KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2013, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 20

lg-t 3, mille kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab 1/10 ja erandina on võimalik põhikirjas ette näha väiksem esindatus, on põhikirjas sätestatud suurem esindatuse nõue tühine ja seetõttu tuleb aluseks võtta

§ 20lg-s 3 sätestatud 1/10 liikmete esindatuse nõue.

12. Asjas on tõendatud, et vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest esitas 21.11.2012 sellel hetkel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liikmele taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Juhatuse liige üldkoosolekut kokku ei kutsunud, seetõttu olid taotlejad õigustatud

§ 20lg 4 järgi üldkoosoleku kokku kutsuma, mida nad 14.02.2013 kutsega ka tegid.

Puudub vaidlus, et 14.02.2013 kutse allkirjastanutest ei moodusta 1/10 21.11.2012 juhatuse liikmele taotluse esitanud liikmetest. Korteriühistul oli 72 liiget, seega moodustab 1/10 vähemalt 8 liiget. Hagiavaldusest nähtuvalt oli esialgsetest taotlejatest 26.02.2013 üldkoosoleku kokkukutsujaid 7. 13.

§ 20

lg 4 mõte ei ole, et üldkoosoleku kokkukutsujateks pidi olema vähemalt 1/10 esialgsetest taotlejatest.

§ 20

lg 4 ei sätesta sõnaselgelt, et taotlejatest vähemalt 1/10 saab üldkoosoleku kokku kutsuda. Kuigi üldkoosoleku kokkukutsujatest peab vähemalt mõni olema juhatusele taotluse esitanu, piisab, kui üldkoosoleku kokkukutsujaid on seejuures 1/10, arvestades ka lg-s 3 sätestatut. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastas 9 liiget, seega oli nõutav hulk liikmetest esindatud.

1. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostjal olid enne 2013.a märtsis toimunud üldkoosolekut esindusõigusega juhatuse liikmed. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel oli enne 20.03.2013 KÜ Järveotsa 43 juhatuse liikmeteks L B, kes kanti registrikaardile juhatuse liikmena 04.01.2005 ning K N ja J M, kes kanti juhatuse liikmena registrikaardile 02.02.
2. Puudub vaidlus, et nimetatud juhatuse liikmed valiti uuesti 2010.a aprillis toimunud üldkoosolekul.
3. Kostja põhikirja p 5.8 järgi teostas ühistu juhtimist üldkoosoleku poolt valitav 2 aastase volituste ajaga juhatus või ühistu juhataja, kellele laienes juhatuse pädevus. 2010.a aprillis üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete ametiseisundiga kaasnevad õigused ja kohustused lõppesid 2012.a aprillis. Juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui korteriühistu kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on

§ 19

lg 1 p 2 järgi vajalik üldkoosoleku otsus ja § 28 lg 1 järgi juhatuse liikme nõusolek. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks üksnes seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuigi juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel kaudsete tahteavaldustega, ei leidnud käesolevas asjas tõendamist korteriühistu üldkoosoleku otsuse olemasolu peale 2012.a aprilli, millest võiks järeldada, et sisuliselt tunnustatakse isikut juhatuse liikmena. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistu üldkoosolekuid alates 2010.a ei toimunud.

§ 20

lg-d 2, 3 ja 4 tuleb tõlgendada selliselt, et kui esindusõiguslik juhatus puudub, saab üldkoosoleku kokku kutsuda 1/10 korteriühistu liikmetest seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

1. 14.02.2013 teatas 9 korteriühistu liiget, et erakorraline üldkoosolek toimub 26.02.
2. Kuna kokkukutsujateks oli vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest, ei rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 26.02.2013 koosolekul ei olnud otsustusvõimelist kvoorumit ja seetõttu otsustati kokku kutsuda teistkordne üldkoosolek 06.03.
3. 06.03.2013 korduskoosoleku kokkukutsujateks oli samuti 4 vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest. Korduskoosoleku kutses märgitud päevakorra kohaselt otsustatakse juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine ning revidendi valimine ja revisjoni teenuse ostmine. Nii 26.02.2013 kui ka 06.03.2013 üldkoosoleku kokkukutsujatel oli selleks seadusest tulenev õigus. Põhjendatud ei ole hageja väited 06.03.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta liikmete nn omaalgatuslikult üldkoosoleku kokkukutsumisele ja kokkukutsunute arvule viidates.
4. Puudub vaidlus, et koosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise teates puudus päevakorrapunkt juhatuse liikmetele sõidukompensatsiooni määramise kohta. Kuna koosoleku teates ei olnud eelnimetatud küsimust näidatud, on see käsitletav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja pidi mõistlikult eeldama, et üldkoosolekul otsustatakse koos juhatuse liikmete valimisega neile tasu või hüvitise maksmise küsimust. Seega kostja 06.03.2013 üldkoosoleku otsus, millega määrati juhatuse liikmete sõidukompensatsiooniks kuni 64 eurot kuus, on tühine.
5. Põhjendatud ei ole kostja väited, et hagejal puudub otsuste tühisuse tuvastamiseks tuvastushuvi. KÜS § 101 järgi võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige. Kostja põhikirja p 3.1.2 järgi on ühistu liikmel õigus osaleda ja hääletada üldkoosolekul. Et ühistu liige saaks oma õigusi teostada, peab ta teadma üldkoosolekul otsustamisele tulevaid küsimusi ning kui ta seda ei tea, rikutakse tema õigusi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõuded 06.03.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
7. Kohus hindas vääralt tõendeid ja kohaldas ebaõigesti õigusnorme, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Ebaõige on kohtu järeldus, et üldkoosolek kutsuti kokku ühistu liikmete poolt

nõudeid järgides. Hageja nõustub sellega, et 21.11.2012 taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastas

§ 20lg 3 nõuetele ja taotluse oli allkirjastanud rohkem kui 1/10 kostja liikmetest.

Juhatus nõustus üldkoosoleku kokkukutsumisega ja palus taotlejatelt 2 nädala jooksul täpsustust üldkoosoleku päevakava osas. Sellele järgnevalt esitas 9 üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud isikut taotluse hoopis juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks. Teisi taotlusi ega avaldusi vaidlusaluse üldkoosoleku korraldajad juhatusele ei esitatud. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastas 7 liiget, mis on vähem kui 1/10 ühistu liikmete arvust. 21. Kohus eiras hageja väidet, et nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei esitatudki. Üldkoosoleku kokkukutsumise taotlejad loobusid üldkoosoleku kokkukutsumisest ja esitasid hilisemalt taotluse juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks. Nimetatud taotluse osas puudub kohtu seisukoht. 22. Osundades

§ 20

lg-le 3, eksis kohus selles, et üldkoosoleku kokkukutsumine on seda taotlenud liikmete õigus, mitte kohustus. Juhul, kui avaldus jäetakse rahuldamata (mida antud juhul ei juhtunud) võivad taotlejad, kuid ei pea, üldkoosoleku kokku kutsuma. Juhtides hagiavalduses tähelepanu hilisemalt esitatud avaldusele juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks, juhtis hageja ühtlasi tähelepanu sellele, et taotlejad loobusid üldkoosoleku kokkukutsumisest. Seega puudub avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kui jätta tähelepanuta taotlus juhatuse koosoleku kokkukutsumisest, kutsuti üldkoosolek kokku ligemale kolm kuud esitatud avaldusest hiljem. Kuigi

ja kostja põhikiri ei sätesta ajavahemikku, millal üldkoosoleku 5 kokkukutsumist taotlenud liikmed saavad seda ise teha, tuleb eeldada, et see toimub vahetult pärast seda, kui on selge, et juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsu. 23. Kohus eksis

§ 20

lg 4 tõlgendamisel, märkides, et see ei sätesta sõnaselgelt, et taotlejatest vähemalt 1/10 saab üldkoosoleku kokku kutsuda. Piisab, kui mõni üldkoosoleku kokkukutsuja peab olema juhatusele taotluse esitanu ja üldkoosoleku kokkukutsujad moodustavad 1/10 korteriühistu liikmetest.

§ 20lg 4 ütleb sõnaselgelt, kes saavad üldkoosoleku kokku kutsuda.

Viidatud sätte kohaselt juhul, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut

§ 20

lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Selline tõlgendus on loogiline ja vastavuses seadusandja tahtega.

§ 20

lg 4 tõlgendamisel koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 3 ja

§ 20

ˡ lg-ga 1, mille kohaselt määratakse üldkoosoleku päevakord kokkukutsujate poolt, võib tekkida olukord, milles enamus nö esialgsetest taotlejatest on avaldusest loobunud (üldkoosoleku kokkukutsumise põhjustena toodud asjaolud on ära langenud) ja üldkoosolek võidakse kokku kutsuda hoopis teistel motiividel liikmete poolt, kes juhatusele avaldust ei esitanud.

1. Hageja nõustub, et formaalselt oli juhatuse ametiaeg lõppenud ja juhatuse liikme ametiaeg automaatselt ei pikene, kuid mitte sellega, et kostjal puudus juhatus sootuks. Hoolimata põhikirjas sätestatud ametiaja lõppemisest jätkasid juhatuse liikmed oma kohustuste täitmist juhatuse liikmetena, tegid otsuseid seonduvalt korteriühistu majandustegevusega jne. Ka üldkoosoleku kokkukutsujad (enamus neist) tunnustasid juhatuse liikmeid, millest annab tunnistust avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Sisuliselt tunnustati kõnealuseid isikuid juhatuse liikmetena vaidlusalusel üldkoosolekul otsusega, millega ametisolnud juhatus tagasi kutsuti, mitte ei valitud juhatust seoses registrikaardile kantud juhatuse liikmete ametiaja lõppemisega vms, samuti see, et vaidlusalusel üldkoosolekul tunnustati ametisolnud juhatuse liikmeid juhatuse liikmetena. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega tuvastati 06.03.2013 üldkoosoleku otsuse, millega määrati juhatuse liikmete sõidukompensatsiooniks kuni 64 eurot kuus, tühisus.
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
5. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
6. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtu 6 menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Maakohus tuvastas õigesti, et nii 26.02.2013 korteriühistu üldkoosolek kui ka 06.03.2013 korduskoosolek kutsuti kokku

nõudeid järgides. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastas 9 korteriühistu liiget, mitte 7 liiget, nagu hageja väidab.

1. Ebaõige on hageja väide, et korteriühistu liikmete poolt nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei esitatudki. Maakohus tuvastas õigesti, et 21.11.2012 esitas 13 korteriühistu liiget sellel hetkel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liikmele taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuid selle taotluse alusel üldkoosolekut kokku ei kutsutud. Juhatuse koosoleku kokkukutsumisega seonduvad asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
2. Maakohus tuvastas õigesti ka asjaolu, et alates 2012.a aprillist puudus kostjal esindusõiguslik juhatus. Asjas puuduvad tõendid, mis annaks alust järelduse tegemiseks, et 2010.a valitud juhatuse ametiaeg oleks pikenenud. Iseenesest asjaolu, et 21.11.2012 taotlus anti üle sellel ajal registrisse kantud juhatuse liikmele L. B, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna. Samuti ei saa seda järeldada 06.03.2013 erakorralise (kordus)üldkoosoleku otsuse sõnastusest, mille kohaselt kutsuti eelmise juhatuse liikmed tagasi. Sellist otsust ei saa iseenesest käsitleda eelmise juhatuse ametiaja pikendamisena tagasiulatuvalt.
3. Maakohtu menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 7