Obsah (8)

§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-20245 OÜ XXX hagi AS-i XXXvastu tähise „XXX“ kasuta

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 23.07.2013.a. AS XXX esindaja esitas 06.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus

§ 174lg 3 nõuetele.

3.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos 1 menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus edastas 04.11.2013.a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos selle lisadega hagejale ning andis talle võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Määruse on hageja esindaja kätte saanud 18.11.2013.a. Avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitatud. 4.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusest nähtub, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 145 eurot (käibemaksuta) 35,25h ulatuses, kokku 5 111,25 euro (käibemaksuta) eest, millele lisanduvad bürookulud summas 153,35 eurot. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 5 264,60 eurot. Kohus leiab, et kõik märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud. Järgnevalt analüüsib kohus bürookulude ja esindaja tunnitasu põhjendatust.
2. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja taotleb ka bürookulude väljamõistmist vastaspoolelt summas 153,35 eurot. Kohus leiab, et bürookulud ei ole õigusabikulud

§ 175lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama.

Ka Riigikohus on 25.11.2011.a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p-is 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata ning bürookulud kogusummas 153,35 hagejalt välja mõistmata. 8. Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene kostjale osutanud teenust tunnitasuga 145 eurot (käibemaksuta). Käesolev vaidlus läbis kaks kohtuastet. Teise astme kohus jättis kokkuvõttes maakohtu otsuse muutmata. Asjas oli vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid ning kohaldada Euroopa Liidu õigust vms, mis annab aluse lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Samas ei olnud kohtu hinnangul antud vaidlus kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks mõistlik ja põhjendatud. Lisaks tuleb arvestada sellega, et asja keerukus seisneb ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Käesolevas asjas ei olnud tõendite maht tavapärasest suurem. Ka vaidluse ajaline kestvus ei olnud tavapärasest pikem. Riigikohus on 2 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et „lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13).“ Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist oluliselt ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Käesolevas asjas on põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta).
3. Kokku loeb kohus kostja õigusabikulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 35,25h, mis kostja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (130 eurot) arvestades vastab 4 582,50 eurole, milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja avaldus jääb rahuldamata summas 682,10 eurot (taotletud summa 5 264,60 eurot – rahuldatud osa 4 582,50 eurot).
4. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 595 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2 on kostja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 11.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3