) § 53 lg 2 alusel nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud ühispakkujatelt kahju hüvitamist. Kahju seisnes tagasivõetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse hinnavahes, mis oli 12 549,21 eurot. Kuna ühispakkujad esitasid pakkumuse tagatisena AS SEB Pank garantii, hüvitas viimane garantiinõude täitmisega kahju 7669,40 eurot, kuid hüvitamata jäi 4879,81 eurot, mille eest vastutavad pakkujad
Kuna Harju Maakohus kuulutas 21.02.2011 määrusega välja pakkuja I pankroti, saab tema vastu esitada nõude pankrotimenetluses. Kuna ühispakkujad ei ole hagejale kahju hüvitanud, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi viivist seaduses sätestatud määras kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Viivist tuleb arvestada alates 25.02.2011, millal lõppes ühispakkujatele antud tähtaeg kahju hüvitamiseks. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole ühispakkujad esitanud teadet pakkumuse tagasivõtmise kohta. Ühispakkujad volitasid Hanno Muga esindama ennast hankemenetluse ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingutes. Hageja lähtus aga esindusõiguseta isiku Adu Haki 21.12.2010 kirjast, milles teatati pakkuja I likvideerimisest ning sellest, et ühispakkujad 2 ei saa seetõttu täita riigihankes võetud kohustusi. Kuna ühispakkujad ei vastanud pakkuja I likvideerimismenetluse tõttu hankelepingu sõlmimise ajal kvalifitseerimistingimustele ega riigihangete seaduse nõuetele, pidi hageja
Hageja luges 27.01.2011 korraldust tehes ekslikult, et ühispakkujad võtsid pakkumuse tagasi. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist ja hageja peab garantiikirja alusetu realiseerimisega saadud kasu 7669,40 eurot ühispakkujatele tagastama.
ei kohusta hankijat menetluse kestel kontrollima, kas pakkuja ei ole likvideerimisel ega pankrotis. Nimetatud asjaolu kontrollib hankija enne hankelepingu sõlmimist ning võib siis keelduda hankelepingu sõlmimisest. Kuna tegemist oli ühispakkumusega, oli hageja otsustada, kas ta jätkab muutunud asjaoludele vaatamata hankemenetlust kahe pakkumusse alles jäänud äriühinguga või keeldub hankelepingu sõlmimisest seetõttu, et ei ole enam sellist pakkujate koosseisu, kes oli kinnitanud hankelepingu täitmise tagamist üksnes solidaarselt. Kahjunõude arvutuslikule osale vastu ei vaieldud. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on
Hagejal on kahju tekkinud, sest hageja pidi ühispakkumuse edukaks tunnistamise otsust muutma ning valima järgmise, kallima pakkumuse. Olemas on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kui üks ühispakkumuses osalenud äriühingutest ei oleks kolm kuud pärast pakkumuse edukaks tunnistamist võtnud vastu otsust likvideerimismenetluse kohta, oleks pakkumuse alusel sõlmitud hankeleping ning hageja ei oleks pidanud tunnistama edukaks kallimat pakkumust. Realiseeritud garantiikirjast saadud kasu tagastamiseks tulnuks kostjal esitada hagi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-test 1 ja 3 pidanud pärast seda, kui oli saanud teada, et pakkuja I ei vasta likvideerimismenetluse alustamise tõttu kvalifitseerimisnõuetele, kõrvaldama ühispakkujad menetlusest
Maakohtu seisukohaga nõustumine tähendaks kvalifitseerimise tingimustele mittevastavate lepingute sõlmimisega nõustumist ja olukorda, kus tehnilise pädevuse täidetuse nõue oleks pelgalt formaalsus.
lg 2 eesmärgiks tuleb pidada seda, et hankijale antakse õigus nõuda kahju hüvitamist olukorras, kus tal oleks olnud võimalik odavama lepingu alusel soovitud asja või teenuse ostmine. Kui pakkumus ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ei saaks odavamat lepingut sõlmida. Seetõttu on hageja nõue ka hea usu põhimõtte vastane. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta VÕS § 127 lg 2 alusel rahuldamata; 4) rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lõikeid 1 ja 4 ning VÕS § 127 lg-t 4, leides, et hagejale tekkinud kahju ning kostja tegevuse vahel eksisteerib põhjuslik seos. Hagejale ei ole kahju tekkinud, sest hankemenetlusest kõrvaldamise aluse esinemise tõttu ei oleks saanud ühispakkujate pakkumuse alusel hankelepingut sõlmida. Alternatiivselt puudub põhjuslik seos kahju ja väidetava õigusvastase teo vahel. Hageja esitas deliktilise nõude, mille rahuldamiseks tuleb tuvastada nii tegu, selle õigusvastasus, põhjuslik seos kui ka süü. Kostjal puudub puutumus pakkuja I likvideerimisotsuse vastuvõtmisega ning puudub kostja süü. Samuti ei ole sellise otsuse vastuvõtmine õigusvastane. Olenemata sellest, millist tegu kahju tekitanud teona käsitleda, ei ole põhjuslik seos conditio sine qua non testi abil juba kahju vajaliku põhjuse etapis tuvastatav.
lg 2 ja VÕS § 1043 eesmärgiks on hankija asetamine olukorda, kus ta oleks olnud ilma õigusvastase teota. Kõrvaldades sündmuste jadast A. H. kirja, ei muutu kausaalahelas midagi – hankelepingu oleks ikkagi pidanud sõlmima AS-ga Vant. 6. Sillamäe linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esindas volikirja järgi pakkujaid hankemenetluses ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel üks ühispakkujaks olnud äriühingutest, kes sai volikirjas sätestatud toimingut teha oma igakordse seadusliku esindaja kaudu; 2) väljendub A. H. 21.12.2010 kirjas üheselt ühispakkujate tahe loobuda riigihankes võetud kohustustest. Hageja pidi mõistliku isikuna aru saama, et ühispakkujad ei soovi enam hankemenetluses osaleda ja sõlmida hankelepingut ehk käsitles seda pakkumuse tagasivõtmisena
lg 1 tähenduses; 3) vaidlustab apellant apellatsioonkaebuses tegelikult hageja kui hankija tegevuse. Kostja ei ole läbinud menetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis. Vaidluse lahendamise kohtueelne kord on sätestatud seaduses ja kujutab endast kaebeõiguse piirangut. Seetõttu ei saa apellant tugineda hageja tegevuse (sh kostja kvalifitseerimise ning kvalifitseerimata jätmise
lg 2 p 9 järgi) õigusvastasusele; 4) on Riigikohus selgitanud (3-3-1-58-06), et pakkuja poolt pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasivõtmise korral ei oma tagatise realiseerimisel tähtsust, kas hankijale on pakkumuse tagasivõtmise tulemusena kahju tekkinud või mitte. Kuna hankemenetluse olulisemaks eesmärgiks on tagada, et hankemenetluses osaleksid tõsiselt huvitatud pakkujad, siis juhul, kui pakkuja ise võtab oma pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi, võib hankija pakkuja antud tagatise realiseerida ka siis, kui hankijale ei ole kahju tekkinud. Kahju 4 nõudmise eelduseks on edukaks tunnistatud pakkumuse tagasivõtmine, milline asjaolu antud juhul esines. EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS 7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10. detsembri 2012 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Otsuse põhjenduste järgi kohaldas maakohus vääralt
Maakohus tõlgendas vääralt 21.12.2010 kirja hankes osalemisest loobumisena ja pidas seda ekslikult pakkumuse tagasivõtmiseks
Õige on maakohtu seisukoht, et volikirja järgi oli ühispakkujate esindajaks pakkuja I, mitte selle seaduslik esindaja H. M. füüsilise isikuna. Hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni tuleneb
§-dest 38–41. Pakkuja I likvideerija vastusest nähtub, et pakkujat I likvideeritakse ja ühe ühispakkuja likvideerimisega muutub pakkumus kehtetuks. Seetõttu ei saa ühispakkujad täita riigihankes võetud kohustusi. Kuigi vastus hageja kirjale on pealkirjastatud pakkumusest loobumisena, ei saa seda käsitada pakkumuse tagasivõtmisena
Ühispakkujad esitasid ühispakkumuse
Koos pakkumusega esitasid ühispakkujad hagejale kinnituse, et nad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Sellest kinnitusest järeldub, et ühispakkujad tuginesid pakkumust esitades nende kõigi majandusliku ja finantsseisundi näitajatele ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele ning ühe pakkuja suhtes likvideerimismenetluse algatamise tõttu ei suuda nad pakkumuses võetud kohustusi täita. Seetõttu saab pakkuja I likvideerija 21.12.2010 vastust hageja 17.12.2010 kirjale käsitada kinnitusena selle kohta, et nad ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.
lg 1 p 2 järgi ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel. Saanud selle kohta 21.12.2010 kinnituse, oleks hageja pidanud pakkujad hankemenetlusest kõrvaldama. Hankemenetlus lõpeb
Kuna pakkujatega ei olnud hankelepingut sõlmitud, on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hankemenetlus lõppes pakkumuse edukaks tunnistamisega ning pärast seda ei saanud hageja enam ühispakkujaid hankemenetlusest kõrvaldada.
järgi on hankijal kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni ning seda kuni hankelepingu sõlmimiseni, mitte pakkumuse edukaks tunnistamiseni. Selliselt on ka hageja riigihanke seadust tõlgendanud, nõudes ühispakkujatelt 17.12.2010 kirjaga kinnitust selle kohta, et nad vastavad kvalifitseerimise tingimustele. Kuna pakkujad ei keeldunud hankelepingut sõlmimast, vaid esines
lg 1 p-s 2 sätestatud alus kõrvaldada ühispakkujad hankemenetlusest, ei saa asjas kohaldada
. Kuna kahjuhüvitise nõude esitamise eeldused ei ole
lg 1 p-i 1 ja lg-t 2 koosmõjus
lg 1 p-ga 2.
lg 1, 2 kohaselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui selle pakkuja pakkumus oli tunnistatud edukaks, kuid pakkuja võttis pakkumuse hankijast olenematutel põhjustel tagasi (keeldus hankelepingut sõlmimast), mille tagajärjel tunnistas 5 hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse ja sõlmis järgmise pakkujaga hankelepingu. Teisalt peab hankija hankemenetluses arvestama ka asjaolu, et seaduses sätestatud juhtudel ei ole hankijal võimalik edukaks tunnistatud pakkumuse teinud isikuga hankelepingut sõlmida ning pakkuja tuleb menetlusest kõrvaldada.
lg 1 p 2 järgi ei või hankija sõlmida hankelepingut mh isikuga, kes on likvideerimisel, ning hankija peab sellise isiku hankemenetlusest kõrvaldama. Viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et likvideeritav isik kui pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada ka siis, kui isik ise võtab pakkumuse tagasi (keeldub hankelepingut sõlmimast likvideerimismenetluse tõttu). Kuna hankija ei saa sellise isikuga hankelepingut
lg 1 p 2 järgi sõlmida, ei ole hankijal ka õigust nõuda selliselt pakkujalt kahju hüvitamist
Olukorras, kus edukaks on tunnistatud mitme pakkuja ühispakkumus, ei tähenda ühe ühispakkuja likvideerimine iseenesest veel seda, et kõik ühispakkujad tuleb hankemenetlusest
Sellises olukorras on alus kõrvaldada menetlusest eelkõige see ühispakkuja, keda likvideeritakse. Kui teised ühispakkujad ja nende pakkumus vastavad vaatamata ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisele hanketeates ja -dokumentides esitatud tingimustele ning järele jäänud pakkujad suudavad täita pakkumuses võetud kohustusi, ei ole alust neid hankemenetlusest kõrvaldada. Sellisel juhul vastavad edukaks tunnistatud pakkumuse teinud ühispakkujad hanketingimustele ning hankija saab sõlmida nendega hankelepingu. Kui ühispakkujad keelduvad hankelepingut sõlmimast üksnes põhjusel, et üks pakkujatest on likvideerimisel, saab nende pakkujate tahteavaldust pidada pakkumusest taganemiseks (hankelepingu sõlmimisest keeldumiseks), mis annab hankijale aluse nõuda pakkujatelt
Ühispakkujad saavad keelduda lepingut sõlmimast kahju hüvitamise kohustuseta üksnes siis, kui ühe pakkuja kõrvaldamise tõttu ei vasta ka nemad kui pakkujad või ühispakkumus tervikuna enam hanke tingimustele. Eeltoodut arvestades on õige ringkonnakohtu arusaam, et pakkuja I likvideerimise tõttu tuli ta hankemenetlusest kõrvaldada. Põhjendatud ei ole aga ringkonnakohtu järeldus, et ühispakkujate 21.12.2010 kirjas edastatud kinnitus, et nad ei vasta pakkuja I likvideerimise tõttu enam hanke tingimustele, tähendab seda, et selle teate alusel pidanuks hankija kõik ühispakkujad hankemenetlusest kõrvaldama. Ringkonnakohus juhtis õigesti tähelepanu, et ühispakkujate 21.12.2010 kiri oli vastus hageja 17.12.2010 kirjale, mis esitati ühispakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks ning milles paluti selgitusi, kas vaatamata pakkuja I likvideerimisele on pakkujad endiselt pakkumusega seotud. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et hankijal oli kohustus kontrollida, et pakkujad ja nende pakkumus vastaks hanketingimustele. Ennatlik on aga ringkonnakohtu järeldus, et kuna pakkujad esitasid ühispakkumuse ja kinnituse, et vastutavad ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt, tuginesid nad pakkumust esitades kõigi ühispakkujate majandusliku ja finantsseisundi näitajatele ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele, mistõttu ei suuda nad pakkuja I likvideerimismenetluse tõttu riigihanke pakkumuses võetud kohustusi täita. Ühispakkujad ei ole 21.12.2010 kirjas märkinud, et nad ei vasta pakkuja I likvideerimise tõttu enam hanketingimustele, sh ei ole pakkujad viidanud, et nende majanduslik ja finantsseisund ei vastaks hanketingimustele
mõttes või et nende tehniline ja kutsealane pädevus ei vastaks pakkuja I kõrvaldamise korral hanketingimustele
Seda ei ole kostja ka kohtumenetluses väitnud. Kolleegiumi hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et pakkujad esitasid ühispakkumuse ja kinnitasid, et vastutavad pakkumuses võetud kohustuste täitmise eest solidaarselt, alust järeldada, et ühe ühispakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral ei vasta ka teised ühispakkujad ja pakkumus enam hanketingimustele. Solidaarne vastutus tähendab VÕS § 65 lg 1 järgi, et iga pakkuja pidi ka eraldi olema valmis võetud kohustusi täitma. 6 Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul tuvastada, kas esines alus teiste ühispakkujate, sh kostja kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Kui selline alus esines, ei ole pakkujate 21.12.2010 kirjas tehtud võimalikul pakkumusest loobumise avaldusel tähtsust, sest nendega ei oleks saanud hankija hankelepingut sõlmida. Sellisel juhul ei ole hankijal alust nõuda ühispakkumusest loobunud kostjalt ka kahju hüvitamist
Kui aga järelejäänud ühispakkujate, sh kostja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei olnud alust, pidanuks edukaks tunnistatud ühispakkujad sõlmima hankijaga hankelepingu. Sellisel juhul saab lugeda, et ühispakkujad, sh kostja võtsid ühispakkumuse 21.12.2010 kirjas tehtud avaldusega tagasi, s.o keeldusid hankijaga hankelepingut sõlmimast, mistõttu on hankijal õigus nõuda kostjalt
lg-s 1.
lg-s 1 sätestatud alused ülejäänud ühispakkujate puhul 27.01.2011 korralduse nr 22-k tegemise seisuga puudusid. Ühispakkumuse lk-le 8 (I kd tl 16) on ühispakkujad kinnitanud
27.01.2011 toimus likvideerimismenetlus üksnes pakkuja I suhtes, pakkuja II pankrot kuulutati välja alles 23.05.2011. Äriregistrist ei olnud 27.01.2011 tuvastatav, et ühegi ühispakkuja suhtes olnuks algatatud sundlikvideerimist. Kuna maksuvõlgnevuse puudumist kontrollitakse seaduse kohaselt vaid hankemenetluse algamise seisuga, siis on ühispakkumuse koosseisus esitatud maksuhaldurite tõenditega (I kd lk 17–28) tõendatud maksuvõlgnevuse kui hankelt kõrvaldamise aluse puudumine. Riigihanke 14.10.2010 korraldusest nr 543-k nähtuvad riigihankes pakkumused esitanud isikud ja
lg 1 p-s 5 sätestatud kõrvaldamise aluseid ühispakkujate suhtes ei esinenud; 2) piisab Riigikohtu otsuse järgi kahjuhüvitusnõude jaatamiseks sellest, kui tuvastatakse, et ülejäänud ühispakkujate riigihankest kõrvaldamiseks alused puudusid, samas vastasid 27.01.2011 korralduse nr 22-k tegemise hetkel pakkuja II ja pakkuja III ühiselt ka kõikidele riigihanke kvalifitseerimise tingimustele. Hanketeate kohaselt pidi ühispakkujate viimase kolme majandusaasta (2007–2009) keskmine netokäive ehitustööde osas olema vähemalt summaarselt 30 miljonit krooni kolme aasta kohta. Ühispakkumuse lk 24–39 (I kd lk 32–45) on esitatud kasumiaruannete väljavõtted, seejuures pakkujal I ei olnud võimalik esitada
11. Arco Ehitus OÜ esitas ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt: 1) esinesid alused ülejäänud ühispakkujate kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Pakkujal II olid tõsised makseraskused ja pakkuja II ei täitnud hankelepingu sõlmimise hetkel ega sellele eelnevalt
lg 1 p-s 4 ja lg-s 11 sätestatud tingimusi.
lg 1 p 4 kohaselt oli hageja kohustatud hankemenetlusest kõrvaldama isiku, kellel esineb hankemenetluse algatamise päeva seisuga või hilisemalt riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude võlg, mis on suurem kui 100 eurot.
lg 11 järgi peab hankija lisaks maksuvõla puudumise kontrollimisele hankemenetluse algamise hetkel kontrollima maksuvõla puudumist ka vahetult enne hankelepingu sõlmimist. Pakkuja II maksehäirete raportist nähtub, et hiljemalt 01.02.2011 seisuga oli pakkujal II maksuvõlg 2857 eurot. Seega hetkel, mil hankija hankelepingu sõlmis (15.02.2011) oli pakkujal II maksuvõlg ning hankija oleks pidanud pakkuja II hankemenetlusest kõrvaldama. Võib mõistlikult eeldada, et pakkujal II oli maksuvõlg juba varasemalt, sh ajal, mil ühispakkumus edukaks tunnistati (14.10.2010) ja mil hageja väljastas korralduse nr 22-k ehk 27.01.
alusel kahjuhüvitise nõudmise eeldusena peab hankija tõendama, et ka ilma pakkujata I oleks teised ühispakkujad reaalselt suutnud pakkumuses võetud kohustusi täita. Ülaltoodust lähtuvalt nad seda ilmselgelt suutnud ei oleks, seega hagi tuleb jätta rahuldamata. 12. Sillamäe linn esitas ringkonnakohtule ka täiendavad seisukohad, mille kohaselt: 1) moonutab kostja Riigikohtu juhiseid – pakkuja spekulatiivne võimetus tulevikus sõlmitavat hankelepingut täita ei ole hankest kõrvaldamise alus ega mõjuta
Hankija võimalused hinnata pakkuja võimekust hankelepingut täita on piiratud riigihangete seaduses sätestatud hankest kõrvaldamise alustega ja hanke raames kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste täitmisega. Hankest kõrvaldamise alused on ammendavalt määratletud
lg-tes 1 ja 2 ning pakkujate spekulatiivset võimetust tulevikus sõlmitavat hankelepingut täita hankest kõrvaldamise aluste seast ei leia. Nõude keskmise töötajate arvu ja vastutava spetsialisti osas täitsid pakkuja II ja pakkuja III ka ilma pakkujata I, mistõttu ei oma OÜ Kristiine Ehitus jagunemise tulemusena personali üleminek OÜ-sse Wolmreks Ehitus asjas tähtsust; 2) on kostja vääralt järeldanud, et hageja oleks pidanud pakkuja II ja pakkuja III maksuvõlgnevuse puudumist kontrollima enne hankelepingu sõlmimist hinnalt järgmise pakkumise teinud pakkujaga – maksuvõlgnevust tuleb enne hankelepingu sõlmimist kontrollida vaid selle pakkuja suhtes, kellega reaalselt hankeleping sõlmitakse. Pakkuja II ja pakkuja III suhtes omab kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli seisukohast tähtsust 27.01.2011 korralduse nr 22-k tegemise hetk. Kostja ei ole tõendanud, et pakkujal II ja/või pakkujal III oleks 27.01.2011 esinenud maksuvõlg, mis oleks andnud aluse nende kõrvaldamiseks hankelt; 3) ei ole kostja vaidlustanud, et pakkuja II ja pakkuja III ühiselt täitsid kõiki kvalifitseerimise tingimusi 27.01.2011. Kostja ajab segamini hankest kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused – maksuvõlgnevus saab olla hankest kõrvaldamise alus
lg 1 p 4 järgi, seevastu hanke kvalifitseerimise tingimused tulenevad hanketeatest, seega ei saa pakkuja II spekulatiivne maksuvõlgnevus tõendada ühispakkujate mittevastavust kvalifitseerimise tingimustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUE LÄBIVAATAMISEL
Hageja on seisukohal, et
lg-s 1 nimetatud alused 27.01.2011 seisuga järelejäänud ühispakkujate suhtes puudusid. Kostja on seisukohal, et esinesid selged alused teiste ühispakkujate kõrvaldamiseks hankemenetlusest, kuna pakkuja II ei täitnud hankelepingu sõlmimise hetkel ega sellele eelnevalt
Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja võis
Kuna hageja oli 17.12.2010 kirjaga andnud kostjale tähtaja kuni 22.12.2010 esitada hagejale muuhulgas kinnitus, et ühispakkujad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, ning ühispakkujate volitatud esindaja A. H. vastas 21.12.2010 kirjas (praeguseks puudub vaidlus selle üle, et A. H. olid volitused ühispakkujate esindajana nimetatud kirja allkirjastada), et „OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ Arco Ehitus ei saa täita riigihankes /.../ võetud kohustusi“, tuli hagejal võtta seisukoht, kuidas riigihanke menetlusega edasi minna. Kuna hageja tegi 27.01.2011 korralduse, millega tunnistas edukaks paremuselt teise pakkumuse, tuli hagejal enne seda otsustada ka ühispakkujate suhtes
01.01.2011 jõustunud
lg 1 p 4 kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Käesolevas seaduses loetakse riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude võlaks pakkuja või taotleja poolt tähtpäevaks tasumata 10 riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot. 01.01.2011 jõustus ka
lg 11, mille kohaselt hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist maksuvõla puudumist ja andmeid maksuvõla tasumise ajatamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 osas andmekogus olevate avalike andmete põhjal või nõuab Maksu- ja Tolliameti ning pakkuja või taotleja elu- või asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist maksuvõla puudumise kohta hankija poolt määratud päeva seisuga, pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kui ilmneb, et pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi hankija selle isikuga hankelepingut ja kõrvaldab ta hankemenetlusest. Tsiviilasja menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pakkujal II või pakkujal III oleks olnud 27.01.2011 seisuga maksuvõlg vastavalt
Kostja ei ole üldse väitnud, et kostjal oleks esinenud maksuvõlg (kostja väitel oli maksuvõlg pakkujal II). Kuna
lg 1 p-s 4 sätestatud aluse (maksuvõlg) esinemine pakkujal II ja pakkujal III ei ole asjas tõendamist leidnud ning muude
lg-s 1 sätestatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste olemasolu järelejäänud ühispakkujate puhul ei ole kostja väitnud (kuna hageja väitel selliseid aluseid ei esinenud, oli antud juhul kostja tõendamiskoormis nimetatud aluste olemasolu tõendada), tuleb asuda seisukohale, et hagejal puudus alus pakkujat II ja pakkujat III hankemenetlusest kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ebaõige on maakohtu seisukoht, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsustusega lõppes hankemenetlus ja pärast seda ei saanud hankija enam omal algatusel kedagi kõrvaldada. Hankemenetluse lõppemise alused sätestab ammendavalt
lg 3 (hankemenetlus lõpeb eelkõige hankelepingu sõlmimisega) ning pakkumuse edukaks tunnistamise otsustus hankemenetluse lõppemise aluseks ei ole.
lg-s 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste ilmnemisel on hankijal kohustus vastav pakkuja omal algatusel hankemenetlusest kõrvaldada kogu hankemenetluse jooksul.
lg 1 kohaselt hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Nimetatud sättest ja riigihangete seaduse mõttest tulenevalt on seega pakkuja hankelepingu täitmise võimekuse hindamisel aluseks
§-ga 38 hankijale pandud kohustused ja võimalused pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste olemasolu kontrollimiseks ja pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ning hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused. Kui pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks alused puuduvad ja pakkuja vastab kõigile kvalifitseerimise tingimustele, järeldub sellest ühtlasi pakkuja võimekus hankelepingut täita. Ühispakkujad kinnitasid ühispakkumuses (I kd tl 30), et vastustavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Solidaarne vastutus tähendab VÕS § 65 lg 1 järgi, et iga pakkuja pidi ka eraldi olema valmis võetud kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt ei oleks olnud hankijal alust keelduda allesjäänud pakkujatega (pakkujaga) hankelepingut sõlmimast. 20. Riigikohus asus käesolevas asjas tehtud otsuses seisukohale, et kui järelejäänud ühispakkujate, sh kostja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei olnud alust, pidanuks edukaks tunnistatud ühispakkujad sõlmima hankijaga hankelepingu ning sellisel juhul saab lugeda, et ühispakkujad, sh kostja võtsid ühispakkumuse 21.12.2010 kirjas tehtud avaldusega tagasi, s.o keeldusid hankijaga hankelepingut sõlmimast, mistõttu on hankijal õigus nõuda kostjalt
lg 2 alusel kahju hüvitamist.
lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.
lg 1 p 1 järgi, kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi, tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Ringkonnakohus jõudis eespool seisukohale, et teiste ühispakkujate, sh kostja kõrvaldamiseks hankemenetlusest alus puudus ning järelejäänud ühispakkujad vastasid ühiselt 27.01.2011 12 seisuga ka kõigile riigihanke kvalifitseerimise tingimustele. Seega tuleb lugeda, et ühispakkujad, sh kostja, võtsid ühispakkumuse 21.12.2010 kirjas tehtud avaldusega hankijast mitteolenevatel põhjustel tagasi, s.o keeldusid hankijaga hankelepingut sõlmimast. Alus sellisele seisukohale asumiseks tuleneb otseselt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-st 1, mille kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hankija tunnistas 27.01.2011 korraldusega nr 22-k edukaks paremuselt teise, AS Vant pakkumuse. Sama korraldusega otsustati
lg 2 alusel nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud ühispakkujatelt kahju hüvitamist tagasivõetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse hinnavahe osas, mis on 12 549,21 eurot. Eeltooduga on täidetud
Kahjunõude arvutuslikku suurust kostja vaidlustanud ei ole. 21. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades, et Riigikohus sisuliselt rahuldas hageja kassatsioonkaebuse, menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda. jäävad Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 nõudest esitab ringkonnakohus käesoleva otsuse resolutsioonis kogu kantud menetluskulude jaotuse. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 13 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.