← Eesti

2-13-27219/9

Obsah (10)§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 397§ 142§ 34§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-27219 Tsiviilasi XXX(registri

, 02.02.2009 kehtinud redaktsioon) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 8

lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud 2 intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud intressimääras 8% aastas laenusummalt ja viivisemääras 0,15% päevas. Hageja ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr 54/1 punktist 1.8 tuleneb: „lepingu tingimuste nõuetekohase täitmise garanteerib kolmas isik (garant)“, kelleks on XXX. Selline kokkulepe vastab käenduslepingu tunnustele.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni § 143 sätestas: „Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas“.

§ 34

kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. XXX näol on tegu füüsilise isikuga ning kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et käendaja oleks tehingu teinud seoses iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Seega on tegu tarbijakäendusega. Kuivõrd lepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, on käendusleping tühine tulenevalt

§ 143lg-st 2.

Seega tuleb jätta hagi XXX suhtes rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab XXX hageja kasuks välja võlgnevuse 824,70 eurot (sh põhivõlg 396,49 eurot, intress 31,72 eurot ja viivis 396,49 eurot). XXX suhtes jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja ning jätab hageja menetluskulud XXX kanda. Kostja XXX menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.