Obsah (7)

§ 405§ 444§ 637§ 5§ 230§ 232§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-6550 T

§ 405

lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

§ 444

lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus leiab, et kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot ning asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt selged, saab asja menetleda lihtsustatud korras. Asjaolud ja hageja nõue

1. 14.02.2012 esitas XXX(hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) vastu elatise väljamõistmise lõpetamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjad on hageja lapsed. Kostja I elab koos hagejaga, kostja II koos emaga. Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-44677 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja kostjate ülalpidamiseks igakuine elatis kummalegi kostjale 80 eurot. Kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kostja I tuli 27.12.2011 hageja juurde elama. Seega on kummagi lapsevanema ülalpidamisel üks alaealine laps, mistõttu ei pea hageja kostjate ülalpidamiseks elatist vastavalt kehtivale kohtumäärusele tasuma. Hageja palub lõpetada väljamõistetud elatise tasumise kohustus kummagi kostja osas 80 euro ulatuses. Kostjate vastuväited ja vastuhagi
2. Kostjad hagi ei tunnista, paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 26.04.2013 esitatud vastuhagis paluvad kostjad suurendada Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-44677 väljamõistetud igakuist elatist 145 euroni mõlema kostja osas alates 01.01.2012 kuni nende täisealiseks saamiseni, kuna hageja vabatahtlikult elatise kokkulepet ei täida. Hageja vastuväited
3. Hageja vastuhagi ei tunnista, palub jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Kostja I elab alates detsembrist 2011 koos hagejaga ning vastuhagi rahuldamiseks puudub alus. Mõlemal vanemal on üks laps ülalpidamisel. Maakohtuotsus
4. 23.04.2013 otsusega rahuldas maakohus XXX hagi XXX ja XXX vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-44677 väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks. Kohus jättis rahuldamata kostjate vastuhagi Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas 211-44677 väljamõistetud elatise suurendamiseks. Maakohus jättis hageja menetluskulud hageja kanda, kostjate menetluskulud kostjate kanda ning vabastas kostjad tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohtuotsus
5. Tallinna Ringkonnakohus 29.08.2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu 23.04.2013 otsuse ja teha asjas osaliselt uus otsus, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata ja vastuhagi osaliselt rahuldada ning ülejäänud osas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. 29.08.2013 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus XXX hagi XXX vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega väljamõistetud elatusraha maksmise lõpetamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas XXX vastuhagi XXX vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määruse muutmiseks ja mõistis XXX välja XXX kasuks igakuise elatise 145 eurot kuus alates 26.04.2012 kuni tema täisealiseks saamiseni. Otsus jõustus 01.10.
6. Ülejäänud osas, so XXX hagis XXX vastu ja XXX vastuhagis XXX vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määruse muutmiseks – Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 23.04.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud igakülgselt ja objektiivselt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Jätta rahuldamata kostja I vastuhagi hageja vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-44677 väljamõistetud elatise suurendamiseks.
8. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hageja lapsed ja et Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega on kinnitatud kompromiss, millega mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja igakuine elatis 80 eurot.
9. Hagiavalduse kohaselt kompromissi sõlmimise ajal elasid lapsed koos emaga. Kuna üks õigustatud isikutest (tütar XXX, sündinud XXX.a ehk kostja I) elab alates 27.12.2011 hageja juures ja teine elatist saama õigustatud isik (poeg XXX, sündinud XXXehk kostja II) elab oma ema juures, siis on faktilised asjaolud käesolevaks ajaks muutunud.
10. Hageja jääb esitatud nõude juurde ja palub rahuldada hagi XXXvastu Harju Maakohtu määrusega 09.11.2011 tsiviilasjas nr 2-11-44677 väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks. Samuti palub hageja jätta rahuldamata XXX vastuhagi eelnimetatud tsiviilasjas väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja vastuväite kohaselt on ta täitnud kostja I ülalpidamist igapäevaselt, kuna kostja I elab tema juures. Seetõttu ei nõustu hageja, et ta peaks veel lisaks kandma elatist kostja I seadusliku esindaja arvele. Hageja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et kostja I vahel harva oma ema ja vanaema külastab, ei tähenda veel, et kostjal I on kaks elukohta. Kostja I on ise kinnitanud, et ema viskas ta kodust välja, mistõttu ta asuski elama isa juurde. Kostja I elukohaks on hageja elukoht.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
12. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määruse nr 6 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2013.a. 320 eurot kuus , RT I, 11.01.2013,
14. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-160-12 p-s 15 selgitanud, et laps võib esitada hagi elatise saamiseks ka vanema vastu, kellega koos ta elab, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust (st tal on mitu elukohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega tuleb kohtul esmalt välja selgitada, kas kostjal I on 2 elukohta. Mitme elukoha olemasolul tuleb hinnata, kui palju kumbki vanematest kannab lapse ülalpidamiskohustust.
15. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Hageja on esitanud kostja I elukoha tõendamiseks järgmised tõendid:
2. Maardu Linnavalitsuse korraldus 04.07.2012 nr 229
3. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.10.2013 elukohatõend
4. XXX 17.10.2013 avaldus Maardu Linnavalitsuse 04.07.2012 korraldusega „Riikliku lapsetoetuse maksmine“ on arvesse võetud asjaolu, et XXX kasvatab XXX ning XXX elab XXX juures, mistõttu makstakse lapsetoetus XXX , kelle kasvatada on alaealine XXX. Jõelähtme Vallavalitsus tõendab 02.10.2013, et XXX ja tema tütre XXX elukoht on Eesti Vabariigi Rahvastikuregistri andmetel: XXX. XXX on esitanud 17.10.2013 kohtule avalduse, milles ta kinnitab, et tema ainus tegelik elukohta on koos isaga XXX , aadressil XXX. Ühtlasi lisab avaldaja, et alates detsembrist 2011 ei ole ta saanud ema XXX käest mittemingisugust taskuraha, toetust ega elatisraha. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud kostja I elukohaks hageja elukoht. Maardu Linnavalitsuse 04.07.2012 korraldusega on arvesse võetud asjaolu, et XXX kasvatab XXX ning XXX elab XXX juures, mistõttu makstakse lapsetoetus XXX , kelle kasvatada on XXX. Kostja I seaduslik esindaja XXX ei ole nimetatud korraldust vaidlustanud. Samuti tõendab rahvastikuregistri kanne ja XXX ise oma avalduses, et tema elukohaks on hageja elukoht. Seega on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole, et kostjal I on kaks elukohta.
5. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-66-08 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Seega, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Eeltoodust tulenevalt ei ole vanemate varalise seisundi võrdsuse korral õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab.
6. Ainuüksi asjaolu, et kostja I vahel harva oma ema ja vanaema külastab, ei tähenda veel siiski seda, et kohus peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures vahel harva ja seda lühema aja vältel. Lisaks on kostja I avaldanud, et ema juures oli kodune õhkkond niivõrd pingeline, mistõttu ta asuski elama isa juurde (vt tl 141; 14.08.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tl 137-139). Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja, kellega koos kostja I elab, ei täida ülalpidamiskohustust. Vastupidiselt, XXX on avaldanud, et alates detsembrist 2011 ei ole ta saanud ema XXX käest mittemingisugust taskuraha, toetust ega elatisraha (tl 133). Kohus leiab, et kummagi vanema ülalpidamisel on üks alaealine laps ning hagejalt on välja mõistetud elatis kostja II kasuks (Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2013 otsus, jõustus 01.10.2013). Kostja I omab ühte elukohta isa juures ning hageja kannab igapäevaselt kostja I ülalpidamiskulusid, seega on põhjendatud hageja nõue rahuldada hagi XXX (kostja I) vastu Harju Maakohtu määrusega 09.11.2011 tsiviilasjas nr 2-11-44677 väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks kostjale I. Siinjuures märgib kohus, et teatud juhtudel võib elatise jätta väljamõistmata või vähendada seda alla miinimum määra. Nendeks juhtudeks on näiteks ülalpidamiseks kohustatud isiku töövõimetus, lapse enda piisav sissetulek või mõni muu mõjuv põhjus. Toimikumaterjalide kohaselt omab kostja I iseseisvat sissetulekut (avaldus-I kd, lk 169, vande all antud ütlused II kd, lk 83), seega võib öelda, kostja I kannab oma vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused osaliselt ise.
7. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et hageja nõue lõpetada elatise maksmine kostjale I, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Jätta rahuldamata XXX vastuhagi XXX vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-44677 väljamõistetud elatise suurendamiseks. Menetluskulude jaotus 18.

§ 164

lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu saaks menetluskulud jaotada erinevalt.

§ 164

lg 1 sätestatust ning peab õiglaseks ja õigeks jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. 07.06.2012 määrusega kohus vabastas kostjad vastuhagi esitamisel riigilõivu 255, 64 euro tasumisest riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik