← Eesti

2-12-35589/33

Obsah (5)§ 82§ 92§ 32§ 33§ 83

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. aprill 2013. a, Tallinn, kohtu kantse

) § 80 lg-te 1 ja 2 alusel asjade (tellingud) omandiõiguse tunnustamist ja väljaandmist. Hagejal tuleb tõendada, et ta on omanik ja kostja on valdaja (

§ 82lg 1, vt ka Riigikohtu 23.

oktoobri

  1. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 16 esimene lõik). Kohus kontrollib, kas nimetatud kaks asjaolu on tõendatud.
  2. Vallasasja väidetava omandi puhul tuleb tõendada, et omand on tekkinud ühel

  1. osa
  2. ptk
  3. jaos sätestatud viisil. Hageja väitel on ta tellingud ostnud XXX’ilt ja XXXilt. Kohus leiab, et vaatamata neist kahest müügilepingust esimese rahvusvahelise elemendile ei ole käesolevas asjas vaja tuvastada müügilepingule kohaldatavat õigust (vrd Riigikohtu
  4. detsembri
  5. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 16 teine lõik). Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 18 lg 1 kohaselt määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Kohus tuvastab hageja nimele väljastatud arve nr 200428132 (I kd tlk 8–9, tõlge I kd tlk 57) ja CMR saatelehe (I kd tlk 160) alusel, et hagejale on arvel märgitud tellingud Tallinnas üle antud. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 6 lg 1 järgi tuleb saatedokumendile märkida muu hulgas saatja ja saaja andmed, CMR-saatelehel on saatjana märgitud XXX ja saajana hageja. Samad andmed ja tellingute spetsifikatsioon nähtuvad arvelt. CMR art 9 lg 1 järgi on saatekiri muu hulgas kauba saatjalt vedajale üleandmise tõend ja käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis välistaksid kauba puudusteta saajale ehk hagejale üleantuks lugemise CMR art 30 lg 1 alusel. Arve järgi toimus müük omandireservatsiooniga, aga hageja on tõendanud ostuhinna tasumise (I kd tlk 158–159). Arve nr 010907/01 (I kd tlk 59–60) põhjal tuvastab kohus, et hageja omandas ka XXX tellinguid. Kohus ei nõustu kostjaga nagu annaks XXX
  6. aasta majandusaasta aruanne (I kd tlk 103–125) alust kahelda kõnealuse tehingu tegemises. XXX müügitulu on olnud kordades suurem vaadeldava arve summast ja kasumiaruandes märgitud kaubakulu summa viitab muu hulgas müügitegevusele. Hageja ja XXX vahelise tehingu näilikkusele ei viita nende isikute omavaheline seotus (I kd tlk 92–93 ja 99–100). Tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Selliste asjaolude kohta tõendeid esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt nähtub mõlemal juhul arvest vastavate lepingupoolte tahe tellingute omandi hagejale üleminekuks, samuti on tõendatud asjade hagejale üleandmine. Seega tekkis hageja 4

(6)2-12-35589 omandiõigus tellingutele

§ 92lg 1 kohaselt.

Arvetel märgitud kogused kokku on suuremad kui vaidlusaluste tellingute arvud vastavate artiklite lõikes. 11.

§ 32

sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle, ja

§ 33lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi.

Kohtutäitur Elin Vilippus arestis hagi tagamise kohtumääruse alusel osa vaidlusaluseid tellinguid. Vallasvara arestimise aktidel (I kd tlk 140– 157 ja II kd tlk 43–48) kinnitab kostja juhatuse liige XXX märkuste lahtris, et kõik kohtumääruses viidatud ehitustellingute detailid on kostja valduses ning et kostja on need saanud XXX . See on põhimõtteliselt kooskõlas hageja väidetuga, et ta andis tellingud üürile XXX (II kd tlk 40–42), kes üüris need XXX (I kd tlk 10–15) ja viimane andis tellingud omakorda üle kostjale. Vaidlusaluste tellingute kostja valdusesse andmine on tõendatud ka kriminaalasja nr 10230115849 lõpetamise määruses tellingute üleandmise kohta märgituga (I kd tlk 26–38). Kuigi kostja juhatuse liige ei osanud praegu enam nimetada kõigi detailide täpset asukohta, sest need asuvad erinevatel ehitusobjektidel ja ladudes, järeldab kohus eeltoodust siiski, et vaidlusalused tellingud on kostja valduses. Kohtu hinnangul on vaidlusalused tellingud nende spetsifikatsiooni, nimetuste, kuju ja värvi (I kd tlk 58) järgi piisavalt identifitseeritavad. See nähtub ka hagi tagamise määruse senisest täitmisest. 12. Järgmiseks kontrollib kohus, kas kostjal on õigus keelduda hagejale kui omanikule vaidlusaluseid tellinguid välja andmast.

§ 83

lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks sellist õigust hageja kui vaidlusaluste tellingute omaniku suhtes.

§ 83

lg 2 esimene lause võimaldab otsesel valdajal asja väljaandmisest keelduda ka juhul, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai vaidlusaluste tellingute valduse XXX , kellel tellingute kostjale üleandmise ajal oli õigus nende valdusele tema ja XXX vahelise lepingu alusel (I kd tlk 10– 15). Samas puudus XXX õigus anda tellingud kostja valdusesse (I kd tlk 10 p 3.5).

§ 83

lg 2 teine lause sätestab, et kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale. Hageja väitel on XXX ja XXX vaheline leping ülesütlemisega lõppenud (I kd tlk 18), kostja on seda vähemalt kaudselt ka aktsepteerinud (I kd tlk 20–21) ega ole käesolevas menetluses kõnealusele väitele otsesõnu vastu vaielnud. Kohus leiab, et selline olukord on sisuliselt samaväärne

§ 83

lg 2 teises lauses kirjeldatuga ja omanik võib ka sel juhul nõuda asja talle endale väljaandmist. Poolte väidete kohaselt ei viinud kostja ja XXX läbirääkimised (I kd tlk 20–22) nende vahel lepingu sõlmimiseni. Kostja ei saa järelikult edukalt tugineda vastuväitele, et tal oli XXX suhtes tellingute kinnipidamise õigus, sest kostja ei saanud tellinguid XXX ja viimane ei ole ka tellingute omanik.

  1. Tulenevalt kostja vastuväidetest vaidlusaluste tellingute osalise mittesaamise ja osalise tagastamise kohta peab kohus kontrollima, kas hageja nõue on põhjendatud kogu ulatuses. Tellingute üleandmise dokumentidelt (I kd tlk 14 ja 15, originaalid vastavalt II kd tlk 12 ja 11) nähtub tellingute üleandmine kogustes nagu hageja kokkuvõtvalt esitab oma nõude selgitamisel (I kd tlk 17) ja mille üleandmist varem (
  2. oktoobril 2010) nõudis kaudse valdajana XXX (I kd tlk 19). Hinnates saatelehtede originaale ei tuvasta kohus, et tellingute kohta käsitsi märgitu võiks olla sinna lisatud hiljem, pärast kõigi tellingute üleandmist. Kohus võtab siinjuures arvesse, et originaalid esitas kohtule kostja, st sellisena vormistati need ilmselt kostja teadmisel ja osalusel. Kostja ei ole ka esile toonud oma võimalikku samasisulist vastuväidet
  3. oktoobri 2010 nõudekirja saamisel (I kd tlk 21). Samuti ei nõustu kohus kostja käsitlusega nagu nähtuks
  4. oktoobri 2010 nõudekirjas olevast tabelist tellingute suuremas ulatuses tagastamine kui seda väidab hageja. Raami 2.00m esialgu üle antud kogus on 133 tk ja sellest on tagastatud 31 tk ja tagastamata 102 tk. Tabeli neljandas tulbas olev arv kajastab 5

(6)2-12-35589 tagastatud tellingute hulgas olnud värvitud detailide arvu ja seda ei tule liita tagastatud kogusele. Seega on hageja nõue ka detailide nimistu ja koguste osas põhjendatud.
  1. Eelneva põhjal rahuldab kohus hageja nõude omandiõiguse tunnustamiseks ja ehitustellingute väljanõudmiseks.
  2. Hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 365 juhindudes täiendavalt taotlenud kostjale kümnepäevase tähtaja määramist ehitustellingute tagastamiseks ja tähtaegselt tellingute tagastamata jätmise korral rahalise hüvitise kindlaksmääramist. TsMS § 365 lg 1 sätestab, et hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja. Kohtu hinnangul on hageja taotletud tähtaeg pikkusega kümme päeva mõistlik ja kostja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. Kui hagejal on eelviidatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, siis võib hageja TsMS § 365 lg 2 alusel hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist. Kohus leiab, et hagejal on võlaõigusseaduse § 1043 ja § 132 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kostja hagejale tellinguid ei tagasta. Seetõttu kohus rahuldab hageja teise nõude. Hageja märgitud hinnad vastavad hagis nimetatud ehitustellingute soetusmaksumusele (I kd tlk 8–9 ja 59–60) ning lähtuvad mõistlikust kulumist. Kostja ei ole esile toonud, et samaväärseid detaile oleks võimalik soetada odavamalt.
  3. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 esimese lause ja lg 1 alusel arvestamata kostja nõudekirja XXX (I kd tlk 102) ja XXX maksuvõlgade raporti (I kd tlk 101), sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust: kostja ja XXX vahelised suhted ega XXX praegune majanduslik olukord ei ole vaidlusega mingil moel seotud. Samal alusel jäävad arvestamata XXX kuriteoteade (I kd tlk 16) ja poolte kohtueelne kirjavahetus (I kd tlk 39–44), sest neist kumbki ei tõenda vaidluse lahendamisel tuvastatavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on ebausaldusväärsed XXX nimel
  4. septembril ja
  5. oktoobril 2012 väljastatud kinnitused (I kd tlk 88–91), sest need on otseses vastuolus arve ja saatedokumentidega (I kd tlk 8–9 ja 160) ning hilisema kinnitusega (I kd tlk 161–162). Lisaks on
  6. septembri ja
  7. oktoobri 2012 kinnitused koostatud ilmselgelt vigases saksa keeles (nt in Zeitraum, kui õige on im Zeitraum) ja saksa ärikeeles mitte tavalisi lühendeid (v., b., reg.nr.) kasutades. Seetõttu jäävad
  8. septembri ja
  9. oktoobri 2012 kinnitused TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata. Kuna kostja ei ole esitanud hagile selliseid vastuväiteid, mis tingiksid tema ja XXX vahelise õigussuhte hindamist, siis jäävad arvestamata ka vastavad tõendid (I kd tlk 23–25 ja 94–98). Kohus tutvus kostja esitatud ärakirjaga hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-12-50733 (II kd tlk 35–38) hagide liitmise taotluse lahendamisel, kuid ei arvesta sellega vaidluse sisulisel lahendamisel.
  10. TsMS § 442 lg 5 näeb muu hulgas ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagi tagamise korras on vähemalt osad vaidlusalused tellingud arestitud (I kd tlk 140–157 ja II kd tlk 43–48). Kohus jätab hagi tagamise abinõud kehtima kuni otsuse jõustumiseni, seejärel tuleb tellingute valdus anda üle hagejale.
  11. Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 1 alusel 11 802,73 eurot.
  12. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.