← Eesti

3-13-1883/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1883 Haldusasi G Be kaebus Tal

ldamiseks. Kirjas tuginetakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 6, § 52 lg-le 1, 54 lg-le 1, §-le 55, keeleseaduse § 3 lg-le 1, §-le 12, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5 ja lg-le 11 ning haldusmenetluse seaduse § 20 lg-le 1 ja § 21 lg-le

  2. G B esitas 03.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et ta võeti 18.07.2013 pesu jagajana tööle pesumaja pesulattu. Enne tööd talle mingeid tööjuhendeid ei tutvustatud ega instrueeritud, mida töö ajal tohib teha ja mida mitte. 30.07.2013 kirjutati tema kohta ettekanne, justkui oleks ta töö ajal teiste kinnipeetavatega rääkinud, ja ta kõrvaldati distsiplinaarjuurdluse ajaks töölt. Kõik kaebaja jutuajamised olid seotud tööga ja midagi õigusvastast ta ei teinud. Kaebaja esitas selles asjas Tallinna Vangla direktorile kaebuse, mida kontaktisik „läbi ei lase“. Direktorile suunatud kaebused tagastab kontaktisik ise posti teel. Kaebuse peab tõlkima vangla. Vangla takistab probleemi lahendamist nii, nagu seda nõuavad kaebuse esitamise reeglid. Takistusi teeb kontaktisik. Kaebused direktorini ei jõua, eesti keelde tõlkimisele neid ei anta, kaebused kaovad ära. Ettekanne distsipliini rikkumise kohta on kirjutatud alusetult. Kaebaja palub tema „peale teenimatult kirjutatud distsiplinaarkaristuse tühistamist“, tööle ennistamist ja raha maksmist tema süüta tööseisaku eest.
  3. Tallinna Halduskohus edastas 27.09.2013 Tallinna Vanglale kaebuse ja selle tõlke ning kohtunõude, paludes saata kohtule distsiplinaarkaristuse käskkiri, kaebaja pesumajast töölt vabastamise käskkiri, nende käskkirjadega seotud vaidemenetluse materjalid ja vaideotsused. Lisaks palus kohus teatada, kas kaebaja on pöördunud vangla poole taotlusega ennistada ta tööle pesumajja ja maksta välja töötasu töölt sunnitult puudutud aja eest, ning esitada informatsioon vastavate taotluste osas vaidemenetluse läbimise kohta koos materjalidega (tl 8-9).
  4. Tallinna Vangla 02.10.2013 vastuses (tl 13) selgitati, et ettekande nr 2316 alusel algatati G. Be suhtes distsiplinaarmenetlus. Nimetatud distsiplinaarmenetlus lõpetati ning G. Bele distsiplinaarkaristust ei määratud. Kinnipeetava inspektor-kontaktisik vestles 16.08.2013 kaebajaga ettekandes nr 2316 märgitud intsidendi teemal. Kaebaja kõrvaldati peaspetsialistüksuse juhi 30.07.2013 käskkirjaga nr 458 ajutiselt töölt distsiplinaarmenetluse ajaks. Kaebaja ei ole peaspetsialist-üksuse juhi 30.07.2013 käskkirja nr 458 vaidemenetluses vaidlustanud. Samas esitas kaebaja 06.08.2013 Tallinna Vanglale märgukirja nr 5-18/13/26129-1, mille Tallinna Vangla 07.08.2013 vastusega nr 5-18/13/26129-2 tagastas. Samasisulised märgukirjad on kaebaja esitanud ka 12.08.2013 ja 19.08.
  5. Kohtunõudele vastamisel vesteldi kaebaja inspektor-kontaktisik M. K, kes selgitas, et kaebajale on vaide esitamise võimalust selgitanud nii tema kui ka direktori asetäitja. Inspektor-kontaktisik on kaebajat teavitanud ka sellest, et juhul, kui kaebajal endal ei ole piisavaid teadmisi vaide esitamiseks, siis saab kinnipeetav paluda inspektor-kontaktisikult nõustamist. Tallinna Vangla dokumendihaldussüsteemi Delta andmetel ei ole kaebaja Tallinna Vangla poole pöördunud taotlusega tema tööle ennistamiseks ning töölt sunnitult puudutud aja eest töötasu maksmise nõudega. Tallinna Vangla edastas vastuse lisadena halduskohtule 26.07.2013 ettekande nr 2316, 30.07.2013 käskkirja nr 458, G. Be 06.08.2013 märgukirja nr 5-18/13/26129-1 (G. Be 31.07.2013 venekeelne kaebus, tl 16-20) ja Tallinna Vangla 07.08.2013 kirja nr 5-18/13/26129-
  6. 2

(6)3-13-1883 7. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2013 määrusega G Be kaebuse. Esiteks palus kaebaja tühistada käskkiri, millega teda karistati töö ajal teise kinnipeetavaga rääkimise eest. Kaebaja suhtes ei ole 30.07.2013 ettekande alusel distsiplinaarkäskkirja välja antud, vaid distsiplinaarmenetlus lõpetati. Olematu käskkiri ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Olematu käskkirja tühistamisnõudega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (vabaneda distsiplinaarkaristusest) ning kaebus tuleb selles nõudes kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole läbinud töölt eemaldamise käskkirja – Tallinna Vangla peaspetsialistüksuse juhi 30.07.2013 käskkirja nr 458 – tühistamise nõude osas ega ka kohustamisnõude osas enda tööle ennistamiseks ning töölt sunnitult puudutud aja eest töötasu väljamaksmiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis ei ole kohtul võimalik kaebust ka selles osas menetlusse võtta ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud märgukirjad ei ole käsitletavad vaietena. Vaie tuleb vormistada selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et tegemist on vaidega. Tallinna Vangla vastusest nähtuvalt on kaebajale selgitatud vaiete esitamise korda ja võimalust vajaduse

l paluda inspektorkontaktisikult nõustamist. Kui kaebaja ei nõustu enda töölt vabastamisega, siis tuli tal vastav käskkiri 30 päeva jooksul käskkirjast teadasaamisest arvates vaidlustada vaide

s Tallinna Vanglas tühistamisnõudega. Alles pärast vaidemenetluse läbimist on kaebajal võimalik pöörduda kohtu poole, järgides seaduses sätestatud korda ja tähtaegu (30 päeva vaideotsuse teatavaks saamisest arvates). Kohtule vangla vastu kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on eelnev vangla poole pöördumine ning pöördumisele eitava vastuse saamisel lisaks ka vaidemenetluse läbimine.

  1. G B esitas 24.10.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2013 rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. G B palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.10.2013 määrus ning saata asi halduskohtule sisuliseks arutamiseks. Halduskohus ei võtnud arvesse, et Tallinna Vangla ei ole direktori nimele esitatud kaebusele 2,5 kuu jooksul vastanud, millega takistab HKMS-s sätestatud kaebuste esitamise

järgimist. Kaebaja ei saa läbida vaidemenetlust, kui vastus tema 31.07.2013 kaebusele puudub. Kaebaja kõrvaldati töölt A. R süül ja tema põhjendamatu tülinorimise tõttu. Kontaktisik M. K aga „ei lasknud läbi“ kaebust vangla direktorile. Sellest, et distsiplinaarmenetlus nr 2316 kaebaja suhtes lõpetati, ei tea kaebaja midagi. Kui distsiplinaarjuurdlus on lõpetatud, siis tulnuks kaebajale sellest teatada ja ta tööle ennistada. Kuna vangla eirab kaebaja kaebusi, on ta sunnitud pöörduma kaebusega kohtusse.

  1. Tallinna Vangla omapoolset seisukohta määruskaebusele tähtajaks ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 näeb ette, et kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise

kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (Kord) § 4 kohaselt märgitakse kinnipee3

(6)3-13-1883 tava tööle vormistamise dokumendis vähemalt kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg; töökoht või tööülesanded; tööle asumise aeg; töötasu suurus või töötasu arvestamise põhimõte; töötamise tähtaeg, kui kinnipeetav vormistatakse tööle määratud tähtajaks. Tööle vormistamise dokument tehakse kinnipeetavale teatavaks.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks.

§ 5

lg 4 näeb ette, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 5

lg 1 sätestab, et kinnipeetava ajutise töölt kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka. 12. Ringkonnakohus saab kaebajast aru nii, et ta ei ole pöördunud halduskohtusse mitte olematust distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast vabanemiseks, vaid tema eesmärgiks on Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 30.07.2013 käskkirja nr 458 tühistamine, töö jätkamine ja ajutise töölt kõrvaldamise aja eest töötasu saamine, s.o ajutise töölt kõrvaldamise aja töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka arvestamine. Olukorras, kus käskkiri, millega kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistati, tunnistatakse õigusvastasuse tõttu vaidemenetluses tagasiulatuvalt kehtetuks või halduskohtu poolt tühistatakse, saab kinnipeetav jätkata tööle vormistamise dokumendis (vt

§ 4

) märgitud tööd ning tal on õigus ka ajutise töölt kõrvaldamise aja arvestamisele töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et enne kaebusega kohtusse pöördumist peab kinnipeetav, kes leiab, et ta on ajutiselt töölt kõrvaldatud õigusvastaselt, esitama vanglale vaide ajutise töölt kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Nõustuda ei saa aga halduskohtu seisukohaga, et kinnipeetav peaks lisaks taotlema vanglalt enda tööle ennistamist, pöördumisele eitava vastuse saamisel läbima vaidemenetluse ja seejärel avaneb tal võimalus esitada vastav kohustamisnõue halduskohtule. Töölt ajutiselt kõrvaldatud kinnipeetav ei vaja tööle ennistamist, sest teda ei ole töölt vabastatud. Töölt kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamisega kaasneb võimalus töötamist jätkata sõltumata sellest, kas kinnipeetav töötamise jätkamisele suunatud taotluse esitab või mitte. Kinnipeetav ei pea töötamise jätkamise võimalust taotlema vanglalt eraldi (ja läbima eraldi vaidemenetluse) ega ka vaides koos ajutise töölt kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Samas peab kinnipeetav ajutise töölt kõrvaldamise aja eest tasu taotlema esmalt vanglalt ning keeldumise

l on tal õigus pöörduda kohtusse. Riigikohus on 20.01.2011 lahendis nr 3-31-74-10 asunud seisukohale, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lg-s 1 märgitud tasu teenistusest sunnitult puudumise aja eest on käsitatav kahjuhüvitisena. Ringkonnakohus leiab, et ka tasu õigusvastase töölt kõrvaldamise aja eest on olemuselt kahjuhüvitis. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud

s kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 14. Ringkonnakohus ei nõustu Tallinna Vangla ja halduskohtu seisukohaga, et G. Be 31.07.2013 kaebus vangla direktorile on märgukiri, mitte vaie. Pöördumine on märgukiri siis, kui selles tehakse ettepanekuid asutuse töö

ldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või antakse teavet. Kõnealuses kaebuses ei tee selle esitaja ettepanekuid ega esita teavet, vaid ilmselgelt soovib kaitsta oma õigusi. Haldusmenetluses tuleb isikute pöördumisi eristada nende sisu ja iseloomu, mitte üksnes pealkirja ja vormi järgi. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 48 lg 6 näeb ette, et kinnipeetav annab vaide (lisa 12) üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Vangla sisekorra4

(6)3-13-1883 eeskirja lisa 12 on vaide vorm. Sellest sättest ei saa siiski järelda, et vanglas on pöördumise puhul tegemist vaidega üksnes siis, kui see on vormistatud vaide vormil. Sisu ja iseloomu järgi on 31.07.2013 kaebus vaie. Selles on käskkirja kuupäev, number ja sisu, vastuväited töölt kõrvaldamise põhjendustele ja taotlus ennistada kaebaja tööle. G. Be 31.07.2013 kaebus ei sisalda küll sõnaselgelt 30.07.2013 käskkirja nr 458 kehtetuks tunnistamise taotlust, kuid selle puuduse saanuks kaebaja vangla juhendamisel kõrvaldada. Vajaduse

l saanuks vangla nõuda ka vaide vormistamist vaide vormil. 15. G. Be 31.07.2013 kaebust, mis oma sisult on vaie, on Tallinna Vangla käsitlenud märgukirjana ning on selle 07.08.2013 kirjaga tagastanud, järgimata vangla sisekorraeeskirjas sisalduvaid vaide tõlkimise reegleid. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-test 1, 2, 3, 4 ja 6 tuleneb, et vangla peab saatma vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kui kinnipeetaval aga puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Eelnevast nähtub, et vangla ei saa võõrkeelseid vaideid tagastada, vaid vanglal tuleb

ldada nende tõlkimine kas siis kinnipeetava enda või vangla arvel. 16. VangS § 11 lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja

s tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lg 81 näeb ette, et kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. Pidades kaebaja vaidena käsitletavat 31.07.2013 kaebust ekslikult märgukirjaks, on vangla selle tagastanud. Vaiet ei ole tagastatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Seega tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 30.07.2013 käskkirja nr 458 tühistamise nõude osas läbituks ning halduskohus on kaebuse tagastanud selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ebaõigesti. 17. Ajutise töölt kõrvaldamise aja eest saamata jäänud tasu kui kahju hüvitamise nõude saab kaebaja esitada kohtule siis, kui ta on eelnevalt läbinud VangS § 11 lg-st 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse. Saamata jäänud tasu nõude osas on halduskohus kaebuse tagastanud lõppjäreldusena õigesti, sest andmed selle kohta, et kaebaja oleks tasu maksmist vanglalt taotlenud, puuduvad. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb kahju tekitanud haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama (RVastS § 17 lg-d 1 ja 3). Kuna kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on 3-aastane tähtaeg, saab kaebaja eeldatavasti esitada kahju hüvitamise taotluse ka veel siis, kui halduskohus on 30.07.2013 käskkirja nr 458 tühistanud või tunnistanud selle õigusvastaseks, kuid vangla tasu kaebajale ei maksa. 5

(6)3-13-1883 /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.