, kuni 31.12.2007 kehtinud redaktsioon) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tagaseljaotsus jõustus 19.02.2008. Hageja esitas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse enne otsuse jõustumist, s.o tähtaegselt. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 15,98 eurot (250 krooni), väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu 6,39 eurot (100 krooni), kohtutäituri tasu summas 18,85 eurot (295 krooni) ja õigusabi kulud koos käibemaksuga summas 37,12 eurot (580,79 krooni) – kokku 78,34 eurot. Kostja sai menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte 18.11.2013, kuid avaldusele seisukohta ei esitanud. Vastavalt
lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 p 4 ja 5 kohaselt Asja läbivaatamise kulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tsiviilasja hind on 2 895,24 krooni. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 15,98 eurot (250 krooni) vastavalt hagi esitamisele kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt. Samuti on hageja tasunud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu 6,39 eurot (100 krooni). Kohus peab nimetatud menetluskulusid põhjendatuks ja määrab need rahaliselt kindlaks. Hageja on tasunud 18,85 eurot (295 krooni) kohtutäituri tasuks menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus on edastanud hagimaterjalid kättetoimetamiseks kohtutäitur Elin Vilippusele. 22.10.2007 tagastas kohtutäitur menetlusdokumendid kirjaga, mille kohaselt ei ole kohtutäituril majanduslikel põhjustel võimalik kontrollida aadresse väljaspool Tallinna linna. Kohus jätab nimetatud kulu kostjalt välja mõistmata, kuna nimetatud kulu ei ole tekkinud. Hageja palub määrata kindlaks õigusabikulud summas 37,12 eurot (580,79 krooni), sh käibemaks. Kooskõlas
Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 on käesoleval juhul lepingulise esindaja kulude piirmäär 2 500 krooni (159,78 eurot). Hageja poolt nõutav õigusabikulude summa ei ületa sätestatud piirmäära.
lg 3 teise lause kohaselt käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ka Riigikohus on märkinud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta on käibemaksukohustuslane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-09) ja ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-06, 3-2-1-65-13). Käesoleval juhul ei ole hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb õigusabikulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta, summas 31,46 eurot (492,19 krooni). Eeltoodust tulenevalt kohus määrab kostja kanda jääva menetluskulu rahaliseks suuruseks 53,83 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.