Obsah (10)

§ 199§ 143§ 174§ 177§ 657§ 654§ 175§ 5§ 230§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoossseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-51298 Tsiviilasi OÜ Smartinvest

§ 199

lg 1 p 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus anda kohtule selgitusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta. Kokku on hageja esindaja kulud põhjendatud summas 1 610 (1 855 - 245) eurot. Mõistlikuks õigusabiteenuse tunnihinnaks on 140 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et mõistlikuks tuli lugeda tunnitasu määr 120 eurot tunnis, kuna Riigikohus on sellisele seisukohale asunud kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11. Riigikohus on sellisele seisukohale jõudnud kriminaalasjas selle keerukust arvesse võttes. Käesoleval juhul on tegemist tsiviilasjaga, mille keerukust arvesse võttes on õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot tunnis kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Põhjendatuks tuli pidada äriregistri päringute tegemise ja väljavõtete saamise kulu 14 euro ulatuses.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja leiab, et nimetatud kulu tuleb jätta välja mõistmata, kuna selle kulu tekkimise kohta puuduvad igasugused tõendid. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja oma vastuväidetele lisanud äriregistri väljavõtted. Seega väide tõendite puudumisest päringute tegemise kohta on alusetu. Asjaolu, et kostja pole esitanud kõnealust kulu tasumist tõendavat arvet, ei ole aluseks äriregistri päringute kulu väljamõistmata jätmisele, kuna tulenevalt

§ 174

lg 5 viimase lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente 2 esitama ning kohus ei ole käesoleval juhul sellise dokumendi esitamist ka nõudnud. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu suuruseks on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 373,80 eurot. Vastavalt

§ 174

lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega ei ole tulenevalt

§ 174

lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitise väljamõistmine võimalik ning menetluskulud tuleb kostja kasuks välja mõista käibemaksuta. Kokku tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud osaliselt summas 1 624 eurot.

§ 177

lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on viiviseväljamõistmist taotlenud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1 624 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Hageja palub maakohtu määrus tühistada 600 eurot ületavas osas, st 1642 euro 80 sendi väljamõistmise osas. Kostja on esitanud asjas ebavajalikke menetlusdokumente, mille koostamise tasu on kohus ekslikult välja mõistnud. Kohus ei saa välja mõista menetluskulusid toimingute eest, mida kohus ei ole pooltel palunud teha. Hagis esitatud nõudel puudub seos kostja endise juhatuse liikmega ja seega
2. ja 23.01.2013 menetlusdokumentide koostamise tasu on ebavajalik ja põhjendamatu. Hagile vastuse ja tagatise andmise taotluse koostamise ajakulu 7 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik, sest sisuline osa sisaldub 3,5-l leheküljel, seega on põhjendamatu ja ebavajalik on hagi vastuse ja tagatise andmise taotluse koostamise ajakulu 3,5 tunni ulatuses. Määruskaebuse vastuse koostamise ajakulu 2 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik, sest menetlusdokumendi sisu arvesse võttes oleks piisanud 1,5 tunnist. Maakohus ei ole arvesse võtnud ega hinnanud hageja väiteid, et sisuline osa sisaldub hagi vastuses ja tagatise andmise taotluses ainult 1,5-l leheküljel. Põhjendamatu ja ebavajalik on ajakulu 0,5 tunni ulatuses. Mõistlik ei ole õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot, piisab 100 euro suurusest tunnihinnast. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta Riigikohtu lahendis 3-1-1-89-11 avaldatut, kus oli lahendamisel keerukas kriminaalasi. Maakohus ei põhjendanud, mille poolest oli käesolev tsiviilasi keerukam eelnimetatud kriminaalasjast, sest sisulise arutamiseni asjas ei jõutud. Maakohtul oli kohustus välja nõuda kostjalt äriregistri päringutega seoses kuludokumendid 14 euro suuruse väidetava kulu kohta. Hageja on esitanud kulude osas vastuväite, milles seadnud kahtluse alla kulu tekkimise ja maakohtul olnuks kohustus nõuda välja kuludokumendid. Maakohtu tegevusetus ei saa olla aluseks hagejalt kulude väljamõistmiseks. Vastus määruskaebusele
3. Kostja peab määruskaebust põhjendamatuks. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust 3 Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust piisavalt kaalutletult hinnanud, arvestanud õigesti kulude vajalikkusega. Kaebuse väide, et tegelikult asja sisulise arutamiseni ei jõutud, on õige, kuid nimetatud ei tähenda, et esiandajad ei oleks asjas tööd teinud ega sellise mõlemale poolele sobiva lahendini jõudnud. Ringkonnakohus leiab, et pigem viisid asja kiirema lahendamiseni kostja poolt tehtud menetlustoimingud, milliste tegemine oli kooskõlas

nõuetega, sest

§ 5

lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Äriregistri väljavõtete esitamine on eeltooduga kooskõlas ja teadaolevalt nende registrist saamine taotlejale tasuline. Hageja ei ole tõendanud, et eelnimetatud tõendite kogumise kulu on liiga suur. Kostja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta suuruses 1869 eurot, millest kulutused õigusabile moodustasid 1855 eurot. Maakohus on uurimisprintsiipi rakendades ja tõendeid hinnates rahuldanud kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramises osaliselt 1610 euro ulatuses. Maakohus on seejuures hinnanud esindamisele kulunud tunnitasu vajalikkust ja põhjendatust kooskõlas

§ 175lg-ga 1.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ja leiab, et 140 eurot on ühe tööühiku hinna puhul õiglane ja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejärel sai kohus hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust õigusabi osutamisele kulunud aja osas. Määruskaebuse esitaja ei ole oma seisukohta menetlustoiminguks vajaliku ajakulu kohta tõendanud, kuigi

§ 230lg 1 kohaselt oli see hageja kohustuseks.

Samuti ei ole hageja oma seiskohta vajaliku ajakulu kohta põhistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 4