) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 04.12.2013 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 3703,5 eurot, sj tasutud riigilõiv 1300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2403,5 eurot. Kostjale on menetluskulude nimekiri kätte toimetatud 06.12.2013. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude osas ning oma menetluskulude nimekirja ei esitanud.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Nähtuvalt toimikust on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 950 eurot ja 350 eurot (t/l 43, 106), kokku 1300 eurot. Kuna kohus jättis XXX AS menetluskulud 97% ulatuses XXXOÜ kanda, siis on põhjendatud hageja kohtukulude hüvitamine summas 1261 eurot (1300*97%). Kuna kostja hageja kohtukulude osas vastuväiteid ei esitanud ning hageja riigilõivu tasumine on tõendatud, siis rahuldab kohus hageja riigilõivu taotluse osaliselt summas 1261 eurot. Hageja soovib lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 2403,5 eurot. Kuna kohus jättis XXX AS menetluskulud 97% ulatuses XXXOÜ kanda, siis põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud on summas 2331,4 eurot (2403,5*97%). Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 101046,48 eurot.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 101046,48 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 21 100 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on kostja lepingulise esindaja kulud summas 2331,4 eurot (ilma käibemaksuta) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Kuna põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, hageja tasutud riigilõiv on tõendatud ning kostja vastuväiteid ei esitanud, rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 3592,4 eurot.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.