Obsah (6)

§ 392§ 164§ 331§ 7§ 657§ 5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2013, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X X esitas 10.09.2012 Harju Maakohtule hagi X X vastu ühisvara jagamiseks. Hageja täpsustas korduvalt oma nõuet ja viimases, 17.05.2013 hagi täpsustuses palus ta jagada poolte ühisvara selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja pool ühisvaralise laenukohustuse täitmiseks makstud summast 10 947,24 eurot ja pool veel tasumata ühisvaralisest laenukohustusest 14 935,63 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 04.09.2004 ja lahutasid 27.10.
3. Abielu ajal omandasid pooled korteriomandi xxxxxxxxxxx, mille soetamiseks võtsid laenu Nordea Bank Finland PLC-lt. Kuna pooled ei suutnud laenukohustust täita, tekkis võlgnevus nii korteriühistu kui finantsasutuse ees. Pank nõudis võlgnevuse sisse täitemenetluse vahendusel ja korteriomand müüdi 10.07.2008 täitemenetluse käigus. Kuna korteriomandi müügist saadud rahast ei jätkunud nõude rahuldamiseks, leppisid pooled kokku hageja ema X Xga, et viimane taotleb pangast laenu täitemenetluses puudu jääva summa 519 061 krooni (33 174,04 euro) tasumiseks. Korteriomandi müügilepingu p-s 2.10 nimetatud poolte kohustuse täitis hageja ema X X summas 519 061 krooni AS-st Swedbank (endine AS Hansapank) saadud laenu arvel.
4. Hageja ja kostja lubasid laenu, intressid ning laenulepinguga seotud kulud tagastada X Xle igakuiste maksetena. X X laenu kogusumma oli 35 714 eurot. Samas summas sõlmisid hageja ja kostja ühise kohustuse täitmiseks X Xga laenulepingu. Viidatud laen võeti hageja emalt perekonna huvides ja kuulub jagatava ühisvara koosseisu.
5. Alates
6. juulist tasus hageja X Xle põhimakseid ja tähtajaks tasumata maksetelt viiviseid. Kostja laenu põhiosamaksete ja intressimaksete tasumisest ega laenulepingu kulude hüvitamisest osa ei võtnud.
7. X X loovutas nõude hagejale, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt ühise laenukohustuse täitmist hagejale. Kostja vastuväited
8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei võlgne hagejale ühisvara arvelt midagi. Ühisvaraks olnud xxxxxxxxxx korteriomandi müümise järel ei jäänud kostjale mingeid rahalisi või varalisi kohustusi hageja ees.
9. X X kohustusi AS Swedbank ees ei saa pidada poolte ühiseks kohustuseks. Hageja esitatud tõendid ei tõenda kostja nõusoleku olemasolu X X kohustuse täitmiseks. 2 Pangakontode väljavõtetest nähtuvalt kandis hageja raha üle X X kontole, kuid ülekanded tehti ebaregulaarselt ja erinevates summades ning ei märgitud, mille eest. Sellest võib järeldada, et hageja võib oma ema ülal pidada ning aidata ka võlga kustutada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5473,62 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
11. Vaidlus puudub selles, et korteriomand xxxxxxxxxxxxx oli poolte ühisomand ja müüdi kohtutäituri kontrolli all 10.07.
12. Korteriomandi müügilepingu p-s 2.10 kinnitasid pooled, et kohustuvad tasuma 519 061,86 krooni kohtutäituri kontole 3 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu p-s 2.11 kinnitasid pooled, et enne käesoleva lepingu sõlmimist on hüpoteegipidaja ja X X vahel sõlmitud 09.07.2008 laenuleping nr 08-093169-EV ja nimetatud laenulepingu kohaselt väljastamisele kuuluva laenusumma arvelt saavad müüjad täita käesoleva lepingu p-s 2.10 võetud kohustuse terves ulatuses.
13. AS Swedbank tõendi järgi teostati 11.07.2008 ülekanne 519 061,86 krooni X X arveldusarvelt kohtutäitur Priit Lantini kontole, selgitusega „täiteasi nr 017/2008/4147“. Seega on tõendatud, et poolte ühise kohustuse Nordea Bank Finland PLC ees täitis hageja ja kostja eest X X. Sõlmides 10.07.2008 korteriomandi müügilepingu, oli või pidi olema kostja teadlik asjaolust, et korteriomandi võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kogu võlgnevust Nordea Bank Finland PLC ees.
14. X X ja poolte vahel tekkinud suhet võib lugeda käsundita asjaajamiseks. Käsundita asjaaja võib täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse ning tasutu välja nõuda VÕS § 1023 alusel.
15. Hageja esitas nõude loovutamise lepingu pärast temale kohtu antud tähtaega ja tõend ei vasta kirjaliku dokumendi nõuetele. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud või § 80 lg 2 p 3 kohaselt elektrooniliselt allkirjastatud. Kohus ei lugenud käsundita asjaajamise suhtest tulenevat võimalikku X X nõuet kostja vastu hagejale loovutatuks.
16. Antud juhul ei saa poolte võimalikku kohustust käsundi täitja ees lugeda poolte ühisvaraks, mida oleks võimalik jagada. Poolte abielulised suhted lõppesid väidetavalt
17. aprillis, mis nähtub ka abielulahutuse otsusest ning ühine kohustus Nordea Bank Finland PLC ees lõppes kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisega.
18. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tema eest kolmandale isikule hüvitatud asjaajamisel tehtud kulutuste väljamõistmist. Hageja tõendas AS Swedbank tõendiga ja konto väljavõtetega, et tasus ajavahemikus 09.07.2008 - 10.09.2012 X Xle krediidi kustutamiseks laenusumma tagasimakseid 4313,31 eurot, intressi makseid 5114,40 eurot ning ajavahemikul 11.09.2012 - 11.05.2013 laenusumma tagasimakseid 989,43 eurot ja intressi makseid 530,10 eurot, kokku 10 947,24 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 5473,62 eurot.
19. Hagiavalduse täienduses märkis hageja ekslikult, et pool makstud summast moodustab 10 947,24 eurot, samuti märkis hageja ekslikult intressi maksete asemel viivised. AS Swedbank tõendis viiviste maksmist ei kajastatud. Tunnistaja X X ütlused selgitasid poolte õigusliku suhte olemust, mille kohta esitati kirjalikud tõendid. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis poolte ühisvara jagamata ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks; alternatiivselt kui 3 ringkonnakohus peab võimalikuks jagada poolte ühisvara, teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21. Kohus rikkus menetlusõiguse norme ja jättis kohaldamata õige materiaalõiguse normi, tehes hagejale üllatava otsuse, hagejaga arutamata ja selgitamata käsundita asjaajamise kvalifikatsiooni järelmeid ühisvaralisele kohustusele.
22. Kohus viitas alles lahendis, et hageja ja kostja kohustuse täitemenetluses täitis hageja ema X X käsundita asjaajamise korras. Kohus ei arutanud pooltega käsundita asjaajamise asjaolusid ega seda, kas käsundita asjaajamine mõjutas poolte ühisvaralisi kohustusi ja kas täitemenetluses täidetav krediidiasutuse nõue hageja ja kostja vastu läks käsundita asjaajamisel täitmisena üle X Xle või lõppes poolte ühisvaraline kohustus muul õiguslikul alusel. Kohus ei arutanud eelmenetluses pooltega neid asjaolusid ega põhjendanud otsuses õiguslikult oma seisukohta.
23. Hagi esitati poolte ühisvara jagamiseks hageja esitatud viisil, so ühisvaralise kohustuse jagamisega poolte vahel. Hageja tõendas jagatava nõude suuruse ja aluse, esitas nõuet tõendavad tõendid, sh notariaalaktid ja tõendas vaidlusaluseid asjaolusid tunnistaja X X ütlustega. Hoolimata eelnevast jättis kohus jagatava ühisvaralise kohustuse välja selgitamata ja poolte vahel jagamata. Kohus mõistis hagejale välja üksnes rahalise hüvitise summade osas, mis hageja täitis poolte ühisvaralise kohustusena. Sellega rikkus kohus

§ 392lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatut.

Kui kohus leidis, et esitatud tõendid poolte ühisvaralise kohustuse kohta ei ole piisavad, pidi kohus konkreetse väite tõendamise vajadust selgitama. Kohus pidi juba eelmenetluses kostjale selgitama tema õigusi, seda eriti olukorras, kus poolte väited ja seisukohad ühisvara jagamise osas olid ebaselged, samuti seda, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.

1. Kui kohus luges tuvastatuks, et X X täitis hageja ja kostja ühisvaralise kohustuse täitemenetluse käigus müüdava hageja ja kostja korteriomandi tehingus ja luges selle tegevuse käsundita asjaajamiseks VÕS § 1018 tähenduses, pidi kohus andma selge seisukoha ühisvaralise kohustuse lõppemise või ühisvaralise nõude ülemineku kohta uuele kreeditorile (L. X) seaduse alusel. Käsundita asjaajamise käigus kolmanda isiku poolt hageja ja kostja ühisvaralise kohustuse täitmine ei jaga ega lõpeta hageja ja kostja ühisvaralist suhet.
2. Käsundita asjaajamise tulemusena läks poolte ühisvaralise kohustuse täitmise nõue üle käsundita asjaajajale (L. Xle) seaduse alusel. Nii võib VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
3. Seega läks ühisvaralise kohustuse täitmisel X X poolt käsundita asjaajamisel nõue üle X Xle seaduse alusel tulenevalt VÕS § 173 lg-st
4. VÕS § 173 lg 2 alusel kohaldatakse nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut.
5. Tallinna notar Triin Lekki poolt 10.07.2008 koostatud notariaalakti ja tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et hageja ja kostja ühisvaraline kohustus krediidiandja ees oli täiendavalt tagatud hageja vanaema X X varale seatud hüpoteegiga. On ilmne ja esitatud tõenditest järeldatav, et kui X X ei oleks hageja ja kostja täitemenetluses olevat kohustust täitnud, oleks puudu jääv osa täidetud hageja vanaema antud tagatise arvel. Tunnistaja X X 11.06.2013 kohtuistungil antud ütluste kohaselt täitis ta rahalise kohustuse eelkõige põhjusel, et hageja vanaema oli hageja ja kostja ühisvaralise kohustuse taganud. Seega täitis X X hageja ja kostja kohustuse VÕS § 78 lg 3 p 2 tähenduses muu õigustatud huvi tõttu. 4
6. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja ühisvaraline kohustus oli täitmata ja seda nõuti sisse täitemenetluses. Võttes arvesse, et hageja vanaema antud tagatis oleks läinud realiseerimisele, ei jäänud kolmandal isikul X Xl muud võimalust, kui täita hageja ja kostja eest kohtutäituri kontrolli all müüdava vara müügilepingust tulenev rahaline kohustus 519 061,86 krooni (33 174,10 eurot). Seega läks X Xle üle poolte ühisvaralise kohustuse täitmise nõue VÕS § 173 lg 3 p 3 alusel.
7. Kohus ei jaotanud menetluskulusid õiglaselt

§ 164lg 2 tähenduses.

Abikaasade ühisvara jagamise menetluse käigus jagatakse ümber poolte ühisvaralised kohustused ja õigused vastavalt mõlema poole õigustatud huvile ja nimetatud põhjusel jäetakse ühisvara jagamise hagi menetluskulud reeglina poolte endi kanda. Käesoleval juhul eitas kostja ühisvaralist kohustust ja püüdis vastuväidete esitamise kaudu vabaneda ühisvaralise kohustuse täitmisest ja ühisvara jagamisest. Selline tegevus ei ole heauskne ega vasta headele kommetele. Seetõttu oli hageja sunnitud kandma menetluskulud riigilõivu näol esimeses kohtuastmes ja maksma riigilõivu ning esindajakulud ka apellatsioonimenetluses. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Kohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja andis otsuses tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu. Otsus on vastuolus õiguse üldiste põhimõtetega.
3. Kohus tegi üllatuseotsuse, rikkudes oluliselt menetlusnorme. Hageja esitas ühisvara jagamise hagi. Kohtuistungitel arutati, milline perekonnaseadus peaks kehtima antud vaidluses, kas kehtiv või see, mis kehtis enne 01.07.
4. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tema eest kolmandale isikule hüvitatud asjaajamisel tehtud kulutuste väljamõistmist, andes otsuses hageja nõudele muu õigusliku põhjenduse. Kohus ei arutanud menetluse ajal kordagi pooltega nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja ei andnud kostjale võimalust selles osas oma menetlusõigusi teostada. Kostjal ei olnud võimalust hinnata ja ette näha sellise kohtulahendi tegemist. Kostja seisukohti toetab ka Riigikohtu praktika.
5. Kohus ei hinnanud kogutud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas kohus tuli järeldusele, et hageja tõendas AS Swedbank tõendiga ja konto väljavõtetega, et tasus ajavahemikus 09.07.2008 - 10.09.2012 L. Xle krediidi kustutamiseks laenusumma tagasimakseid ja intressimakseid kokku 10 947,24 eurot ning seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 5473,62 eurot. AS Swedbank tõendi kohaselt tasuti määratud ajavahemikul pangale laenumaksed ja intressid tõendis märgitus ulatuses, mis ei tõenda, et kõik need maksed tegi hageja. Väljavõttest nähtuvalt kandis hageja rahasummad L. X kontole ebaregulaarselt, erinevates summades ja erinevatel tähtaegadel, märkimata, mille eest raha üle kanti. Hageja L. X pojana võis oma ema osaliselt ülal pidada ja/või aidata mõnikord laenu kustutada. See ei tõenda, et hageja tasus L. Xle krediidi kustutamiseks laenusumma tagasimakseid ja intressimakseid eelnimetatud ulatuses. Kohtu viidatud AS Swedbank tõend ja konto väljavõte ei tõenda, et L. X ja AS Swedbank vaheline laenuleping ning sellest tulenevad L. X kohustused kuuluvad hageja ja kostja ühisvara hulka.
6. Kohus menetles põhjendamatult hageja poolt tähtaega rikkudes esitatud menetlusdokumente, vaatamata kostja korduvatele vastuväidetele. Kohus tuli korduvalt hagejale vastu, selgitades mida ta peab esitama, samuti andis kohus korduvalt täiendavaid tähtaegu nõude täpsustamiseks. 25.04.2013 toimunud 5 kohtuistungil määras kohus hagejale lõpliku tähtaja oma nõude ja taotluste esitamiseks.
7. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et hageja 15.05.2013 hagiavalduse täpsustuse, tõendid ja 04.06.2013 taotlused esitati tähtaega rikkudes. Hagejal ei olnud mõjuvat põhjust menetlusdokumentide hilinenult esitamiseks. Hageja esitatud menetlusdokumendid oli võimalik esitada kohtu määratud tähtaja jooksul, so hiljemalt 09.05.
8. Hageja ei põhistanud taotluste hilinenult esitamist.

§ 331lg 1 kohaselt on sellist menetlusdokumenti keelatud menetleda.

Kostja palus jätta kõik hageja menetlusdokumendid, mis olid esitatud pärast 09.05.2013, asja lahendamisel arvestamata. Kohus ei võtnud kostja vastuväiteid arvesse ega analüüsinud neid.

1. Kohus leidis, et antud juhul ei saa poolte võimalikku kohustust käsunditäitja ees lugeda poolte ühisvaraks, mida oleks võimalik jagada. Poolte abielulised suhted olid väidetavalt lõppenud 2008.a aprillis, mis nähtub ka abielulahutuse otsusest ning ühine kohustus Nordea Bank Finland PLC ees lõppes kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisega. Samas tuli kohus järeldusele, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tema eest kolmandale isikule hüvitatud asjaajamisel tehtud kulutuste väljamõistmist. Kostjale jääb arusaamatuks, mis alusel tuli kohus sellele üllatusliku järeldusele. Kohus ei viidanud ühelegi õigusnormile, millele tuginedes ta jõudis sellele järeldusele.
2. Kohtu järeldused on vastuolulised. Kohus leidis, et hageja esitas nõude loovutamise lepingu pärast kohtu poolt antud tähtaega ja tõend ei vasta kirjaliku dokumendi nõuetele. Kohus jättis tähelepanuta ja arvesse võtmata ülejäänud kostja vastuväited seoses hageja korduvalt kohtu poolt määratud tähtaegade rikkumisega. Kui kohus nõustus, et hageja esitas tõendi (nõude loovutamise lepingu) pärast temale kohtu poolt antud tähtaega, pidi kohus nõustuma ka sellega, et kõik hageja menetlusdokumendid, mis esitati pärast 09.05.2013, esitati tähtaega rikkudes ja mõjuvat põhjust menetlusdokumentide hilinenult esitamiseks hagejal ei olnud.
3. Kohus ei taganud tsiviilasja lahendamisel

§-s 2 nimetatud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmist, st asi tuleb lahendada õigest, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Asja menetlemine oli venitatud, kuna kohus andis korduvalt hagejale aega nõude täpsustamiseks. Vaatamata sellele, et hageja esitas pidevalt oma nn täpsustusi tähtaega rikkudes, menetles kohus hageja esitatut ja ei võtnud arvesse kostja vastuväiteid. 35. Kohus kaldus kõrvale ka poolte võrdsuse printsiibist.

§ 7

kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Asjaolu, et kohus ei arvestanud kostja esitatud argumente ja ei võtnud seisukohta kostja esitatud kõigi väidete kohta ega seletanud, miks kostja väljatoodud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust ning menetles hageja poolt tähtaega rikkudes ja ebaõigete asjaoludega esitatud menetlusdokumente, viitab sellele, et otsus on ühekülgne ja põhineb ainult hageja väidete arvestamisel.

1. Ebaõige on kohtu seisukoht jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlus oli venitatud, kuna kohus võttis menetlusse puuduliku hagi ja vaatamata kostja vastuväidetele, andis hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu nõude täpsustamiseks, millega venitas menetlust ja suurendas kostja kulusid. Vastused apellatsioonkaebustele
2. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. 39.

§ 5

sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja esitas hagi ühisvara jagamiseks. Põhjendatud on apellatsioonkaebuste väited, et kohus seda nõuet ei lahendanud ja tegi üllatusliku otsuse selle kohta, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale viimase poolt kolmandale isikule hüvitatud käsundita asjaajamisel tehtud kulutused. Sellist nõuet hageja kohtule ei esitanud. Maakohus rikkus sellega oluliselt menetlusnorme.

1. Hageja esitas nõude ühisvara jagamiseks 10.09.2012, so ajal, mil varaühisuse lõpetamist sätestas 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus. PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud sama seaduse jõustumise hetkeks. Abikaasade varaliste suhete kohta täpsustab PKS § 211 erisättena, et enne 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul kohaldatakse neile suhetele 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust, kui enne selle seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Seega tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist omandatud vara. Eeltoodud seisukohta ei muuda kostja poolt esile toodud asjaolu, et poolte abielusuhted lõppesid enne kehtiva seaduse jõustumist. Nimetatud asjaolul ei ole PKS § 211 kohaldamisel tähtsust. PKS § 210 lg 2 järgi tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, so enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest.
2. Hageja lõplikuks nõudeks 17.05.2013 hagi täpsustuses on jagada poolte ühisvara võrdsetes osades selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja pool ühisvaralise laenukohustuse täitmiseks X Xle makstud summast 10 947,24 eurot ja pool veel tasumata ühisvaralisest laenukohustusest 14 935,63 eurot.
3. Kehtiva PKS 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud AÕS § 77 lg-s 2, mille kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikult või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühis- või kaasomandi lõpetamisel saab kohus valida üksnes osundatud normis sätestatud lõpetamisviiside vahel. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.
4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus hageja palus jagada poolte ühisvaralise rahalise kohustuse X X ees võrdsetes osades, so on jätta nii hageja kui ka kostja kanda 50% sellest kohustusest, ei saa hageja nõuda, et kostja maksaks talle samas poole selle kohustuse väärtusest rahas välja.
5. Vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas pooltel on perekonna huvides võetud varaline kohustus X X ees kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 20 lg 2 tähenduses, mille eest mõlemad abikaasad vastutavad, mille jagamist hageja soovis.
6. Maakohus tuvastas õigesti, et korteriomand Õismäe tee 105-87, Tallinnas oli poolte ühisomand ja müüdi täitemenetluse käigus kohtutäituri kontrolli all 10.07.
7. Korteriomandi müügilepingu p-s 2.10 kinnitasid pooled, et kohustuvad tasuma 519 061,86 krooni kohtutäituri kontole 3 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu p-s 2.11 kinnitasid pooled, et enne käesoleva lepingu sõlmimist 7 on hüpoteegipidaja ja X X vahel sõlmitud 09.07.2008 laenuleping nr 08093169-EV ja nimetatud laenulepingu kohaselt väljastamisele kuuluva laenusumma arvelt saavad müüjad täita käesoleva lepingu p-s 2.10 võetud kohustuse terves ulatuses. AS Swedbank tõendi järgi teostati 11.07.2008 ülekanne 519 061,86 krooni X X arveldusarvelt kohtutäitur Priit Lantini kontole, selgitusega „täiteasi nr 017/2008/4147“. Maakohus leidis põhjendatult, et eeltooduga on tõendatud, et poolte ühise kohustuse Nordea Bank Finland PLC ees täitis hageja ja kostja eest X X, kes võttis selleks AS-st Swedbank laenu. Sõlmides 10.07.2008 korteriomandi müügilepingu, oli või pidi olema kostja teadlik asjaolust, et korteriomandi võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kogu võlgnevust Nordea Bank Finland PLC ees.
8. 10.07.2008 notariaalse müügilepingu p-ga 3 koos selle alapunktidega ja tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et hageja ja kostja ühisvaraline kohustus Nordea Bank Finland PLC ees oli täiendavalt tagatud hageja vanaema X X varale seatud hüpoteegiga. Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste kohaselt täitis ta poolte rahalise kohustuse panga ees eelkõige põhjusel, et hageja vanaema oli hageja ja kostja ühisvaralise kohustuse taganud ja kui ta ei oleks seda teinud, oleks puudu jääv osa täidetud hageja vanaema antud tagatise arvel. Seda tõendab ka lepingu p 2.4.
9. Ringkonnakohtu hinnangul täitis X X poolte kohustuse 519 061,86 krooni (33 174,10 euro) suuruses VÕS § 78 lg 1 ja lg 3 p 2 tähenduses muu õigustatud huvi tõttu.
10. VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul läks X Xle poolte ühisvaralise kohustuse täitmise nõue üle seaduse, so VÕS § 173 lg 3 p 3 alusel kui isikule, kes täitis poolte kohustuse Nordea Bank Finland PLC ees selleks, et vältida sundtäitmist sama seaduse § 78 lg 3 p-s 2 nimetatud juhul.
11. Seega tuleb 519 061,86 krooni (33 174,10 euro) suurune X Xle üle läinud nõue lugeda poolte ühisvaraks ja jagada vastavalt hageja taotlusele võrdsetes osades, st kummagi poole kanda jääb sellest 16 587,05 eurot. Ühisvara jagamisel ei oma tähtsust, kas ja kui suure osa on hageja tema kanda jäävast osast juba X Xle tasunud. Samuti ei oma tähtsust, kui palju on X X maksnud Swedbank AS-le tagasi tema poolt võetud laenu ja intressimakseid. Sellekohased tõendid jätab ringkonnakohus otsuse tegemisel arvestamata. Intressimaksete tasumise kohustus ei tulene pooltelt X Xle seaduse järgi üle läinud nõudest. Eeltoodu ei välista X Xl poolte vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamist VÕS § 78 lg-s 4 sätestatud muudel alustel, sest vastavate kulutuste hüvitamise kohustuse olemasolu ja selle suurus vajavad eraldi kindlakstegemist.
12. Asjaolu, et maakohus võttis pärast kohtu määratud tähtaja möödumist vastu hagiavalduse täpsustuse ja hageja täiendavad tõendid, ei põhjustanud asja lahendamise viibimist ja kohtul oli

§ 331lg 1 järgi õigus neid menetleda.

Seadus ei keela kohtul nõuda hagiavalduse korduvat täpsustamist, kui see on hageja nõude ja selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. 50. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt, samuti rahuldatakse osaliselt apellatsioonkaebused, jätab ringkonnakohus

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Asjaolu, et kohus võttis menetlusse puudustega hagiavalduse, mille täpsustamiseks tuli korduvalt anda tähtaegu, ei anna alust menetluskulude jaotamiseks teisiti

§ 164

lg 2 ja § 169 alusel, sest asja arutamiseks määratud kohtuistungi edasilükkamist see ei põhjustanud. 8 Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 9