Obsah (9)

§ 94§ 402§401§76§101§113§143§ 145§162

HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-11-14752 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 02.03.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis:

§ 94sätestatud määrani. Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-108-02 tuleb jätta antud juhul tähelepanuta. Ts

MS § 162 lg 4 alusel ei tohiks kohus jätta menetluskulusid kostja kanda, sest ta on töötu ning laenulepingust raha kätte ei saanud. Kulud tuleb jätta hageja kanda. Oma vastuväidete toetuseks kostja tõendeid esitanud ei ole.

1. Kohtu põhjendused 3.
2. Menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ning põhiistung, mille järel pidasid pooled võimalikuks menetlus lõpetada. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.
3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja XXX10.
4. 2005 tarbijakrediidilepingu XXX. 1.12.2005 sõlmisid hageja ja XXXkrediidisumma suurendamise kokkuleppe mille tulemusel krediidisummat suurendati 7208,41 euroni (112 787,15 EEK)

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§401

lg1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma 10.03. 2005 sõlmis hageja käenduslepingu XXX.

§76lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Laenuvõtja XXX kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Ülesütlemise hetkel oli hagejale tagastamata krediidisumma 3 887,94 eurot, ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 813,01 eurot, võla sissenõudmise kulud 166,15 eurot (vastavalt hageja hinnakirjale 26.05.2009, 09.07.2009, 09.09.2009, 25.09.2009, 27.10.2009 kirjade, 20.07.2009 ja 04.11.2009 ülesütlemishoiatuste ning 25.11.2009 saadetud ülesütlemisavalduse ja nõude kirja kulud). Lepingu ülesütlemisel 25.11.2009 oli sissenõutavaks muutunud viivis 78,40 eurot. 08.08.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1 835,30 eurot.

§101

lg1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kuuluvad väljamõistmisele tasumata krediidisumma 3887,94, intress 813,01 eurot. Hageja on lepingu üldtingimuste punkti 6.7 alusel nõudnud krediidiandaja hinnakirjas sätestatud ulatuses võla sissenõudmise kulud 166,15 eurot.

§113kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist.

Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 26,56 % aastas. Hageja nõuab viivist 78,4 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni 3 25.11.2009. Edasi on hageja viivist nõudnud perioodi 25.11.2009 kuni 8.08.2012 eest summas 1759,9 eurot.. Kohus nõustub hageja esitatud viivisearvestusega summas 1835,3 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6 702,4 eurot (3 887,94 + 166,15 + 813,01 + 1 835,30). TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates 08.08.2011 kuni põhinõude 3887,94 eurot täitmiseni viivisemääraga 26,56 % aastas. Kostja XXXvastutus tuleneb

§143

lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt vastutab käendaja ka viivise ja kulude hüvitamise eest. Vastuseks kostja seisukohtadele märgib kohus järgmist. Kostja on esitanud kohutule taotluse viivise vähendamiseks

§162järgi.

Kostja on seisukohal, et käenduslepingut sõlmides ei võinud ta ette näha, et ta peab raha tagastama. Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et käenduslepingu sõlmimisel tekib käendajal võlgnikuga solidaarne vastutus võlausaldaja ees. Küll aga leiab kohus, et taotlus viivise vähendamiseks tuleb rahuldada selliselt, et viivised

§113ja Ts

MS§367 järgi ei ületaks põhivõlgnevust 3 887,94 eurot. Kohus on seisukohal, et asja lahendamise suhtes ei oma tähtsust millise üldtingimuste versiooniga on tegemist. Hageja nõuded sellest ei muutu. Käendaja vastutab kuni käenduslepingu lõppemiseni 01.04.2010 tekkinud kohustuste eest, s.t. ka käesolevate nõuete eest (+ viivis nende kohustuste täitmata jätmise eest). Hagis esitatud nõuded tekkisid enne 01.04.2010. Käenduslepingu lõppemine ei vabasta kostjat vastutusest käendamisel tekkinud kohustuste eest. Asjaolu, et laenulepingus kokku lepitud aastaintress on 26,56%, ei ole iseenesest veel vastuolus heade kommetega. Puuduvad asjaolud, millised võiksid viidata vastuolule heade kommetega. Ka nõude maksmapanek aegumistähtaja jooksul ei ole iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus. Vastuväide, et hageja ei ole tõendanud seaduslikust viivisest suuremat viivisenõuet, on asjakohatu – lepingulise intressi suuruses viivis ongi

§ 113lg 1 järgne viivis e. seadusjärgne viivis. 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad Ts

MS §162 kohaselt kohtukulud kostjate kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4