Obsah (7)

§ 436§ 439§ 438§ 657§ 654§ 171§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-23148 Tsiviilasi

§ 436kohaselt seaduslik.

34. Mõistes kostjalt välja TLS § 71 alusel puhkusehüvitise summas 183,23 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 759,45 eurot, on kohus ületanud hagi lahendamisel nõude piire ja teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud (

§ 439

). Otsusega väljamõistetud summade osas on töövaidluskomisjon juba otsuse teinud ja nendes summades ei ole pooled töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Hageja esitas kohtule hagi töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata osas, mis on sõnaselgelt märgitud ka hagiavalduses. Eelmärgitu tõttu ei ole seaduslik ega põhjendatud ka maakohtu otsuse resolutiivosa, mille kohaselt kohus rahuldas hagi osaliselt. 35.

§ 436

lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Menetluses ei ole arutatud ega esitatud taotlusi hüvitises, mille töövaidluskomisjon on hageja kasuks juba välja mõistnud.

1. Hageja vaidlustab kohtu poolt tuvastatud faktilise asjaolu, mille kohaselt oli hageja keskmise töötasu suurus kuus 759,45 eurot. Otsusest ei nähtu, mis põhjusel on kohus jätnud arvestamata kostja 17.08.2012 seisukoha lisana nr 11 esitatud uue tõendi (kd I, tl 115), mille kohaselt oli hageja keskmine kuutöötasu 783,20 eurot.
2. Jättes rahuldamata hageja TLS § 35 alusel esitatud keskmise töötasu nõude, on kohus järeldanud, et töö küsimise osas olid tõenditeks vaid telefonikõnede eristused ja puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid hageja valmisolekut töö tegemiseks. Seejuures on kohus jätnud hindamata tõendid (X Xa ütlused 16.01.2013 kohtuistungil, hageja vande all antud ütlused 16.01.2013 kohtuistungil ja vastava kohtuistungi protokollis sisalduvad ütlused), mis kinnitavad, et hageja on korduvalt tööd küsinud.
3. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistele tõenditele rajas kohus järelduse, et hageja ei olnud tööks valmis perioodil november 2011 kuni veebruar 2012, kuna viibis välismaal ajavahemikul 19.11-25.11.2011 ja 14.01-31.01.
5. Kohus on jätnud rahuldamata hageja nõude keskmise töötasu väljamõistmiseks TLS § 35 alusel, rajades oma otsuse asjaolule, et hageja ei olnud tööks valmis ka septembris ja oktoobris
6. Kohus on jätnud hindamata kostja 17.08.2012 seisukoha lisana 12 esitatud hageja tööaja tabeli ja kõrvaldamata selles tõendis sisalduvad vastuolud teiste esitatud tõenditega. Nimelt nähtub vastavast hageja tööaja tabelist, et septembris ja oktoobris 2011 on hageja võimaliku 43 tööpäeva puhul keeldunud tööst 40 tööpäeva. Samas nähtub antud tõendist, et hageja on töötanud võimalikust 43 tööpäevast 25 tööpäeva. Seega ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud (

§ 436lg 1 ja lg 2).

7 40. Maakohtu otsus ei ole kooskõlas

§ 438lg-tega 1 ja 2.

Kohtuotsuse resolutiivosas ei sisaldu menetluskulude jaotust, mis on märgitud üksnes otsuse motiveerivas osas. Ka ei nõustu hageja menetluskulude jaotusega, kuna asjas on olulises mahus menetluskulusid tekitav eksperditasu ekspertiisis, mille kohus vaatamata hageja vastuväidetele määras ja milles kostja tulemit ei saavutanud.

1. Otsuse motiveerivas osas tsiviilasja hinna määramisel on kohus rikkunud õigusnorme. Hageja ei ole vastavas summas (7784,35 eurot) nõudeid esitanud. Ka on kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-11 p-s 13 käsitletud teise poole kohtusse pöördumist individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4 alusel. Hageja ei ole kohtusse pöördunud eelnimetatud sätte alusel.
2. Kohus ei ole täitnud

§-s 442 esitatud nõudeid kohtuotsusele, kuna nähtuvalt kohtuistungi protokollidest arutati asja avalikel kohtuistungitel, ent otsuses ei sisaldu viimase istungi aega, vaid sisaldub viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Samuti rikkus kohus nõudeid kohtuotsusele sellega, et lahendas nõudeid, mida hageja ei olnud esitanud, jättis analüüsimata tõendid ja põhjendamata, miks kohus ei nõustunud poolte väidetega.

1. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 46. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning kõiki kostja vastuväiteid hagile ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks hagi kuulub üksnes osaliselt rahuldamisele. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt on kohus tuvastanud ekslikult hageja keskmise töötasu suuruse. Kohus on juhindunud töövaidluskomisjonile esitatud tõendist, millest nähtuvalt oli hageja keskmise töötasu suuruseks 759,45 eurot. Kuna hageja seadis nimetatud tõendi kahtluse alla ning kostja oli seetõttu sunnitud esitama uue tõendi hageja keskmise töötasu kohta, oli selles augustikuu tööpäevadeks arvestatud varasema 21 päeva asemel ekslikult 23 tööpäeva. Kujunenud olukorras on maakohus erinevaid tõendid hinnates asunud kolleegiumi arvates põhjendatud seisukohale, et hilisem ja eksitav tõend tuleb jätta tähelepanuta ning juhinduda esialgsest tõendist nähtuvast tööpäevade arvust ning keskmise töötasu suurusest.
2. Kaebuse väide, et maakohus on ületanud hagi piire, ei samuti ole õige. Paika peab hageja viide ITVS § 25 lg-le 1, mille kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus selle osalisel vaidlustamisel osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kuna aga hageja ei olnud rahul töövaidluskomisjoni otsusega nõuete rahuldamise ulatuse osas ning esitas 8 hagiavalduses kohtule samasisulised nõuded, pidi maakohus hagi põhjendatusel üle otsustamisel andma hinnangu samadele nõuetele samadel asjaoludel. Sellises olukorras saab rääkida töövaidluskomisjoni otsuse osalisest jõustumisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus hageja soovis (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-6-11).
3. Hageja nõude keskmise töötasu saamiseks TLS § 35 alusel on kohus jätnud õigesti rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et poolte kokkuleppe kohaselt sõltus hageja tööaeg ja hulk tema enda soovidest. Hageja sai tööd siis, kui ta seda küsis ning hageja väite tõendamiseks, et hageja tööd soovis, ei piisa üksnes telefonikõnede eristustest. Samuti ei anna alust lugeda tõendatuks hageja soovi väidetud määral tööd teha tunnistaja X Xa poolt 16.01.2013 antud ütlus, et „tööküsimist oli“ (II kd, tl 93). Erinevalt hageja seisukohast tuleb nimetatud fraasi kolleegium arvates hinnata tunnistaja poolt antud ütlustest järelduva töösuhte üldise kontekstiga. Tunnistaja ütlustest ning ka hageja enda selgitustest nähtub, et hageja ei soovinud võtta vastu kostja poolt pakutud igat liiki veokijuhi tööd, vaid üksnes seda, mille vastu tal huvi oli. Hageja eelistas külmutushaagiste vedu Norrasse ega olnud huvitatud Eestisisestest vedudest. Kuna külmutushaagise vedusid Norrasse oli piiratud hulgal ning kui kostjal hagejale seda liiki tööd ka küsimise korral pakkuda ei olnud, ei tähenda see, et kostja oleks hagejale muud tööd keelanud (I kd, tl 92-95 ning 96-99). Sellist kokkulepet, et külmutushaagiste vedu Norrasse peab olema kostjal pakkuda nii palju kui hageja soovib, ei ole pooled sõlminud.
4. Seda, et ka hageja ise on mõistnud töösuhte sisu selliselt, et ta oli kostja ees kohustatud üksnes selle töö tegemises, mille vastu tal huvi oli, tõendab maakohtu poolt õigesti tuvastatud asjaolu, et hageja pidas lubatavaks võtta tööd vastu ka teistelt tööandjatelt ning viibida nende ülesandel ka välismaal. Samal seisukohal on olnud läbivalt ka kostja, kelle sõnul ei võimaldanud hagejaga sõlmitud töösuhe tal teha hagejale takistusi mujal töötamiseks ning kokkuleppe kohaselt soovis kostja kastutada hagejat ajutiste tähtajaliste tööde tegemiseks ajutiselt äraolevate töötajate asendamiseks.
5. Tsiviilasja hinna määramisel on kohus õigesti võtnud arvesse kogu apellandi poolt esitatud nõuete summa. ITVS § 24 reguleerib töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamist ja regulatsioon kehtestab samad põhimõtted nii avaldaja kui ka vastaspoole pöördumisele kohtusse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. ITVS § 25 lg 1 sätestab TVK otsuse jõustumise regulatsiooni sõltumata sellest, kes töövaidluskomisjoni otsuse on vaidlustanud.
6. Kaebuse etteheide, et kohus ei ole märkinud otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotust, on ekslik. Maakohtu otsuse resolutsioon hõlmab nii menetluskulude jaotuse kui ka selgituse edasikaebamise korra kohta.
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kolleegium selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 9