Obsah (6)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 163§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. novembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 7.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 15.04.2013.a. kohtumääruses (I köide t/l 177), 08.05.2013.a. korraldaval kohtuistungil (I köide t/l 195-196) kui ka 11.09.2013.a. kohtuistungil (II köide t/l 21-24).

1. Käesolevas juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja tegutses kostja juhatuse liikmena alates 17.12.2009.a. kuni 29.02.2012.a. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja esindas kostjat kohtumenetlustes. Vaidlus seisneb käesoleval juhul selles, kas hagejal on õigus saada tasu summas 383 eurot. Samuti on vaidlus selles, kas kostja on esitanud 29.02.2012.a. HÜ XXX üldkoosolekul hageja kohta valesid faktiväiteid ning kas hagejale on tekkinud mittevaraline kahju summas 1 000 eurot.
2. Esmalt annab kohus hinnangu, kas kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid andmeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
3. Hageja on tõendanud dokumentide võltsimise, pettuse, kelmuse ja ametiseisundi kuritarvitamise väidete esitamist kostja poolt 29.02.2012.a. üldkoosolekul ja kostja kodulehel (I köide t/l 6-8, 9-11, 49-50). 11.09.2013a. kohtuistungil nõustus kostja esindaja asjaoluga, et 29.02.2012.a. toimunud kostja üldkoosolek kulges ebakorrektselt (II köide t/l 22). Kuivõrd hagiavalduses ja 29.02.2012.a. üldkoosolekul loetletud väited on kontrollitavad, nende tõesus ja mittetäielikkus on kohtumenetluses tõendatav, on kohtu hinnangul nende puhul tegemist faktiväidetega.
4. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1047 lg 1 on isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine isikliku õiguse rikkumine ning juhul, kui avaldaja ei tõenda et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma, ka õigusvastane. Kohtu hinnangul tuleb väidete hindamisel võtta arvesse, et hageja oli väidete esitamise ajal korteriühistu juhatuse liige, mistõttu peab ta olema valmis taluma liikmete kriitikat 3 korteriühistu majandamisel. Samas leiab kohus, et eelnevalt loetletud väited on vaieldamatult hageja au teotavad ja mainet kahjustavad, sest sellised asjaolud on ühiskonna poolt hukkamõistetavad ja tavapärase arusaama järgi isiku au teotavad.
5. Kohus leiab, et kostja väited on ületanud lubatava kriitika piiri. Väites, et isik on toime pannud kelmuse, pettuse, dokumentide võltsimise ja ametiseisundi kuritarvitamise, süüdistab kostja hagejat otseselt kriminaalkorras karistatavates tegudes. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks nimetatud tegudes süüdimõistetud, ei ole. Kostja ei ole suutnud kohtule tõendada, et ükski eelnevatest väidetest vastaks tõele. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitanud. Seega on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama.
6. Tulenevalt VÕS § 1047 lg 4 kuna kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, siis tuleb kostjal need ebaõiged väited ümber lükata. Hageja on nõudnud, et kohus kohustaks kostjat lükkama tegelikkusele mittevastavad faktiväited ümber, saates Hooneühistu XXX liikmetele e- posti teel, esitades kostja kodulehel ja teadete tahvlil ühe kuu jooksul, lisades 29.02.2012.a. üldkoosoleku protokolli ning avaldades järgmisel kostja üldkoosolekul järgnev avaldus: „Käesolevaga HÜ XXX juhatus kinnitab, et endine HÜ XXX juhatuse liige XXXei ole toime pannud ei dokumentide võltsimist, ei pettust, ei vargust, ei kelmust ega ametiseisundi kuritarvitamist rahalise kasu eesmärgil. Talle ei ole makstud alusetult raha. Kõik tema suhtes esitatud süüdistused HÜ XXX 29.02.2012.a. üldkoosolekul on osutunud valeks.“
7. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-5-07 märkinud, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja avaldas ebaõiged andmed 29.02.2012.a. HÜ XXX üldkoosolekul (I köide t/l 6-8, 9-11), mis esitati kõigile lugemiseks teadete tahvlile ning kostja koduleheküljel (I köide t/l 49-50). Kohus leiab, et sellisel viisil tuleb kostjal ümber lükata ka hageja suhtes avaldatud ebaõiged faktiväited.
8. Hageja on taotlenud, et kostja lükkaks ümber ka väite, et hageja ei ole toime pannud vargust ning talle ei ole makstud alusetult raha. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd 29.02.2012.a. üldkoosoleku protokolli p. 1 ei nähtu, et nimetatus oleks hagejat üldkoosolekul süüdistatud (I köide t/l 6-8, 9-11, 49).
9. Hageja teiseks nõudeks on ebaõigete faktiväidete esitamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine summas 1 000 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja isiklikku õigust on kostja poolt ebaõigete faktiväidete esitamise näol rikutud. Kohtul tuleb hinnata, kas hagejal on selle tõttu tekkinud mittevaraline kahju ning et kostjal on nimetatud kahju hüvitamise kohustus.
10. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on menetlusdokumentides ja kohtuistungil avaldanud, et kostja esitatud väited on talle tekitanud sügava depressiooni ja masenduse, tekkinud on tugevad peavalud, hageja ei saa ilma rahustiteta öösel uinuda ning hagejal on raske keskenduda tööle.
11. Samuti leiab hageja, et kostja poolt esitatud negatiivseid väiteid on kuulnud ka tema tutvusringkond, mistõttu on hagejal häbi nendega suhelda. Hageja väidab, et ebaõigete väidete avaldamise tõttu ei saa ta enam ka kusagile kandideerida, sest kandideerimistele oodatakse ausaid inimesi.
12. VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise 4 raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
13. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja näol oleks tegemist tema tutvusringkonnas negatiivset mainet omava isikuga. Kohus leiab, et hageja mainet ja suhteid teiste isikutega, samuti võimalust valimistel osaleda, võib parandada kostja kohustus hagejale suunatud ebaõiged andmed ümber lükata.
14. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja tegevuse tulemusena on hagejal sügav depressioon ja masendus, tugevad peavalud ning võimatus ilma rahustiteta magada. Kohtule esitatud 20.01.2012.a. patsiendikaardist nimetatu ei nähtu (I köide t/l 35, 78).
15. Arvestades asjaolu, et hageja kuulus faktiväidete esitamise ajal korteriühistu juhatusse, mistõttu pidi ta olema valmis taluma liikmete kriitikat korteriühistu majandamisel, leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
16. Hageja on palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud tasu summas 383 eurot. Hageja leiab, et tal oli kostjaga suuline kokkulepe tasu maksmiseks teatud kohtumenetluses osalemise eest. Kokkulepe sisuks oli, et kostja saab tasu 1 000 krooni ehk 63,91 eurot kuus juhul, kui ta esindab kostjat kohtumenetluses endise raamatupidaja vastu.
17. Väidetavalt esindas hageja kostjat nimetatud kohtumenetluses 6 kuud, alates juuni 2011.a. kuni november 2011.a, kokku 383 euro eest. Kostja leiab, et poolte vahel sellist lepingut sõlmitud ei ole. Kostja on sõlminud 3 juhatuse liikmega lepingu auto kompensatsiooniks, kuid hagejaga nimetatud lepingut sõlmitud ei ole (II köide t/l 3).
18. Hageja esitas kokkuleppe olemasolu tõendiks kohtule e-kirjavahetuse kostjaga, milles kostja väidetavalt tunnistab kokkuleppe olemasolu. Kohus on aga seisukohal, et nimetatud ekirjavahetusest ei selgu sellise kokkuleppe olemasolu (I köide t/l 36-37, 65-66). Osundatud ekirjavahetusest on näha, et kostja tänab hagejat töö eest, aga väidab, et tasu maksmiseks kokkulepe puudub.
19. Kostja on kokkuleppe olemasolule ka terve kohtumenetluse väitel vastu vaielnud. Kostja on leidnud, et sellist kokkulepet ei ole sõlmitut, enamgi veel, keegi juhatuse liikmetest ei saa oma töö eest juhatuses tasu. Kohus on seisukohal, et hageja tõend kokkuleppe olemasolu kohta ekirjavahetuse näol ei tõenda kostjal hagetava kohustuse olemasolu.
20. Kohtule on esitatud ka 25.05.2011.a. kostja üldkoosoleku protokoll, mille päevakorra p. 8 raames on otsustatud likvideerijatele maksta tasu, kuid nimetatust ei tulene, et oleks otsustatud hagejale maksta tasu kostjat kohtus esindamise eest (I köide t/l 24-28). Seoses sellega jätab kohus hageja saamata jäänud tasu nõude rahuldamata, kuivõrd tõendamata on poolte vahel sõlmitud vastav kokkuleppe või üldkoosoleku või juhatuse otsus tasu maksmise kohta.
21. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus kokkuvõtlikult, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o tuleb kohustada Hooneühistu XXX (likvideerimisel) ümber lükkama järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited: „XXXon võltsinud dokumente“, „on avastatud XXXpettus, kelmus“ ning „XXXon ametiseisundit kuritarvitanud“ saates järgneva sisuga kirjaliku avalduse: „Käesolevaga HÜ XXX juhatus kinnitab, et endine HÜ XXX juhatuse liige XXXei ole toime pannud dokumentide võltsimist, pettust, kelmust ega ametiseisundi kuritarvitamist. Kõik tema suhtes esitatud süüdistused HÜ XXX 29.02.2012.a. üldkoosolekul on osutunud valeks.“ Hooneühistu XXX (likvideerimisel) liikmetele e-posti teel, avaldades selle Hooneühistu XXX (likvideerimisel) kodulehel ja teadete tahvlil ühe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, lisades 29.02.2012.a. üldkoosoleku protokolli ning avaldades selle ka järgmisel Hooneühistu XXX (likvideerimisel) üldkoosolekul. Ülejäänud nõuete osas, s.o tasu summas 383 euro nõudes ja mittevaralise kahju summas 1 000 euro nõudes, hagi rahuldamisele ei kuulu.
22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse 5 läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 30.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123, § 134 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 978 eurot.

Menetluskulude jaotamine 27.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt tuleb menetluskulud 30 % osas jätta kostja kanda ning 70 % osas hageja kanda. 28. Kohus selgitab, et antud juhul on hageja tasunud riigilõivu enam 210,90 eurot ja hagejal on õigus taotleda tulenevalt

§ 150lg 1 p 1, lg 4 ja 6 nimetatud summa tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6