Obsah (6)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. novembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 31.05.2013.a. kohtumääruses (t/l 79) kui ka 02.10.2013.a. kohtuistungil (t/l 100-102).

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.
2. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
3. Hagejal on kostja XXXsuhtes olemas täitedokument, s.o Harju Maakohtu 24.04.2012.a. kohtuotsus (tagaseljaotsus) (t/l 7-8), millega XXX mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus summas 4 791,69 eurot ja menetluskulu 929,33 eurot. Nimetatud kohustus on täitmata.
4. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostjad sõlminud 11.05.2012.a. korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (t/l 11-12). Antud juhul on pooltel vaidlus selle üle, kas kostjate XXX ja XXX vaheline kinkeleping kahjustab hageja huve ning kas kinkeleping on tagasivõidetav TMS-i alusel.
5. Asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et kohtutäitur on hagejale teatanud, et kostjal 3 Sirje Aedviir’il puudub vara, millele sissenõuet pöörata (t/l 17, 37). Seega on hagejal õigus nõuda korteriomandi, mis on kantud Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistrisse registriosa nr. XXX (t/l 14-16), tagasivõitmist.
6. TMS § 189 lg järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
7. Tõendatud on, et 11.05.2012.a. sõlmitud kinkeleping on tehtud lähikondsete vahel. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et XXX on XXX tütar (t/l 9). Seega on tegemist lähikondsega pankrotiseaduse § 117 mõttes ja kostja XXXpidi teadma hageja huvide kahjustamisest.
8. Vaidlust ei ole selle üle, et XXXon kinkinud korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas 11.05.2012.a. XXX’le (t/l 11-13). 02.10.2013.a. toimunud kohtuistungil märkis ka kostjate esindaja, et kinge on toimunud ja selles osas ei ole midagi vastu väita (t/l 101). Kuivõrd kinkeleping sõlmiti kostjate vahel 11.05.2012.a. ning hagiavaldus esitati kohtusse 03.04.2013.a. (t/l 1), siis on järgitud TMS § 189 lg 1 sätestatud kahe aastast tähtaega.
9. Riigikohus on 30.04.2013.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-41-13 selgitanud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, s.t. et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mis kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.
10. Nagu kohus on eelnevalt märkinud on pooltele tõendamise kohustust selgitatud, samuti on kohus kostjate tähelepanu juhtinud sellele, et antud juhul ei kostjad hagile kaalukaid vastuväiteid esitanud (t/l 101). Kostjad ei ole tõendanud, et nad pole võlausaldaja huve kahjustanud. Kohus leiab, et antud juhul on kostja XXXteadlikult kahjustanud hageja huve, kuivõrd kostja on asunud oma majanduslikku olukorda halvendama, kuigi oli teadlik endal lasuvatest kohustustest, s.o tasuda hagejale tsiviilasjas nr. 2-12-8979 tehtud kohtuotsuse alusel võlgnevus ja menetluskulud. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud kinkeleping tunnistada kehtetuks.
11. Kostjate vastuväited üürilepingu kehtivusele, ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd vastavad vastuväited tuli esitada tsiviilasjas nr. 2-12-
12. Kostja XXXnimetatud õigust kasutanud ei ole ning seetõttu on kohus teinud 24.04.2012.a. kohtuotsuse (tagaseljaotsus).
13. TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
14. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 11.05.2012.a. sõlmitud kinkeleping on kehtetu, seega on kostja XXXkohustatud andma kohtutäituri käsutusse kinkelepingu alusel saadud korteriomandi. Nimetatu on saavutatav kinnistusraamatusse kande tegemisega, millega taastatakse tehingu tagasivõitmisele eelnenud olukord. Kostja XXXtuleb kanda kinnistusraamatusse registriossa nr. XXX teise jakku korteriomandi omanikuks.
15. Kõige eelpool toodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hagiavaldus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning tuleb tunnistada kehtetuks XXXja XXXvahel 11.05.2012.a. sõlmitud ja Tallinna notari Heleriin Kulla ametitegevuse raamatu registri numbriga XXX all registreeritud korteriomandi kinkeleping ning asjaõigusleping. 4
16. Samuti tuleb tunnustada XXXõigust nõuda XXX’lt tahteavalduse andmist Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX omanikukande muutmiseks, samuti õigust nõuda vastava kinnisturaamatu kande tegemiseks vajalikku puudutatud isiku nõusolekut, mille tulemusena tehakse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa numbriga XXX teise jakku esimesele vabale järjekohale kanded, millega esmalt kustutada kanne XXXkinnistu omandiõiguse kohta ning seejärel teha uus omanikukanne, millega kanda XXXkinnistusraamatusse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX alla kantud korteriomandi omanikuna ja lugeda tuvastatuks XXXkohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuna kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning lugeda kohtuotsusega asendatuks XXXnõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 tähenduses.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 22.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine 23.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagiavalduse rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. 24. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5