2-12-47629/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.november 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-47629 Tsiviilasi OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu põhivõla 4452,51 euro ja viiviste nõudes Hagihind 5 723,51 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 07.11.2013.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ XXX (reg kood XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli Kostja: OÜ XXX (reg kood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Harry Ots RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Mõista OÜ-lt XXX välja viivised summas 31,83 eurot OÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud jätta 90 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise lepingu pinnasetäitematerjali tarnimiseks. Kostja kohustus iga kohaletarnitud loodusliku XXX tonni eest tasuma 30 krooni, milles sisaldub ka materjali transpordikulu. Hageja tarnis kokku 3521,66 tonni looduslikku XXX, mis kohapeal üle kontrolliti ning tellimus koos laaduri kaalu ja tšekkidega anti üle kostjale. Hageja poolt kohale tarnitud looduslikku XXX kasutas kostja 4,5 m laiuse aluspõhjaga ja 1,8 kilomeetrise pikkusega tee rajamiseks. Kogu tarnitud pinnasetäitematerjali kontrollimise ja koguste klappimise järel, koostati arve tellija poolt antud tarnijale edastatud andmete alusel. Arve nr 144 summaga 124 666, 76 krooni esitati 04.06.2009.a XXX OÜ-le e-posti teel. Tellija kohustuse täitmise tähtaeg oli arve alusel 11.06.2009.a. Arves märgitud koguse ja summa kohta vastuväiteid peale arve saamist ega ka hiljem kostja ei esitanud. Kostja asus arvet nr 144 tasuma hilinemisega ja osade kaupa: 01.07.2009.a. 45 000 krooni ja 20.11.2009.a. 10 000 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele jättis kostja arvest summa 4452,51 eurot tasumata. Hageja palub nimetatud summa kostjalt põhivõlana välja mõista, samuti seadusjärgse viivisesumma, mis seisuga 11.06.2013.a moodustab 1271,12 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise edasiulatuvalt kuni arvestusega 0,022% põhivõlgnevuselt päevas, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kunagi tellinud hagejalt 3,5 tuhandet tonni XXX. Suuline kokkulepe oli ca 1,5 tuhande tonni tellimiseks. Faktilistele asjaoludele mittevastav on hageja väide, et rajati 1,8 km pikkune tee. Projekti kohaselt oli tõesti planeeritud kahe teelõigu 1,1 km ja 0,7 km pikkusega teede rajamine. Faktiliselt ehitati välja teelõik pikkusega 1,1 km. Hageja tarnis kostjale 1553,7 tonni looduslikku XXX. Hageja väide, et kostja nõustus hageja 04.06.2009.a arvega nr 144 nii koguse kui ka hinna osas ei vasta tõele. Hageja kinnitab oma hagiavalduses ise, et pooled olid pärast arve väljastamist korduvalt ühenduses, mis tõendab, et olid erimeelsused. Pooled pidasid läbirääkimisi XXX koguse osas, mille järgselt tasus kostja hagejale 20.11.2009.a. oma lõpliku võla 10 000 krooni ning pidas antud vaidluse lahendatuks. Kostja, rajades 1,1 km pikkuse tee, ei tarninud XXX mitte ainult hagejalt, vaid ka 694 m3 OÜ-lt XXX. Kuna hagejal ei ole kostja vastu põhinõuet, siis puudub ka kõrvalnõue. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, uurinud ja hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - Pooled, hageja müüjana ja kostja ostjana, sõlmisid loodusliku XXX müügilepingu. - Müügileping sõlmiti suuliselt. - Ühe tonni XXX müügihind ( koos transpordikuluga) oli 30 krooni. -Müüja on täitnud oma lepingujärgse kohustuse ja andnud ostjale kauba (loodusliku XXX) üle. 2 - XXX kasutati XXX maakonnas XXX valla XXXkülas asuva XXX tee ehitamiseks (tlk 86; kaart värviliselt e-toimikus (AET-is)). VÕS (Võlaõigusseadus) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel on vaidlus müügilepingu objekti üle, täpsemalt on vaidlus selles, kas müügilepingu objektiks oli 3,5 tuhande tonni või ~ 1,5 tuhande tonni loodusliku XXX müük. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et müüja poolt on leping täidetud st kokkulepitud mahus looduslik kruus on ostjale üle antud, siis on kohtu arvates lepingu objektiks olnud XXX mahtu võimalik tõendada ka selle kaudu, et tõendatakse kui palju looduslikku XXX kostjale üle anti. Käesoleva asja juurde on esitatud töömahuloend (tlk 83) mille kohaselt oli ehitatava XXX tee pikkuseks 1522 m ja tee katendina oli ette nähtud kasutada kruusliivast aluskihti, kihi paksus 30 cm. Selle peal purustatud XXXst kattekiht, kihi paksuseks 20 cm. Asjatundja arvamusest ( 84-86) nähtuvalt on tegelikult ehitatud 1197 m pikkune tee. Projektis määratud mahust on tegelikkuses osa teed (harutee) ilma XXXkatteta. Ehitatud tee konstruktsioon on järgmine: Teekehandi alla on paigutatud geotekstiil, geotekstiili peale on paigaldatud sängituskihiks liiva 5-10 cm paksuse kihina, liivakihi peale on paigaldatud looduslikku XXX. Asjatundja arvamusest nähtuvalt on teekehandi mahuks 2 645 m

1. Asjatundja on arvestanud, et teekehandi ehitamiseks kasutatud materjali kogus on 4761 t, kuid kuna mõõdistusmeetod ei ole täpne siis võib materjali kogus eelnevast +/- 20% olla, seega vahemikus 3809-5713 tonni. Asjatundja on arvestanud teekehandi materjali mahu arvestamisel XXX mahukaaluga 1,8 t/m
2. Asjatundja arvamusest nähtub, et teekehandi ehitamiseks kasutatud materjali väljaarvestamisel kasutas asjatundja XXX mahukaalu 1,8 t/m
3. Asjatundja on samas arvamuses esile toonud, et mõõdistamisel selgus, et teekehandi ehitamisel on kasutatud nii liiva kui ka XXX. Liiva mahukaal on aga 1,5 t/m3 (tlk 93). Kohus on seisukohal, et käesoleva asja lahendamiseks on oluline tuvastada kui palju on teekehandi ehitamisel kasutatud XXX ja kui palju liiva. Asja materjalidele lisatud AS XXX Teed akti ja arve (tlk 91-92) kohaselt tarniti kostjale 1260 tonni liiva. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et sellises mahus liiva AS XXX Teede poolt objektile tuli. Seega on tõendamist leidnud, et XXX tee ehitamiseks kasutati liiva 840 m3 (1260 tonni : liiva mahukaaluga 1,5). Kui asjatundja arvamuses märgitud teekehandi mahust 2645 m3 liiva maht so 840 m3 maha arvata, jääb järele XXX mahuks 1 805 m
4. Tunnistaja XXXütluste kohaselt toodi XXX tee ehitamiseks XXX OÜ-lt XXX ja ka hagejalt. Kostja on esitanud OÜ XXX arve XXX kogusele 694 m
5. Ka tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt toodi OÜ-lt XXX XXX vähemalt 600 m3 (45 koormat igas koormas 24 tonni:1,8). Kui OÜ-lt XXX tarnitud kruus maha arvata jääb järele (1 805 m3-694 m3=1 111 m2 x XXX mahukaaluga 1,8=) 1 999,8 tonni. Asjatundja arvamusest (tlk 84) nähtuvalt ei olnud teekehandi ehitamiseks kasutatud materjalikoguse väljaselgitamise mõõdistusmeetod täpne, mistõttu võib tulemus kõikuda +/- 20 %. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tarnis hageja kostjale XXX 65 koormat igas koormas 24 tonni so 1560 tonni. Kui teekehandil paiknevast XXX kogusest OÜ-lt XXX toodud kruus maha arvata jääb järele 1 999,8 tonni. Nimetatust 20 % maha arvates (nagu asjatundja on võimalikuks pidanud) jääb järele 1599,84 tonni. Seega tuleb asuda seisukohale, et nii tunnistaja ütlused kui ka asjatundja arvamuses toodu on lõppjärelduses kooskõlas. Kostja on hagejale tasunud 1 553,7 t XXX eest. Kohtu arvates on asjas veenvamalt tõendamist leidnud, et kostja on kogu ostetud materjali eest maksnud. Käesolevas asjas tuleb arvestada seda, et hageja tõendada oli asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud leping 3521,66 tonni XXX müügiks ning müügileping nimetatud 3 mahus on hageja poolt täidetud. Hageja seda tõendanud ei ole. Kuigi tunnistaja ütlustega tõendatud (1560 t), hageja poolt tasutu (1553,7 t) ja eeldatavalt tarnitud (1599,84 t) koguses on mõnekümne tonnine vahe leiab kohus, et hagi tuleb jätta põhinõudes rahuldamata. Arvestada tuleb kohtu arvates asjaoluga, et asjatundja on ise viidanud sellele, et teekehandi ehitamiseks kasutatud materjalikoguse väljaselgitamise mõõdistusmeetod ei ole täpne, samuti nähtub tunnistaja XXX ütlustest, et normaalkaalu korral on koormaid vedavatel sõidukitel peal 24 tonni. Seega võis mõnel koormal olla ka mõnevõrra kergem kaal. Hageja esitas kostjale tasumiseks arve 04.06.2009.a. Kostja tasus hagejale 01.07.2009.a. 45 000 krooni ja 20.11.2009.a 10 000 krooni. Hageja on esitanud seisukoha, et arve muutus sissenõutavaks 11.06.2009.a. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Hageja palub välja mõista viivise seadusjärgses määras. Eelpooltoodust nähtuvalt asus kohus seisukohale, et hagejal oli õigus nõuda 55 000 krooni tasumist so 1 553,7 tonni XXX eest (summa sisaldab käibemaksu). 01.07.2009.a. seisuga oli kostja olnud arve tasumisega viivituses 19 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 0,02 % päevas. Seega moodustab viivisesumma 209 krooni. Alates 01.07.200920.11.2009 oli kostja viivituses 10 000 krooni tasumisega 142 päeva. Seega moodustub viivis (määr 0,02 % päevas) 284 krooni. Kokku seega 498 krooni. Seega on hageja viivistenõue summas 31, 83 eurot põhjendatud, juhindudes VÕS § 113 lg-st
6. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Arvestades järgmisi asjaolusid: Hagi rahuldatakse osaliselt, vaidluse asjaolusid ja summa suurust milles hagi rahuldatakse, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud tuleb 90 % ulatuses jätta hageja kanda juhindudes TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 163 lg
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4