3-11-2746/16

(6)3-11-2746

1. 25.11.2011 esitas I.P Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2011 otsuse nr 15.3-04/289 peale „Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus“ tühistamiseks. Kaebaja palub kaebuses tunnistada kehtetuks PPA 30.08.2011 otsus nr 15.3-04/
3. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna PPA on teinud diskretsiooniveaga otsuse. Diskretsiooniviga on diskretsiooniotsuse tegemisel põhiõiguste ja halduse üldiste põhimõtete rikkumine. Nimetatud põhimõtted on diskretsiooni objektiivsed piirid, mida tuleb diskretsiooni teostamisel arvestada. Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid tagajärgi, mis ei ole ainult ebaotstarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud. Käesoleval juhul on ülaltoodud argumente silmas pidades alust kahelda diskretsiooni proportsionaalsuses, kuivõrd rakendatud abinõuga on riivatud kaebuse esitaja õigusi saada pikaajalise elaniku elamisloa motiveerimatult.
4. Juhindudes HMS õ 56 lg 1 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Põhjendamise nõudel on mitu olulist essmärki: otsuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärk, isiku õiguste kitsendamise seaduslikkuse hindamise ja kohtuliku kontrolli eesmärk, õiguste efektiivse kaitse eesmärk ning haldusorgani enesekontrolli eesmärk. Kui haldusakt ei ole põhjendatud, siis ei ole võimalik hinnata, kas haldusaktiga on isiku õigusi seaduslikult kitsendatud või mitte ning kaebajal puudub võimalus enda õigusi reaalselt kaitsta.
5. VS § 241 lg 1 p 1 näeb ette, et pikaajalise elaniku elamistoa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole kaalutud kõiki tähtsaid asjaolusid. Ainult asjaoludega loetlemisega ei saa otsust põhjendada. Kaebaja on seisukohal, et PPA on valesti kaalunud temaga seotud ohte ning ei ole võtnud arvesse tema Eestis elamise kestust, vanust, pikaajalise elaniku elamisloa tunnistamise tagajärgi isiku ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eestiga ja sidemete puudumist teiste riikidega.
6. Kaebaja leiab, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ei piisa selle tuvastamisest, et isik on süüdi tunnistatud karistusseadustiku järgi, vaid tuleb ka tuvastada, et isik kujutab endast tõsist ja otsest ohtu Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale.
7. Kaebaja on Eestis sündinud Eestis ja elab siin püsivalt seaduslikul alusel. Tal on määratlemata kodakondsusega isik. Eestis elavad tema ema ja tütar. Seega on ekslik PPA seisukoht, et kaebaja pikaajalise elamisloa tühistamisel ei ole rikutud tema õigusi. Kaebajalt pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine mõjub kaebaja era- ja perekonnaelule, sest tema tingimisi ennetähtaega vabastamise võimalused on väiksemad, kui elamisloa olemasolu korral. Tingimisi vabastaval isikul peavad olema dokumendid korras, sealhulgas ka elamisluba ja selle puudumisel ei tee kohus positiivset otsust tingimisi ennetähtaega vabastamise kohta.
8. PPA ei väida, et kaebajal on võimalik oma õigusi realiseerida ka tähtajalise elamisloa alusel, vaid väidab, et riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus. Kaebaja arvates tähendab, see et PPA ei tahaks tunnistada kehtetuks kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba, vaid ka selgitab, et lähtudes riigi julgeolekust, ühiskondlikust turvalisuses ning riigis viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest puudub isikutel ka lootus tähtajalise elamisloa saamiseks. 2

(6)3-11-2746

1. Kaebaja on kauaaegne sisserändaja Euroopa Ministrite Komi tee 13.09.2000 soovituse rec 15 tähenduses, kuna elab Eestis seaduslikult 27 aastat. Tema taotluse läbivaatamisel tuleks kaaluda kõiki soovituse artiklis 4 kirjeldatud asjaolusid. Sama artikli lg B kohaselt kauaaegset sisserändajat ei saa saata riigist välja, kui ta elab selles riigis rohkem kui 20 aastat.
2. Kaebaja võimalused saada tähtajaline elamisluba on piiratud ning ei anna kaebajale kindlustunnet homse päeva suhte. PPA ei võtnud arvesse, et seoses ohuga julgeolekule keeldutakse isikule ja tähtajalise elamisloa andmisest samadel alustel. Ilma elamisloata ei saa isik töötada, ei saa toetusi, ei saa tegeleda ätiga ja saada tasu töö eest ning ei saa hoolitseda pere eest. Selline raske eluviis loob olukorra uue kuriteo toimepanemiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja elamine Eestis tähtajalise elamisloa alusel ei ohusta Eesti riigi väärtusi, kuid pikaajalise elamisloa alusel hakkab kaebaja kohu ohustama Eesti avalikku korda või riigi julgeolekut. Kaebaja on seisukohal, et PPA otsus on täiesti põhjendamatu ja vasturääkiv ning see tuleb tühistada. . VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja leiab oma seletuses, et vaidlustatud haldusorgani otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
4. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel on PPA lähtunud kehtivast seadusest ning hinnanud kõiki asjaolusid, on kaalumise tulemusena leidnud, et kaebaja suhtes kuulub kohaldamisel VMS § 241 lg 1 p
5. PPA otsuse näol ei ole tegemist diskretsiooniviga sisaldava otsusega.
6. PPA märgib, et haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS § 54 ja nõuava, et haldusakt oleks antud haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise käigus on tuvastatud asjaolu, et kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku- vara ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastaste kuritegude toimepanemise eest (VMS § 241 ja VNS § 241 lg 3). I.P on toime pannud raske isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise ja selle eest on teda karistatud 9 aastase vangistusega. Kogutud materjalidest nähtub, et kaebajat võib pidada Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks. Kaebaja ei ole väärtustanud talle antud õigushüvepikaajalise elaniku elamisluba, pannes toime raske isikuvastase kuriteo. Seega saab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistada üksnes tõsise ohi korral avalikule korrale ja julgeolekule, mis kaebaja puhul ongi tuvastatud (Euroopa Nõukogu 25.11.2006 direktiiv 2003/109 art 12 lg 3, art 12 ja art 132 lg 7).
7. Vastustaja arvestas asjaoluga, et kaebaja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja riik peab vajalikuks tema õigusi kitsendada. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ei tähenda vangistuses viibivale isikule automaatset kõigist teistest õigustest ja võimalustest ilma jätmist ega riigist väljasaatmist.
8. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud võivad perekonna- või eraellu 3

(6)3-11-2746 sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teise inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Riigi kohustus kodanike õigusi kaitsta kohustab riiki tagama sisemise julgeoleku kui klassikalise kollektiivse hüve ja seda pole võimalik teostada ilma nende vabadust riivamata. Vastustaja tuvastas, et kaebajal elavad Eestis ema ja alaealine tütar Aleksandra Gulova, kellega kaebaja oma sõnade järgi suhtleb ning hästi läbi saab. PPA on vaidlusaluses otsuses tuvastanud, et kaebaja oma tütrega ei suhtle ja materiaalselt ei toeta. Samuti ei ole pereelu vanemate ja täiskasvanud laste vahel, kui nad ei demonstreeri täiendavaid sõltuvuselemente. Täisealiste laste ja vanemate suhted ei ole käsitletavad perekonnana Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 tähenduses, kui ei esine erakorralist sõltuvussuhet. Kaebaja ei ole abielus ja suhe oma tütrega tal puudub. Erakorralise sõltuvussuhte olemasolu oma emaga kaeba tõendanud ei ole.

1. Vastustaja leiab, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja näol on tegemist pikaajalise sisserändajaga Euroopa Nõukogu ministrite komitee 13.09.2000 soovituse Rec 15 mõistes. Soovituse kohaselt võib pikaajalise sisserändaja elamisloa tunnistada kehtetuks, kui ta on süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemise eest ning ta kujutab tõsist ohtu riigi julgeolekule. Ohuna riigi julgeolekule käsitletakse kaebaja korduvat kriminaalkorras karistamist isiku-, vara ning avaliku ja ühiskondliku julgeoleku vastaste kuritegude toimepanemise eest. Riigil on õigus välismaalasest kurjategija välja saata sellest olenemata, kas ta saabus riiki täiskasvanuna või väga noorena või on selles riigis sündinud. 16.Kaebajal tekib ennetähtaegse vabanemise võimalus 13.05.
2. vastustaja märgib, et VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt võib õigus või kohustus Eestis viibida tuleneda vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist. Kui kohus peaks kaebuse esitaja enne tähtaega vabastamise taotluse rahuldama ja kaebuse esitaja vabastatakse vangistusest tingimisi katseajaga, siis kohtulahendist tulenevalt on kaebuse esitajal Eestis viibimiseks seaduslik alus kuni katseaja lõpuni. Kohtupraktika kohaselt on enne tähtaega vabastatud kinnipidamisasutustest ka need välismaalased, kes ei oma Eestis viibimiseks seaduslikku alust peale kohtuotsusest tuleneva nõude. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja jätab kaebuse rahuldamata.
4. HKMS § 7 lg kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadust. Kaebaja avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.
5. Kaebaja on väitnud, et PPA 30.08.2011 otsus nr 15.3-04 tuleb tühistada, kuna PPA on teinud ilmselt diskretsiooniveaga otsuse. Kohus kaebaja väitega ei nõustu kuna VMS § 241 lg 1 kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või kasutanud pettust või 2) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule või 4

(6)3-11-2746 3) välismaalast on karistatud Eesti riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistus ei ole kustunud. Kohus märgib, et kaebaja on pannud toime raske isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise ning teisi kuritegusid ning toimiku materjalidest lähtuvalt võib kaebajat pidada Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks. Pikaajalise elaniku elamisloa saab kehtetuks tunnistada üksnes tõsise ohu korral avalikule korrale ja julgeolekule, mis kaebaja puhul on tuvastatud ja vastustaja on selle kohta esitanud kohtule ka tõendid (t.l 68, t.l 69, 70-79, t.l 81-82). Vaidlusalune otsus on tehtud pädeva haldusorgani poolt, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise hetkel kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel on PPA lähtunud kehtivast seadusest ning hinnanud kõiki asjaolusid ning kohus leiab, et PPA 30.08.2011 otsus nr 15.3-04/289 ei ole diskretsioonvigadega.

1. Kohus leiab, et vastustaja on põhjalikult arvestanud otsuse tegemisel kaebuse esitaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi talle ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eestiga. Arvestades kaebaja kuritegude raskust nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja eraellu sekkumine on igati õigustatud avalikku korra kaitsmise ning edasiste kuritegude ärahoidmise huvides, ilma et leiduks samaväärseid erahuve, mis sunniks pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise meetmest proportsionaalsuse kaalutlusel loobuma. VMS kohaselt tähendab perekonda abikaasad ja abikaasade alaealised lapsed. Kaebaja on väitnud, et tal elab Eestis tütar ja ema. Vastustaja on tuvastanud, et kaebajal Eestis abikaasat ei ole ja oma lapse Aleksandra Gudelkinaga kaebaja ei suhtle ega materiaalselt ei toeta ning EIÕK art 8 tähenduses, kaebajal ja tema emal erakorralist sõltuvussuhet tuvastatud ei ole. Kaebaja on kohtule esitanud oma väidete tõendamiseks kohtule usaldusväärsed tõendid (t.l 85,t.l 86, t.l 87,t.l 88, t.l 89), mis kinnitavad vastustaja väiteid. Kaebaja kohtule oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kohus leiab, et Põhiseaduse § 26 tähenduses puudub kaebajal perekonnaelu ning seetõttu ei saa vaidlusaluse otsuse puhul olla tegemist riivega kaebaja eraelule.
2. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlusaluse otsuse tegemisel piisavalt arvestanud asjaoluga, et kaebaja näol on tegemist pikkajalise sisserändajaga Euroopa nõukogu ministrite komitee 13.09.2000 soovituse ReC

(2000)15 mõistes. Soovituse kohaselt võib pikaajalise sisserändaja elamisluba tunnistada kehtetuks, kui isik on süüdi mõistetud raskete kuritegude toimepanemise eest ning kujutab tõsist ohtu riigi julgeolekule. Kohus on seisukohal, et avalik huvi teiste Eestis elavate isikute õiguste kaitsmiseks kaalub üle kaebaja sidemed Eestiga. Riigikohtu 04.04.2003 lahendis nr 3-3-1-14-03 on Riigikohus asunud seisukohale, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks riigi julgeolekule. 22. VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt võib õigus või kohustus Eestis viibida tuleneda vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist. Kui kohus peaks kaebuse esitaja enne tähtaega vabastamise taotluse rahuldama ja kaebuse esitaja vabastatakse vangistusest tingimisi katseajaga, siis kohtulahendist tulenevalt on kaebuse esitajal Eestis viibimiseks seaduslik alus kuni katseaja lõpuni. Kohtupraktika kohaselt on enne tähtaega vabastatud ka need välismaalases, kes ei oma Eestis viibimiseks seaduslikku alust peale kohtuotsusest tuleneva nõude ja sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnipidamisasutusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole otseses sõltuvuses elamisloa olemasoluga. 5

(6)3-11-2746 23. VMS-s on sätestatud, millistel tingimustel on välismaalasel õigus saada Eestis elamisluba Eestis. Kui isik ei vasta seaduses sätestatud elamisloa andmise või pikendamise tingimustele, siis on haldusorganil kohustus elamisloa andmisest või pikendamisest keelduda või tunnistada välismaalase elamisluba kehtetuks. Välismaalasel on elamisloale õigus vaid juhul, kui isik täidab selleks riigi poolt ettenähtud tingimused Mare Krull Kohtunik 6