Obsah (6)

§ 2§ 37§ 38§ 1§ 8§ 36

3-11-1750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-1750 Haldusasi I.T kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks

§ 2´ kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava päevaplaan.

Kinnipeetavale sätestatakse oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aeg vangla kodukorras ning ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Kuna kaebaja kaebusest ei tulene, millise ajavahemiku osas kaebaja rahulolematust avaldab, siis lähtub vastustaja kaebuse esitamise ajal kaebaja paiknemisest vanglas ning vastavas osakonnas sel ajal kehtinud päevakavast. I.Tünni viibis kaebuse esitamise ajal osakonnas S

1. Osakond S11 asub hoones S8 ning sellel ajal kehtinud kodukorra redaktsiooni kohaselt oli hoones S8 viibivate kinnipeetavate päevakava kehtestatud Viru Vangla kodukorra punktides 6.8 ja 6.
2. kaebajale oli tagatud osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aeg VSkE-s sätestatud määras ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda osakonnas liikumist temale soovitud ajal ja määras.
3. Kui vastustaja ei ole rahul, et vanglaametnikud ei reageeri tema kutsungitele või et kaebaja ei ole saanud meditsiinilist abi, on kaebajal võimalik esitada eraldi kaebus, märkides konkreetselt, millal ei ole tema kutsungitele vastatud või millal on ta abist ilma jäänud. Vastustaja selgitab, et kaebaja kutsungeid ei ignoreerita tahtlikult, vaid vanglaametnike töökohustused ei võimalda alati valvuril viibida valveruumis.
4. Kaebaja väited, et teda ei lubata tööle on ebaõiged. Viru Vangla on korduvalt määranud kaebaja tööle, kuid kaebaja on tööst keeldunud, sest on ekslikult seisukohal, et vangla peab tagama talle meelepärase töö. Vastustaja selgitab, et vangla on korduvalt võimaldanud kaebajale tööd koristaja, kuid kaebaja on sellest keeldunud.

§ 37

lg 1 ja PS § 29 ei ole kinnipeetaval endal õigust valida omale meelepärast tööd, vaid kinnipeetavate tööle määramise otsustab vangla vastavalt võimalustele.

§ 38

lg 1 sätestab, et võimaluse 2 3-11-1750 korral kindlustab vangla kinnipeetavat tööga. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutuse nõuet töö võimaldamiseks kaebajale ei ole võimalik rahuldada.

1. Kaebaja ITK-s ei ole märgitud hariduse omandamist, mistõttu leiab vastustaja, et kaebajal puudub õigus nõuda hariduse omandamist ning tema ettekirjutuse nõuet ei saa rahuldada.
2. Vastustaja selgitab, et kaebaja ITK kohaselt on kaebajale võimalusel ette nähud sotsiaalprogrammis Elutreening osalemine II poolaastal. Kaebajale ei ole määratud sotsiaalprogrammis osalemine kohustuslikuna, vaid see on seotud vangla võimalustega, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda programmis osalemist.
3. Vastustaja leiab, et kohus ei saa teha vanglale ettekirjutusi kaebaja ümberpaigutamiseks Harku või Murru vanglasse. Kuna vangla direktor otsustab, kas esitada Justiitsministeeriumile taotlus kinnipeetava ümberpaigutamiseks või mitte (viitab Justiitsministri 25.03.2008 määrus nr 9 „Täitmisplaan §8 ja § 10).
4. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja ei ole esitanud vaiet eelpoolnimetatud toimingute kohta ettekirjutuse tegemiseks, siis on kaebajal läbimata

§ 1

´ lg 5 sätestatud kohtueelne kord, siis kaebus ettekirjutuse nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus tutvunud haldusasja materjalidega, leidis, et I.Tünni kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldama ja ettekirjutuse nõue tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda osakonna liikumist temale soovitud ajal ning määras.

§ 8

lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Seega on kinnipeetavate päevakava ja osakonnas liikumise aja kehtestamine vangla direktori pädevuses. Vangla on võimaldanud kinnipeetavale ka liikumiseks ettenähtud vaba aega õigusaktides ettenähtud määras.

1. Vastustaja on vastuses märgukirjale ( t.l 35) kaebajale selgitanud, et valvurid lähtuvad oma töökorralduses vangistust reguleerivatest õigusaktidest ja valvuri ametijuhendist ning teostavad vastavalt saadud korraldusele vanglasiseseid tööülesandeid ja kaebaja kutsungeid ei ignoreerita tahtlikult. Vastuses märgukirjale ja vastuses kaebusele on vastustaja piisavalt põhjalikult kaebajale selgitanud selle probleemi põhjust ja palunud esitada konkreetne kaebus, millal kaebaja on meditsiiniabist ilma jäänud või millal ei ole kaebaja kutsungitele vastatud. Kaebaja konkreetset kaebust vanglale esitanud ei ole. Kaebaja on teavitanud oma probleemidest vanglat alati hiljem, kui toimus sündmus (vastus märgukirjale t.l. 35 ).
2. Kohus on seisukohal, et kaebaja väide, et teda ei lubata tööle, on väär.

§ 38

lg 1 kindlustab vangla võimalusel korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi ning kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Viru Vangla on võimaluse korral kindlustanud kinnipeetavat tööga ja esitanud kohtule selle kohta ka tõendid (majandustööle määramise käskkirjad t.l 47, 48, 49 vangla selgitused t.l60, 62, 65). 3 3-11-1750 13. Tulenevalt

§ 36

lg 1 on kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalasel koolitusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ete nähtud. Vanglal on ITK koostamisel pädevus otsustada, kas konkreetsel isikul on riskide maandamiseks vajalik omandamine või mitte. I.T ITK kohaselt on vangla pidanud kaebaja puhul riskide maandamiseks olulisemaks teisi tegevusi. Kohus nõustun vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja on omandanud juba mitu eriala, siis ei ole kaebaja riskid seotud haridusega ning hariduse omandamine ei ole kaebaja riskide maandamiseks vajalik.

1. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on selline, milles osalemine on ette nähtud paljudele kinnipeetavatele, mistõttu ei ole võimalik kõikidele kinnipeetavatele seda üheaegselt võimaldada, vaid programmi läbimine võimaldatakse gruppides. Vangla on kaebajale 16.08.2011 vastuses selgitanud, et kaebaja on planeeritud järgmisse gruppi, kuid kinnipeetav on vanglale vastanud , et keeldub programmist ja selle kohta on vangla esitanud kohtule ka tõendi (t.l.68).
2. Justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb sama määruse kohaselt Justiitsministeerium. Ümberpaigutamise taotluse saab esitada Justiitsministeeriumile ainult vangla direktor. Kuna tegemist on kaalutlusotsusega siis Viru Vangla direktoril oli põhjus seda mitte edastada Justiitsministeeriumile kuna kinnipeetav tõi ümberpaigutamise taotluses põhjenduseks, et Viru Vanglas on tal 23 distsiplinaarkaristust ja need on tingitud sellest, et ta ei ole hõivatud tööga. Viru Vangla direktor on oma 21.06.2011 taotluse rahuldamata jätmises (t.l. 73) põhjendanud kaebajale oma seisukohta. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et vanglas on korduvalt kaebajale tööd pakutud, kuid kaebajal puudub tegelik tahe vanglas töötamiseks.
3. Kuna kaebajal on läbimata

§ 1

´lg 5 sätestatud kohtueelne kord, siis jätab kohus kaebuse ettekirjutuse nõude osas läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kuna kaebaja esitas kohtule kohustamiskaebuse, siis oleks kaebaja enne kohtusse pöördumist pidanud esitama ettekirjutuse osas vaide. Kaebaja on küll vanglalae esitanud ettekirjutuse osas avaldusi, kuid vaiet esitanud ei ole. Kohtunik 4