Obsah (10)

§ 428§ 429§ 173§ 1741§ 168§ 8§ 175§ 138§ 150§ 178

2-13-47414 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marie Tammsaar Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2013. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-47414 XXX hagi Korteriüh

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. 10.10.
2. a esitas XXX Harju Maakohtusse hagi Korteriühistu XXX vastu nõude aluse puudumise tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada Korteriühistu XXX nõudeõiguse puudumine hagejalt tsiviilasja nr 2-12-23221 menetluskulude sissenõudmiseks summas 257.01 eurot.
3. 18.11.
4. a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks seoses asjaoluga, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist ja enne tsiviilasjas kohtuotsuse tegemist rahuldanud hageja nõude. Hageja palub jätta mõlema poole menetluskulud Korteriühistu XXX kanda ning määrata kindlaks Korteriühistu XXX poolt hüvitatavate hageja menetluskulude suuruseks 219 eurot.
5. Kohus teatas hagist loobumisest ning hageja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise taotlusest kostjale, kostja ei vaielnud vastu menetluse lõpetamisele hagist loobumise tõttu, kuid ei nõustunud hageja menetluskulude rahalise suurusega. Kostja märgib, et võis arvestada hageja õigusabikuluga, mis ei ületa 50% nõutavast summast. Esitatud arves on märgitud ka 7.50 euro suurune teenuskulu, mis ei puutu kostja hinnangul asjasse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.
7. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6.

§-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui 2 2-13-47414 menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 1741

lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 8. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 168

lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

§ 168lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.

Kuna käesoleval juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (makstes hagejale tagasi summa, mille nõudmise aluse puudumist hageja nõudis), tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 9. Kostja on vaielnud menetluskulude kostja kanda jätmisele vastu väites, et hagi esitamine on pahatahtlik ja ajendatud soovist tekitada menetluskulusid, mida saaks kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega anna alust jätta hageja menetluskulusid osaliselt tema enda kanda.

§ 168

lg 5 sätestab üheselt, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulusid ei saa osaliselt ega täielikult jätta hageja kanda ka

§ 8

lg 2 (sätte analoogia) ja

§ 168

lg 6 koostoimes alusel, kuna kohtu hinnangul on kostja andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks – kostja oli enne hagi esitamist teadlik hageja nõudest, esitanud sellele vastuväiteid ning keeldunud hageja nõude rahuldamisest. Sellistel asjaoludel puudus kostjal igasugune alus eeldada, et hageja ei esita tema vastu nõuet kohtusse, valib nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluse ega kasuta hagi esitamisel advokaadi õigusabi.

1. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna 219 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 189 eurot ja riigilõivust summas 30 eurot. Hageja on menetluskulude tõendamiseks lisanud esindaja 11.10.
2. a arve nr 266t, milles sisalduvad järgmised ajakirjed: 1) õigusabiteenus juriidiline konsultatsioon hagiavalduse koostamine KÜ XXX vastu, tunnihinnaga 100 eurot 1,5 tundi, kokku 150 eurot (lisandub käibemaks); 2) õigusteenuskulu 7.50 (lisandub käibemaks). 11.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust 3 2-13-47414 ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 12. Kuna kostja on esitanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust. 13. Kostja ei ole vaidlustanud hageja taotlust hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osas.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks hageja taotletud osas ehk summas 30 eurot välja mõista.

1. Käesoleval juhul ei ole kostja poolt taotletavad lepingulise esindaja kulud tsiviilasja hinda arvestades suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Samuti ei ole kohtu hinnangul menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu. Kostja lepingulise esindaja tunnihinda 100 eurot ja sisuliselt ca kahe lk (A4) pikkuse hagiavalduse (tl 1-3) koostamisele kulunud aega 1,5 tundi peab kohus iseenesest mõistlikuks.
2. Hagile lisatud 13.09.2013.a hageja esindaja elektronkirjast ja kostja esindaja 16.09.2013.a vastusest sellele nähtub üheselt, et hageja oli enne hagiavalduse esitamist teavitanud kostjat hagi esitamise kavatsusest ning kostja oli hageja nõudele vastu vaielnud, sellistel asjaoludel puudus kostjal igasugune mõistlik alus eeldada, et hageja võiks esitada oma nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses ja mitte hagimenetluses, samuti oli kostja teadlik hagejal advokaadi olemasolust. Kohus on seisukohal, et kostja ise andis oma käitumisega hagejale põhjuse hagi esitamiseks ning hageja lepingulise esindaja kulu on olnud asjas põhjendatud ja vajalik arvestades hagi aluseks olevate asjaolude suhtelist komplitseeritust sh vaidluse seost teise kohtuvaidlusega ning vajadust lähtuda hagi aluse ja eseme esitamisel kostja aktiivsetest vastuväidetest.
3. Küll ei nõustu kohus 11.10.
4. a arve nr 266t esitatud ajakirjega „Õigusteenuskulu“. Kohtu nõudmisel on hageja esindaja selgitanud, et eelnimetatud kulu sisaldab endas õigusabiteenuse osutamisega seotud bürookulusid (mh tasulised väljavõtted registritest, koopiate tegemine jms). Kohtu hinnangul ei ole bürookulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Nimetatud kululiikide loetelu on antud

§ 138lg-s 2, §-s 143 ning §-s 144.

Seega ei võimalda seadus mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise bürookulude eest. Ka Riigikohus on 25.11.

1. a tsiviilasjas nr 3-2-1102-11 määruse p 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul peavad kõikvõimalikud bürookulud olema juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse. Seega jääb kostja taotlus bürookuluna kokku 9 euro (käibemaksuga) väljamõistmiseks rahuldamata.
2. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks summas 210 eurot (riigilõiv 30 eurot + lepingulise esindaja tasu 180 eurot). Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 9 eurot. 18.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti 4 2-13-47414 (

§ 150lg 4).

Toimikust nähtub, et hageja tasus 08.10.2013.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 riigilõivu summas 60 eurot selgitusega „XXX hagiavaldus KÜ XXX vastu“ (tl 21). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 213-47414 tasutud riigilõivust, so summas 30 eurot. 19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marie Tammsaar Kohtunik 5