) § 174 lg-ga 6 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad ei ole vastupidist tõendanud. Samuti on kostjad kinnitanud, et kostja I on esindajale kõik kulud tasunud, ja esitanud sellekohased konto väljavõtted. Menetluskulude avalduse, arvete, kulunimekirjade ja toimiku materjalide põhjal on kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud piisavalt selged ja arusaadavad. Kuna kohtumenetluse ajal oli vaja peatada täitemenetlus, olid vajalikud ja põhjendatud ka täitemenetlusega seotud toimingud ja kohtutäituriga suhtlemine. Seetõttu tuleb ka nende toimingutega seotud kulud hagejatelt välja mõista. Samuti on põhjendatud välja mõista kostjate esindaja maakohtu istungitel käimise kulud. Kostjate tegelikud tõendatud õigusabikulud ulatusid 6885 euro 94 sendini (sh käibemaks), kuid Vabariigi Valitsuse
lg-s 1 sätestatule, rikkudes seega
Kohus on vääralt leidnud, et käibemaks kuulub hüvitamisele. Samuti ei ole kohus vastanud hagejate vastuväitele, et kostja I ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Määruses puuduvad igasugused arusaadavad käsitlused ja põhjendused selle kohta, kui suur võib ja saab olla kummagi kostja menetluskulude põhjendatav suurus. Eeltoodu tõttu on kohus rikkunud
Kohus ei ole kuidagi põhistanud, millele tuginedes ta leiab, et kostjate õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud, rikkudes sellega ka
Lisaks jättis kohus vastamata kõigile hagejate vastuväidetele kostjate õigusabikulude seotusest käesoleva menetlusega, rikkudes
Alternatiivselt leidsid hagejad, et kaja esitamise ja menetlemisega seotud kostjate esindaja kulusid ei saa hagejatelt välja mõista. Samuti ei ole põhjendatud hagimenetlusevälised kulud (sh täitemenetluse jm kulud). Lisaks ei ole põhjendatud kostjate esindaja või tema advokaadibüroo üldkulude (nt transpordikulud) väljamõistmine. Põhjendatud ei ole kulud, mis on esitatud arvete alusel, kus menetlusosaliseks on märgitud Priit P, sest selle nimega menetlusosalist tsiviilasjas ei olnud. Maakohtu jõustunud otsuse resolutsioonist ei nähtu, et hagejate kanda tuleb jätta kostjate kaja menetlemise ja täitemenetlusega seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluse edasine käik Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas kohtunikule. Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.02.2013 määrusega maakohtu määruse osaliselt ning vähendas uue määrusega hagejatelt solidaarselt väljamõistatavat menetluskulu 4930, 26 euroni ning mõistis välja viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb hagejatelt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulu vähendada 17 töötunni osas 1955, 68 euro ulatuses. Tegemist on kuludega, mida kostjad kandsid kajaga seotud toimingute (sh täitemenetluse) tõttu. Kuivõrd maakohus pidas tõendatuks, et kostjad kandsid menetluskulusid tegelikult summas 6885, 94 eurot, kuid kehtiva piirmäära tõttu summat vähendati, siis arvestas ringkonnakohus vähendatava summa maha kogukuludest 6885, 94 eurost. Eeltoodust tulenevalt vähendas ringkonnakohus hüvitatavat summat 1469, 74 euro võrra. Sõidukulude osas leidis kohus, et nende väljamõistmine hagejatelt on põhjendatud. Kostjate esindaja sõidud olid tingitud vajadusest osaleda neljal Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 62 lg 1 järgi on sõidukulud vajalikud õigusteenuse kulud, mille klient hüvitab. Sõidule kulunud aja tasustamine 50% ulatuses õigusteenuse tunnihinnast tuleneb kostja ja tema esindaja advokaadibüroo vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise kliendilepingust. Seega kuulub esindaja sõiduaeg kostjale osutatud õigusteenuse hulka ning selleks kulunud aja peavad hagejad hüvitama 0,5 tunnihinna ulatuses. Hagejate määruskaebuse alusel tühistas Riigikohus 03.06.2013 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2013 määruse
Riigikohus rahuldas määruskaebuse osaliselt. Asja uuel läbivaatamisel palus ringkonnakohus J Al ja OÜ-l Landstein vastavalt
lg-le 5 täpsustada kummagi menetlusosalise menetluskulude suurust ning esitada kooskõlas
lg-tega 3 ja 6 menetluskulude nimekiri, näidates detailselt nii J A kui OÜ Landstein kulude 4 koosseis. Lisaks palus kohus seoses käibemaksu hüvitamisega kinnitada, et kostjad ei saa esindajakuludelt käibemaksu tagasi. 11.11.2013 esitatud vastuses kostjad kinnitasid, et tsiviilasjas nr 2-10-9071 kantud menetluskulud 6885, 94 eurot jagunesid kostjate J A ja OÜ Landstein vahel võrdselt, st J A menetluskuluks on 3442, 97 eurot ja OÜ Landstein menetluskuluks on 3442, 97 eurot. Samuti kinnitasid kostjad, et J A ja OÜ Landstein, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, ei saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu 10.10.2012 määrus tuleb osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel rikkunud menetlusnormi. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ka
lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Kostjad esitasid hagejate vastu ühise menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palusid mõista hagejatelt solidaarselt välja kostjate kasuks nende menetluskulud koos käibemaksuga. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldajate kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 11.11.2013 menetlusdokumendis kinnitasid kostjad ringkonnakohtule, et menetluskulud 6885, 94 eurot jagunesid kostjate J A ja OÜ Landstein vahel võrdselt, st nii J A kui OÜ Landstein menetluskuluks on kummalgi 3442, 97 eurot. Kostjad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ning ei saa tsiviilasjas kantud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud hagejatelt välja mõista koos käibemaksuga, mida maakohus antud juhul ka tegi. Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb
lg-st 1.
lg 1 ja § 144 p 1, samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud.
§-d 174 ja 175 ning määrus nr 137 ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole
§-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav näit bussipileti või autokütuse maksumus. Riigikohus on 03.06.2013 määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 17 asunud seisukohale, et
§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning määrus nr 137 ei näe ette mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Asjaolu, et kostjate ja nende esindaja vahel sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt kostjad hüvitavad teatud ulatuses ka esindaja sõidule kulunud aja, ei tähenda, et need kulud tuleksid välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta. Eelneva põhjal vähendab ringkonnakohus hagejatelt väljamõistetavat hüvitist 483, 18 eurot võrra, sest kostjate menetluskulu sisaldas ka tasu esindaja sõidule kulunud aja eest: kolmes arves sisaldus vastav kulu igaühes 161, 06 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb hagejatel hüvitada kostjate 5 menetluskulud kokku 4447, 08 euro ulatuses, s.o kummalegi kostjale 2223, 54 eurot.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Sõltumata sellest, kas hagejad peaksid kandma 20.10.2011 otsuse järgi ka kajamenetluse (sh täitemenetluse) kulud, oleks praegusel juhul nende kulude väljamõistmine hagejate suhtes ebaõiglane. Kuna ringkonnakohus on oma varasemas lahendis vähendanud kostjate taotletud menetluskulu 1469, 74 euro võrra ning kostjad ei ole seda määrust vaidlustanud, oleks asja uuel läbivaatamisel nende kulude väljamõistetavale summale lisamine hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Riigikohtusse kaebamise tulemusel suureneks hagejatelt väljamõistev summa oluliselt. Sel põhjusel ei mõista ringkonna kõnealuseid kulusid hagejatelt täiendavalt välja. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.