← Eesti

2-13-30324/38

Obsah (5)§ 405§ 173§ 1741§ 162§ 163

2-13-30324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-13-30324 Otsuse kuupäev Rakvere, 06. detsember 2013 kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi T R ja L V hagia

) § 405 sätestatud lihtmenetlusega.

§ 405

lg 1 p 5 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

  1. Kohtuistungil antud kostja seletused on kardinaalselt vastuolus kostja esindaja koostatud vastuses tooduga. Nimelt kostja ei kinnitanud kostja vastuses toodud väidet hageja 2 poolt korteri üürile andmist, kostja teatas, et jutud käisid, et korter oli üürile antud, kostja ise ei ole seda kontrollinud. Samuti on kostja teatanud, et ta ise ei ole tahtnud korterit kasutada, Kohtuistungil hagejate esindaja on nõustunud kostjale korteriomandi võtmed üle andma, kuid kostja on teatanud, et ta neid ei taha. Kostja on kinnitanud, et ei ole korteri vastu huvi tundnud.
  2. Korteriomand xxxx on poolte ühisomandis, nende mõttelised osad korteriomandis ei ole kindlaks määratud. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi
  3. alusel ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 4 järgi kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 alusel kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega menetluses hagejal 1 kostja vastu nõudeõiguse puudumise kohta. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kuna AÕS 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike 6

(9)2-13-30324 enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, siis käesolevas asjas hageja 2 ei oleks saanud ilma hageja 1 nõusolekuta kostja vastu hagi esitada. Kuna hagejad on ¾ osas korteriomandi ühisomanikud, siis hagiavalduse esitamine on toimunud omanike enamuse otsuse alusel.
  1. Põhjendamatud on kostja väited hageja nõude tõendamata jätmise kohta hagejate poolt kostjale arvete esitamata jätmise tõttu ning esialgses hagis toodud võlgnevuse kohta arvete lisamata jätmise kohta. Korteris kasutatud teenuste või teenuste kasutamise võimaldamise eest arvete (teatiste) esitamise kohustus on korteriühistul. Elumajas on moodustatud xxxx, kellel oli arvete esitamise kohustus ja kes on seda ka teinud (t. lk. 52, 54, 56, 58, 60). KÜS § 151 sätestab majapidamiskulude tasumise kohustuse, mille
  2. lõikest tulenevalt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hagejatel ei olnud kostjale arvete esitamise kohustust. Hagejad oleks küll saanud kostjat võlgnevusest teatada, kuid teatamise kohustust neid ei olnud. Pealegi rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsioonist nähtub, et kostjal alates 16.06.2009 vähemalt kuni 21.06.2013 ei olnud registreeritud elukohta (t. lk. 13), mistõttu ilmselt ei oleks hagejad saanud kostjale informatsiooni ka edastada. Kostjal oli omanikuna kohustus ise oma asja vastu huvi tundma hakata. Kostja esindaja on menetluses pöördunud korteriühistu poole ja nõudnud kostjale arvete esitamist. Kui kostja arvates hageja esitatud andmed kommunaalmaksete arvestuste, koondtabeli alusena näidatud arvete ja hagejate poolt kommunaalmaksete tasumise kohta ei ole õiged, oli kostjal ja ka tema esindajal õigus nõuda korteriühistult kogu informatsiooni arvestatud ja tasutud summade kohta. Kostja ei väida, et ta on seda nõudnud ja et saadud andmetest tulenevalt on kostjal tekkinud kohustus muus ulatuses. Kuna tegemist ei ole asjaoluga, mida kostja ümber lükata ei saa, arvestades, et kostja üldse ei ole omaniku kohustusi täitnud, puudub alus asuda seisukohale et kostjal ei ole hagejate eest kohustust tekkinud. Kuna koondarvestuses on viidatud ka arvetele, siis

§ 405

lg 1 p 5 alusel loeb kohus hagejate esitatud koondarvestuse kohaseks tõendiks ka arvestuse kohta arveid nõudmata.

  1. Tegelikult hagejate nõudeks on alates juulist 2011 tekkinud kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmine. Koondarvestuse järgi ajavahemikus 01.07.2011 kuni 30.04.2013 korteriomandile xxxx on arvestatud kommunaalmaksed kokku 1 199.95 eurot. Kohus ei nõustu hagejate arvestusega 1 469.09 eurot, sest hagejad on arvestanud kommunaalmaksete hulka ka notaritasud 85.50 eurot ja 183.64 eurot. Alates 01.05.2013 kuni 30.09.2013 on esitatud arveid summas 142.86 eurot. Seega kokku on ajavahemikus 01.04.2011 kuni 30.09.2013 on arvestatud kommunaalmakseid 1 342.81 eurot (1 199.95 + 142.86), millest ¼ osa moodustab 335.70 eurot. Selles osas peab kohus vajalikuks hagi rahuldada. Kostjal ei ole vastuväited pärast 01.05.2013 arvestatud kommunaalmaksude võlgnevusele.
  2. Eesti Energia 11.11.2013 tõendi järgi korteris on kasutatud 28.02.2011 seisuga 71 kw elektrit, 31.12.2012 seisuga 86 kw ja 31.08.2013 seisuga 424 kw (t. lk. 75). Käesolevas vaidluses kostjalt ei nõuta elektrienergia võlgnevuse tasumist, mistõttu ei ole tõendil ka asjas 7

(9)2-13-30324 tähtsust. Hagejad on toonud välja, et arvestused ei ole inimese põhised, st (vee, kanalisatsiooni ja prügiveo eest ei ole tasu arvestatud. Arvete ja hagile lisatud koondarvestuse kohaselt arvestused mai-septembri kuude lõikes aastatel 2011, 2012 ja 2013 umbes samas suurusjärgus, mistõttu kohus nõustub arvetel ja koondarvestusel toodud võlgnevuse suurusega. Kostjalt ei nõuta kolmandate isikute poolt kasutatud teenuste eest tasumist, mistõttu kostja väited korteris elamise kohta ei välista hagi rahuldamist.
  1. Kohus ei nõustu kostjalt notaritasude osa väljamõistmisega, põhjusel, et hagi on esitatud vaid kommunaalmaksed võlgnevuse osa väljamõistmiseks ja notaritasud ei ole kommunaalmaksed. Nimetatud tasu on pärimismenetluse kulu, mille väljamõistmine võib kõne alla tulla pärandvara koosseisu ja pärandvaral lasuvate kohustuste kindlaksmääramise menetluses. Kohus selgitab kostjale, et kui pärandaja kontodel on raha või kui kontodel olnud raha pärast on pärandi vastu võtmist kaustatud, siis seda saab samuti tuvastada pärandvara koosseisu ja pärandvaral lasuvate kohustuste kindlaksmääramise menetluses. Oli seda võimalik teha ka enne pärandi vastuvõtmist pärnandvara inventuuri tellides.
  2. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega väidetavalt pärandaja kontodel olnud raha ja hagejate poolt kasutatud rahaliste vahendite ulatuses tasaarvestuse tegemiseks, põhjusel, et esiteks, kostja ei ole seda tõendanud ja teiseks, kostja ei ole tasaarvestuse avaldust esitanud ega summat välja toonud, millises ulatuses väidetavalt tuleks tasaarvestust teha. Riigikohus on lahendis 2-1-3-23-11 on leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Kostja ei ole esitanud tasaarvestuse avaldust, ta on seda toonud vaid hagejate võimalusena. Kohus leiab, olukorras, kus pärandaja kontodelt rahaliste vahendite olemasolu ja raha kasutamine üldse, seda hagejate poolt tegemisest rääkimata, ei ole tuvastatud, siis tasaarvestamine oleks võimalik üksnes vastuhagi esitamisega. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Menetluskulud 38.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kooskõlas

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

  1. Hagi rahuldatakse summas 335.70 eurot, mis on 84% hagist (335.70 : 400.49). Kohus peab põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuna hagi esitamise on tingitud kostjast.
  2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt. 8

(9)2-13-30324 /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.