Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi XXX(X ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Esitatud hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 08.02.2005.a liitumislepingu nr XXX ning 13.10.2009.a liitumislepingu nr XXX , millega XXX AS võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Kostja arveid ei tasunud ja kasutas XXX AS-i teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata kokku summas 375.51 eurot. XXX AS-i ja kostja vahel 08.02.2005.a sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks lisaks on Teenuste Kasutamise Üldtingimused. XXX AS-i Üldtingimuste p 7.8. ja liitumislepingu nr XXX ning selle lisa kohaselt oli poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,15 % tasumata summalt päevas. XXX AS loovutas 03.10.2011.a kostja vastase nõude summas 375.51 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 635.36 eurot. Hea usu põhimõttest tulenevalt hageja vähendab viiviseid summani 375.46 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 375.51 eurot ning viivised 375.46 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule 30.07.2013.a esitatud vastuses teatab kostja, et XXX AS-i poolt pakutavaid teenuseid kasutas kostja endine abikaasa mitte aga kostja ise ning kostja ei olnud võlgnevuse olemasolust teadlik. Kostja on seisukohal, et arved on esitatud krediidipiiri ületades. Kostja on tasunud Lindorff Eesti AS-ile 09.03.2011.a 65.00 eurot ja 05.05.2011.a 130.00 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kohtu põhjendused 09.10.2013.a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et XXX AS ja kostja sõlmisid 08.02.2005.a liitumislepingu nr XXX ning 13.10.2009.a liitumislepingu nr XXX , millega XXX AS võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele (tl 36-45 ja tl 85-96). Hageja on saanud nõude loovutuse teel 03.10.2011.a. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud talle esitatud arveid. Kokku on tasumata 375.51 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuste eest summas 375.51 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Asjakohane ei ole kostja väide, et arved on esitatud krediidipiiri ületades, kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et teenuse osutajal oleks olnud kohustus limiidi täitumisel koheselt kõnesid piirata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja 2
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 p 3 kohaselt lihtmenetluses hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulu nimekirja ja on palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu kokku summas 125.00 eurot, õigusabikulud 287.60 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et
lg 1 ja § 175 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv kokku summas 125.00 eurot ja õigusabikulud summas 200.00 eurot.
lg 2 kohaselt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.