Obsah (7)

§ 407§ 422§ 468§ 368§ 415§ 423§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12-6418 Tsiviilasi

§ 407

lg 1 alusel võib kohus teha tagaseljaotsuse hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

§ 407lg 6 alusel hagi rahuldamata.

Kohus on otsuse tegemisel tuginenud kehtetule põhikirjale. Hagi oleks tulnud tagaseljaotsusega jätta rahuldamata.

1. Hagejad esitasid 01.10.2012 vastuväite kohtu tegevusele, mille kohaselt ei ole kohus pärast hagejate arvamuse saamist 07.06.2011 kaja lahendanud, kuigi oli selleks kohustatud. Kohus andis pärast kaja esitamise tähtaja möödumist ja kajast loobumise avalduse saamist kostjale võimaluse uue (lõpliku) kaja esitamiseks ning nõudis kaja kohta arvamuse esitamist. Hagejad palusid oma 01.10.2012 vastuväites võtta kajast loobumine vastu ning lõpetada kaja menetlemine. Samal päeval esitatud teises vastuväites palusid hagejad jätta tähelepanuta kaja uued põhjendused, mis olid esitatud 10.06.2012 ja 18.09.2012 kajas. Viru Maakohus jättis 24.10.2012 määrusega hagejate vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata. Kohtumääruse kohaselt on kohtul kohustus võtta seisukoht kõikide kohtule esitatud avalduste ja taotluste osas. Kuna kohtule oli esitatud mitu kaja, leidis kohus, et kostjale tuleb anda tähtaeg kaja esitamise kohta seisukoha kujundamiseks. Vastavalt äriregistri andmetele on kuni 05.06.2012 olnud KÜ esindaja Nadežda Issajeva, 11.-19.06 Oleg Fomin ning alates 21.06 uuesti Nadežda Issajeva. Selguse saamise eesmärgil pidi kohus nõudma kostjalt kaja kohta lõplikku seisukohta. Kaja uued põhjendused tuleb arvesse võtta, sest kohus ei ole kaja lahendamisel seotud kajas esitatud põhjendustega. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile.
2. 14.08.2013 kohtumäärusega jättis Viru Maakohus KÜ kaja 25.04.2012 kohtuotsusele rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas nr 2-12-6418 taastamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Sõltumata mõjuvast põhjusest võib kaja esitada, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui kirjalikult allkirja vastu üleandmisega. Kohus tuvastas, et hagimaterjalid ja kohtumäärus hagi menetlusse võtmise ja vastuse nõudmise kohta olid kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 04.04.2012 isiklikult allkirja vastu. Kohtumäärusega kohustas kohus kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Hagile vastamise tähtaeg lõppes 18.04.2012 kell 24.
3. Kostja selle aja jooksul hagile ei vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et mõjuvaks põhjuseks saab lugeda kostja nõustaja viibimist välismaal ja puhkekodus. Riigikohus on määruses 3-2-1-48-07 leidnud, et

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik vahetult mõjutada. Kostja nõustaja tõenditest nähtub, et nõustaja viibis Venemaal 04.04-10.04 ning Värska 2 sanatooriumis 16.04-20.04. Kostjal oli seega võimalik nõustaja poole pöörduda peale hagimaterjalide kättesaamist perioodil 11-15.04, s.o kuus päeva. Sama periood oli nõustajal võimalik esitada kohtule vastus hagiavaldusele või taotlus tähtaja pikendamiseks. Kostja nõustaja sanatooriumis viibimine ei ole ootamatu sündmus, mida ei oleks võimalik viis päeva ette näha. Kostjal oli kliendileping sõlmitud OÜ-ga Juhkentali Nõuandla, mitte nõustajaga isiklikult. Kostjal oli seega võimalus lepingu alusel pöörduda OÜ Juhkentali Nõuandla poole hagiavalduse vastuse koostamiseks. Kohus ei tuvastanud

§ 407lg 5 p-s 1-3 sätestatud asjaolusid, mis välistaks tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi on võetud õigesti menetlusse, kostjale on antud mõistlik tähtaeg hagile vastamiseks. Kostjat teavitati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi andmist. Kostja on hagiavalduse ja vastuse nõude isiklikult kätte saanud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtul puudus kohustus hinnata hageja tõendeid, kohus luges hageja väite, et kokkukutsumise korda oli rikutud, kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et tagaseljaotsust ei võinud teha, kuna hagejad esitasid valeandmeid juhatuse liikmete kohta. Hagimaterjalid ja hagile vastuse esitamise nõue on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale N.Issajevale, kes oli kostja seaduslikuks esindajaks äriregistri väljavõttest nähtuvalt 18.jaanuarist 2012 kuni 04.aprillini 2012. Kostja vastuväide hageja riigilõivu osalise tasumata jätmise kohta on alusetu, hageja on riigilõivu tasunud ning kohus on hagi menetlusse võtnud. Kohtul oli

§ 468

lg 1 p-st 2 tulenevalt õigus tunnistada tagaseljaotsus viivitamatult täidetavaks omal algatusel, seega ei ole kohus nõude piire ületanud. Maakohtu otsuse kohaselt puudub alus menetluse taastamiseks põhjusel, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

§ 368

lg 1 kohaselt võib organi otsuse tuvastamist nõuda iga isik, kellel on otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi. Kuna otsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, pole tähtis, kas otsust vaidlustav liige osales otsuse vastuvõtmisel või mitte. Korteriühistu liikme õigusliku huvi olemasolu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks eraldi põhjendama ei pea. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja KÜ Kangelaste 3 esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 14.08.2013 määruse täielikku tühistamist ning menetluse taastamist tsiviilasjas 2-12-
2. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus võtnud seisukohta selles, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Viru Maakohus on oma 14.08.2013 määruses ekslikult selgitanud hagejate õigusliku huvi olemasolu, kuid jätnud hagi õigusliku põhjendatuse küsimuse analüüsimata; 2) ei ole hagejad toonud välja, milline on nende õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kohus leidis 14.08.2013 määruses, et tühisuse tuvastamist võib nõuda iga isik, kellel on otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi ning õiguslik huvi on korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisel kõigil korteriühistu liikmetel. Selline tõlgendus annab hagejale võimaluse kuritarvitada oma õigusi. Hagiavaldusest ei nähtu, milliseid otsuseid hagejad vaidlustavad ning miks hagejad ei soovi, et need otsused kehtiks. Hagiavaldusest ei nähtu ka 3 seda, millised otsused võeti üldse vastu vaidlustatud üldkoosolekul. 16.11.2011 toimus kaks KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekut. Riigikohtu lahendi 3-2-1-84-06 kohaselt peab kohus õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi jätta läbivaatamata; 3) tugines kohus tagaseljaotsuse tegemisel kehtetule põhikirjale. Hagejad põhjendasid üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuet sellega, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda. Hagejad tuginesid oma nõudes 20.06.2007 KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kinnitatud põhikirjale. Viidatud põhikiri ei kehtinud hagiavalduse esitamise ja kohtuotsuse tegemise momendil, kuna 17.09.2010 oli KÜ Kangelaste 3 otsusega kinnitatud uus põhikiri. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Hageja Niina Smekalova esitas 17.09.2013 vastuväited määruskaebusele. Hagejad Niina Smekalova ja OÜ Rosehill esitasid 20.09.2013 ühised seisukohad määruskaebuse osas. Oma vastustes vaidlevad hagejad kostja määruskaebusele vastu ning leiavad, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuväidete kohaselt: 1) on Viru Maakohtu 25.04.2012 tagaseljaotsus seaduslik, kuna see vastab

§ 407lg-s 1 toodud nõuetele.

Kohus rahuldas hagi kuna kostja ei vastanud hagile õigeaegselt. Kohus hindas hagi õiguslikku põhjendatust, lugedes hageja esitatud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks, seepärast on asjakohatud kostja lepingulise esindaja viited

§ 415

lg 1 p-le 3; 2) on ebaõige kostja väide, nagu puuduks hagejatel õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagejate õiguslik huvi väljendub nende õiguses kaitsta enda põhiseaduslikke õigusi, mh kaevata ilmselgelt seadusega (korteriühistuseaduse, mittetulundusühingute seaduse ja KÜ põhikirjaga) vastuolus olevatele otsustele. Muuhulgas seisneb hagejate õiguslik huvi tuvastada KÜ üldkoosoleku otsuste kehtivus, et vajadusel kasutada jõustunud kohtuotsust, mis viitab otsuste tühisusele, oma õiguste kaitseks. Seadus ei nõua õigusliku huvi selgitamist tuvastushagi esitamisel, vaid õigusliku huvi eksisteerimist. Asjaolu, et kohus hagi menetlusse võttis, viitab sellele, et kohus on hagejate õigusliku huvi hagiavalduse esitamiseks tuvastanud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-137-09 kohaselt võib kohus ise tehingu tühisuse alusele tuginedes tühisuse tuvastada, ilma et keegi menetlusosalistest oleks seda taotlenud. Kohus tuvastas õigusliku huvi olemasolu ning võiks tühisuse tuvastada isegi omal algatusel, kuna tuvastushagi on esitatud selleks õigustatud isikute poolt. Kohus leidis õigesti, et korteriühistu liikme õigusliku huvi olemasolu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel nõudmisel eraldi põhjendama ei pea; 3) on ebaõige kostja väide, nagu 16.11.2011 oleks toimunud kaks KÜ üldkoosolekut. Kostja huvides oli sellest kohtule teatada, kuid kostja ei ole seda teinud. Kohtul puudus vajadus kirjeldada, milliste konkreetsete otsuste tühisust kohus tuvastas, kuna koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine tõi kaasa kõigi üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse; 4) on kohus lähtunud tagaseljaotsuse tegemisel õigest KÜ põhikirjast. Ametlike registriandmete kohaselt kanti 17.09.2010 kinnitatud uus põhikiri registrisse 18.01.2012. MTÜS § 23 lg 2 kohaselt jõustub põhikirjamuudatus selle registrisse kandmisest. 16.11.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel pidi kostja seega tegutsema 20.06.2007 vastu võetud põhikirjast lähtudes. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuses toodud seisukohad ei anna alust Viru Maakohtu 14.08.2013 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, kuid peab vajalikuks märkida veel järgmist. 7. Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtu määruses toodud järeldustega, et nõustaja viibimine välismaal ja hiljem sanatooriumis ei ole mõjuvad põhjused hagiavaldusele vastamata jätmiseks ning kaja rahuldamiseks

§ 415lg 1 alusel.

Maakohus leidis õigesti, et mõjuvaks põhjuseks peab olema sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saanud kostja vahetult mõjutada. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kostja nõustaja välismaal ning sanatooriumis viibimise vahele jäi ajavahemik

1. aprillist
2. aprillini, mille jooksul pidi kostja nõustaja olema kättesaadav. Ringkonnakohus märgib, et nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid sh kostja vastust esitada. Samuti ei nähtu asjaoludest, et kostja oleks pöördunud mõne teise õigusbüroo töötaja poole, kellega kostjal oli kliendileping.
3. Määruskaebuses esitatud seisukohtade kohaselt ei võinud seaduse kohaselt tagaselja otsust teha, kuna hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ja hagejatel ei olnud tuvastushagi esitamiseks õiguslikku huvi. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud põhjendustega, et tulenevalt

§ 407

lg-st 1 ja 6 ja Riigikohtu praktikast on kohtutel tagaseljaotsuse tegemisel kohustus kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Sealjuures peab kohus õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuma

§ 407

lg 1 viimasest lausest, mille kohaselt loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaks võetuks (vt ka RK lahend 3-2-1-187-12). 9. Kostja on seisukohal, et hagejatel puudus tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi, sealjuures ei nähtu hagiavaldusest, milliseid otsuseid hagejad vaidlustavad ning miks hagejad soovivad, et need ei kehtiks. Määruskaebuse kohaselt on kohus jätnud õigusliku huvi tuvastamata ning seega oleks hagi tulnud jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 13 või

§ 423lg 1 alusel.

Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt

§ 368

lg-st 1 võib tuvastushagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui isikul on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-97-13 nentinud, et õiguslik huvi tuvastamishagi esitamiseks puudub väga erandlikel juhtudel. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise huvi võib muuhulgas tuleneda hageja põhjendatud soovist saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumisest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas (RK lahend 3-2-1-23-04). Hagejate õiguslik huvi tuleneb ka TsÜS § 38 lg-st 8, mille kohaselt kehtib juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes. Korteriühistu üldkoosolek on korteriühistu kõrgeim organ KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 18 lg 1 kohaselt. Sellest tulenevalt saab korteriühistute liikmete õiguslikku huvi korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisel eeldada. 10. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et korteriühistu liikme õigusliku huvi eeldamine tühisuse tuvastamise hagi esitamisel annab hagejale võimaluse oma õiguste kuritarvitamiseks. Hagi esitamisel tuleb nii hagi eset kui alust, mh tühisuse alust põhjendada. Maakohus võttis eeltoodust tulenevalt hagi õigustatult menetlusse. Pärast hagile vastamata jätmist luges maakohus kokkukutsumise korra rikkumise tõendatuks lähtuvalt

§ 407

lg-st 1, mille kohaselt loetakse hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades hageja faktiliste väidete õigsust (üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist), rahuldas maakohus põhjendatult hagi. 5

1. Maakohus ei lähtunud otsuse tegemisel valest põhikirjast. Kostja on määruskaebuses selgitanud, et kehtib uus põhikiri ning 20.06.2007 kinnitatud põhikiri enam ei kehti. Hagiavalduse kohaselt omab tähtsust rikkumise hetkel kehtinud põhikiri, ehk 16.01.2011 kehtinud põhikiri. Maakohus hindas üldkoosoleku kokkukutsumise korra vastavust üldkoosoleku kokkukutsumise hetkel kehtiva põhikirjaga. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kaja kohaldamiseks ja menetluse uuendamiseks.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Menetlusosalisel on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp