KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Piret Rõuk Tsiviilasja number 2-13-29234 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Hagihind 1 440 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja XXX
- novembril 2013.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg 21.oktoober 2013.a Resolutsioon
- XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
- Välja mõista XXX XXX kasuks alates 11.06.2012 kuni 30.11.2013 sissenõutavaks muutunud elatis summas 2627,58 eurot (kaks tuhat kuussada kakskümmend seitse eurot ja 58 senti) ja alates 01.12.2013 igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2013.a. on 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus, kuni XXX täisealiseks saamiseni.
- Elatis tuleb maksta XXX kontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 98% ulatuses XXX kanda ja 2% ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, hageja elab koos emaga, kostja pole lapse ülalpidamises osalenud ega lapsele elatist maksnud. Kostja on lapsele vajalikke riideid, jalatseid jms ostnud ebaregulaarselt ja mittepiisavalt. Kostja on hagejale andnud taskuraha. Hagiavalduses ja selle täienduses palub hageja elatise väljamõistmist kostjalt pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni ning 1 kohustada kohtul täitma ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt alates maist
- a. kuni maini
- a. ühekordselt makstava summana. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kuna on osalenud hageja ülalpidamises ostes talle vajalikke asju, riideid, esmatarbevahendeid, ravimeid, telefoni kõnekaarte, koolitarbeid. Kostja on enda sõnul kogu aeg hagejale elatist maksnud, viimasel korral 25 eurot. Kostja väitel ei täida hageja ema kohtu poolt 03.06.2011 kinnitatud kompromissi, millega on määratud kindlaks hagejaga kokkusaamised. Kostja märgib, et ta sai hagejaga viimati koos olla 3.05.
- Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et hageja on sündinud XXX ja kostja on hageja isa. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga XXX. Pooled vaidlevad, kas ja millises ulatuses on kostja täitnud ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse täitmise kinnitamiseks esitas kostja kohtule tšekid, millest nähtub, et perioodil 2013 august kuni oktoober on kostja hagejale ostnud riideid, jalatsid ja koolitarbeid kokku 99,02 euro väärtuses. Varasema perioodi kohta kostja tõendeid ei esitanud. Kostja väitis, et ta on kogu aeg hagejale elatist maksnud, viimasel korral 25 eurot, kuid ei ole elatise maksmist kohtule tõendanud. Kokku on kostja tõendanud oma ülalpidamiskohustuse täitmist summas 99,02 eurot. Kostja vastuväide kohtu poolt 03.06.2011 kinnitatud kompromissi mittetäitmise osas ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohane, kuna viidatud vaidlus ei olnud samade poolte vahel ega sama hagieseme üle. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on ülalpidamise kohustust rikkunud, mis seisneb ülalpidamise ebapiisavas ja ebaregulaarses andmises, mistõttu on alus eeldada, et kostja ei täida ka tulevasi kohustusi õigel ajal. Seega on hagi põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras hageja ema kontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 169 alusel oli alates 01.01.2012.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290,00 eurot, millest pool on 145,00 eurot ja 10.01.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 6 alusel oli alates 01.01.2013.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 320,00 eurot, millest pool on 160,00 eurot. 2 PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuna tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest saab elatist nõuda alates avalduse esitamisest kas maksekäsu kiirmenetluses või hagi esitamisest kohtule. Käesoleval juhul on avaldus esitatud maksekäsu kiirmenetluses 11.06.2013.a, mistõttu kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates 11.06.2012.a. Ajavahemikul 11.06.2012-30.11.2013 on sissenõutavaks muutunud elatis 2726,60 eurot (
- aastal: 20 päeva*4,83 €+6 kuud*145 €= 966,60 € ja
- aastal: 11 kuud*160 € =1760 €), millest tuleb maha arvestada kostja poolt tehtud kulutused hageja ülalpidamiseks summas 99,02 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud elatis summas 2627,58 eurot (2726,60 99,02) ja alates 01.12.2013 igakuine elatis 160,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtivast kuupalga alammäärast. Vastavalt hagiavaldusele ja selle täiendusele tuleb elatis PKS § 97 p 1 ja 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätta 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik 3