Obsah (8)

§ 174§ 175§ 176§ 326§ 177§ 138§ 144§ 466

2-12-32702 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Elle Lumiste Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-32702 Tsiviilasi, hageja nõue MTÜ XXX

§ 174

lg-st 1 tulenevalt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

1. Kostja esindaja esitas 02.04.2013 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tsiviilasjas nr 2-11-
2. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avaldusest nähtuvalt kostja on kandnud õigusabikulusid kokku 1 785,60 eurot (koos käibemaksuga). Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Oja, Nõu&Partnerid esitatud õigusabiteenuste arved koos spetsifikatsioonidega. Kostja kinnitab, et kõik käesolevaga märgitud kulud on kantud seoses siinse kohtumenetlusega. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes samuti

§ 175

lg-st 1 ning § 177 lg-st 2, kostja taotleb: - määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud selliselt, et XXX mõistetakse Mittetulundusühingu XXX kasuks välja Mittetulundusühingu XXX menetluskulud summas 1 785,60 eurot; - märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.

§ 176

lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. 5. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega on hagejale postitamisega kätte toimetatud 17.08.2013.a. Menetluskulude avaldusele sai hageja esitada põhjendatud vastuväiteid tähtaja viimasel päeval, s.o 27.08.2013 kuni kella 24.00-ni. Vastuväiteid või vastust kohtu määratud tähtajaks hageja kostja menetluskulude avaldusele ei esitanud. 6.

§ 326

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kuna kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid ei esitatud, teeb kohus määruse kostja menetluskulude kohta. 7. Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata

§ 176

lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. 8.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise 2 2-12-32702 esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud on vastavalt

§ 138lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Toimiku dokumentidest nähtuvalt kostjal käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja. 9. Kostja taotleb õigusabikulude väljamõistmist hagejalt summas 1 785,60 eurot. Kohus käesoleval juhul piirdub üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Käesoleval juhul on tegemist mittevaralise nõudega. Märgitud määruse § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud summas 1 785,60 eurot ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära, seetõttu saab kostja õigusabikuluna välja mõista summas 1 785,60 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 1 785,60 eurot (õigusabikulud koos käibemaksuga). 10.

§ 177

lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,50%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2013, Intressimäära avaldamise teated).

§ 466

lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid

§ 138, § 144, § 174 – 178, § 326, § 466, § 661, VÕS § 113.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Lumiste kohtunikuabi 3