lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. XXXOÜ on lepingust tuleneva kohustuse, võõrandada kokku lepitud kogus paberipuud, täitnud. Kostja seaduslik esindaja on saatnud XXXOÜ-le digitaalselt allkirjastatud metsamaterjali üleandmise vastuvõtmise aktid, milles on aktsepteerinud puidu vastuvõtmist alljärgnevalt: akt 20121112-1 - 185,11 tm, 20120123-3 – 112,81 tm, 20130123-4 - 40,30 tm ja 20130123-5 – 84,47 tm. Seega on XXXOÜ kostjale üle andnud 422,69 tm puitu. Arvestades lepingus kokku lepitud hinda 31 eurot/tm, millele lisandub käibemaks, tuli kostjal saadud materjali eest tasuda 13103,39 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 15724,07 eurot. XXXOÜ ja kostja vahel tekkis vaidlus müüdud puidu kvaliteedi üle. Kostja leidis, et müüdud puit ei ole kvaliteetne ning märkis metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise aktidele märkuse „praak“ ja lepingus kokkulepituga võrreldes erineva hinna. Akti nr 20121112-1 18 eurot/tm eest ja ülejäänud aktidesse 15 eurot/tm eest. XXXOÜ on märkinud aktidele 20121112-1 ja 20130223-3 „kogused õiged aktil, toodud hinna ja praagi märkega ei nõustu“.
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt vastu võetud puit ei vasta lepingu tingimustele. Seega on kostja vastuväited tõendamata. XXXOÜ on 26.10.2012 esitanud 200 tm puidu eest arve summas 7440 eurot, mida kostja ei tasunud. 06.mai 2013 kreeditarvega nimetatud arve tühistati. Hageja väidetel oli XXXOÜ valmis kostjale osaliselt vastu tulema ja 124,77 tm osas vähendama müügihinda 15 eurot tm eest. 06. mail 2013 on esitatud sellekohane arve, kus akti 20121112-1 ja 20120123-3 alusel nõutakse tm eest 31 eurot ning aktide 20130123-4 ja 20130123-5 alusel 15 eurot. Kokku on XXXOÜ esitanud nõude 13 328, 48 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks. 3
lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kuivõrd kostja on avaldanud soovi lepingu hinna muutmiseks ja XXXOÜ on seda osaliselt aktsepteerinud, tuleb lugeda ostu-müügihind aktide 20130123-4 ja 20130123-5 alusel üleantud puidu osas poolte kokkuleppel muudetuks. XXXOÜ on loovutanud oma nõude 15.05.2013 hagejale, millest on teavitatud kostjat.
lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
lg 3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 13 328, 48 euro põhivõla saamiseks. Samuti nõuab hageja
lg 1 kohast viivist, milline oli hagiavalduse esitamise aja 12.07.2013 seisuga 198, 33 eurot samuti sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja on vähendanud oma nõuet põhivõla osas 5053,66 euroni, kuivõrd kostja on tasunud menetluse ajal XXXOÜ-le 8274,82 eurot.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja nõue rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.