Obsah (7)

§ 100§ 35§ 91§ 71§ 80§ 95§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kohtukoosseis Tambet Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 05. veebruar 2013.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu

§ 100lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 759,45 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue keskmise töötasu väljamõistmiseks

§ 35alusel.

1. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotamine. Menetluskulud jätta 14,81% ulatuses kostja kanda ja 85,19% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates 2-12-23148 otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
2. Hageja Jalmar Kann töötas kostja Saue Auto AS-s juures autojuhina poolte vahel 03.08.2011.a. sõlmitud töölepingu nr * alusel (TVK tl 14-15). Pooled leppisid töölepingu p-s 1.
3. kokku, et tööleping on sõlmitud määratud tähtajaks ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, p-s 2.
4. järgi, et töötaja töö sisuks on auto juhtimine, auto hooldus ja remonttööd, koorma laadimine ja p 4.
5. alusel oli töötaja põhipalgaks tunnitasu 1,80 EUR tunnis.
6. Hageja ütles 06.02.2012.a. kostjale üles töölepingu

§ 91

lg 1 ja lg 2 p 2 alusel ja esitas kostjale nõuded –

§ 35

alusel saamata jäänud töötasu,

§ 71

alusel puhkusehüvitise ja

§ 100lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu saamiseks (TVK tl 36-41).

Kostja sai töötaja avalduse kätte 08.02.2012.a. (TVK tl 44). Tööandja ei ole töötaja töölepingu ülesütlemise avaldust töövaidlusorganis vaidlustanud.

1. Tööandja on arvestanud ja maksnud töötajale 2012.a. augustikuu eest palka 1342,35 eurot, septembrikuu eest 402 eurot ja oktoobrikuu eest 534 eurot, so kokku 2278,35 eurot ja puhkusekompensatsiooni 210,56 eurot (I kd, tl 115, TVK tl 45).
2. Jalmar Kann esitas 12.04.2012.a. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista Saue Auto AS-lt: 1)

§ 35

alusel keskmist töötasu kokku 4005,42 eurot, so septembrikuu eest 383,52 eurot, oktoobrikuu eest 396,16 eurot, novembrikuu eest 1050,72 eurot, detsembrikuu eest 985,05 eurot, jaanuarikuu eest 1047,20 eurot ja veebruarikuu eest 142,80 eurot; 2) puhkusehüvitist saamata jäänud puhkuse eest

§ 71alusel summas 275,10 eurot 14 kasutamata kalendripäeva eest.

3) hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses

§ 100

lg 4 alusel summas 3070,20 eurot, sest tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud; 4) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivised välja maksmata lõpparvelt 8% aastas alates 09.02.2012.a. kuni 01.05.2012.a. 131,59 eurot ja sealt edasi 1,22 eurot päevas kuni lõpparve väljamaksmiseni.

1. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega
2. mai 2012.a. nr * rahuldamata Jalmar Kanni avaldus osaliselt ja mõisteti välja 1) vähemsaadud kasutamata puhkuse hüvitis summas 183,23 eurot, 2) hüvitis

§ 100

lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 759,45 eurot; 3) viivised seisuga 08.05.20112.a. summas 3,66 eurot ja järgnevalt 0,04 eurot päevas (TVK tl 3-5).

1. Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) otsusega ei nõustunud töötaja, kes esitas kohtusse hagi töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. 2 2-12-23148 Hageja nõue, vastuväited kostja seisukohtadele ja nende põhjendused 7.
2. 13.06.2012.a. kohtusse esitatud hagiavalduses märgib hageja, et kostja kokkulepitud mahus 40 töötundi nädalas hagejale tööd alates septembrist 2011.a. ei andnud ja töö mitteandmisel kostja keskmist töötasu ei maksnud. Töötaja oli valmis tööd tegema, kuid tööandja töötajale tööd ei andnud ja töösuhet ei lõpetanud. Asjaolu, et hageja viibis novembris 4 tööpäeva nädalavahetusest alates 19.11.2011.a. kuni 24.11.2011.a., ei võta ära kostjalt kohustust hagejat normtööajal tööga kindlustada ei novembris ega detsembris 2011.a. Samuti 2012.aasta jaanuaris, kui kostja oli teatanud hagejale SMS-iga 02.01.2012.a., et hagejale tööd anda ei ole, sõitis hageja nädalavahetusel 14.
3. välismaale. Eelistungil 02.08.2012.a. on Jalmar Kann võtnud õigeks, et töötas ajavahemikul 14.01.27.01.2012.a. Tallinna Toiduveod autojuhina. Töötaja leiab, et normtööaeg töölepingu kohaselt ajavahemikul 03.08.2011.a. kuni 06.02.2012.a. oli 1052 normtöötundi, tööandja võimaldas teha töötajal tööd 428 tundi ehk 41% kokkulepitud ajast. Hageja palub kostjalt keskmise töötasu

§ 35

alusel välja mõistmist summas 4195,99 eurot, so septembrikuu eest 511,36 eurot, oktoobrikuu eest 577,06 eurot, novembrikuu eest 999,59 eurot, detsembrikuu eest 1053,99 eurot ja jaanuarikuu eest 1053,20 eurot (hagis esitatud nõuet on suurendatud 06.09.2012.a. I kd, tl 157-159). 7.2. Hageja on seisukohal, et kostja oleks pidanud töölepingu lõppemisel arvestama ja hüvitama talle

§ 71alusel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Töötaja töötas kostja juures ajavahemikul 03.08.2011.a. kuni 06.02.2012.a., so 6 täiskuud. Tööandjal lasus kohustus kompenseerida puhkus 2,33 x 6 kuu eest, ehk 14 kalendripäeva eest ja tasuda hüvitist summas 301,56 eurot. TVK mõistis hagejale täiendavalt välja 183,23 eurot võttes aluseks töötajale arvestatud töötasu. 7.3. Hageja leiab, et

§ 100

lg 4 alusel, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Antud juhul leiab töötaja, et tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud, sest ei ole andnud töötajale tööd tööandjast oleneval põhjusel ja ei ole tasunud töötajale keskmist töötasu

§ 35alusel aja eest, kui ei ole tööd töötajale andnud.

Hageja hinnangul on TVK otsuses, millega mõistis hagejale välja hüvitisena 1 kuu keskmise tasuna 759,45 eurot teinud väärotsuse ühe kuu keskmise tasu väljaarvutamisel. Töötaja nõuab kostjalt hageja kasuks välja hüvitist 3 kuu eest summas 3040,20 eurot. 8.1. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille järgi lõppes tööleping tähtajalise lepinguna

§ 80lg 1 alusel juba 31.10.2011.a., sest kostja oli 24.10.2011.a.

hagejat teavitanud töösuhte lõppemisest. Kohtule esitatud hagis on hageja kinnitanud, et sai märgitud asjaoludel töölepingu lõppemisest teada 16.02.2012.a. kostja kirjalikust vastusest. Hageja leiab, et

§ 95

lg 1 kohaselt tuleb tööleping üles öelda kirjalikult ja vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemise avaldus on tühine. Kostja hinnangul on asja kaudsed tõendid, mis tõendavad asjaolu, et kostja hagejale töölepingut üles ei öelnud: - kostja võimaldas kasutada hagejal telefoni nr * kuni 01.02.2012.a., so 3 kuud pärast väidetava töösuhte lõppu ja sulges selle 01.02.2012.a., pärast seda kui hageja oli kostjale avaldanud, et kui kostja tööd ei anna, ütleb hageja töölepingu erakorraliselt üles (kostja tõendid - TVK toimikus -telefoni väljavõtted); - hageja on asjas tõendanud (telefoniväljavõtted), et helistas kostja töötajale transpordiga tegelevale Kalju Rohtmetsale ja küsis tööd 14.11.2011.a. 18.11.2011.a. 18.11.2011.a. 02.01.2012.a., teistele kostja admin. töötajatele 07.11.2011.a., 13.11.2011.a., 01.12.2011.a. (tõend selles, et oli tegemist kostja töötajatega TVK toimikus avalduse lisas 16); - kostja töötajad olid teadlikud hageja ja kostja töösuhtest pärast 24.10.2011.a., 07.11.2011.a. ja 11.11.2011.a. - pöördus kostja töötaja T. V. SMS-iga hageja poole ja kutsus hagejat 3 2-12-23148 asutuse jõulupeole ja soovis pluusi numbrit firma tööriiete tellimiseks; 18.11.2011.a. teavitas kostja töötaja K. R. SMS-iga hagejale väravanumbri, kuidas hageja saab kostja transpordivahendiga väravast sisse; 21.11.2011.a. teavitas kostja töötaja T. V. hagejat SMSiga võimalikust tööst Lätis/Leedus (säilinud SMS); 02.01.2012.a. teavitas kostja töötaja K. R. hagejat, et tööd anda ei ole (säilinud SMS); - kostja tegi hagejale volikirja töösuheteks vara kasutamisel kuni 01.01.2014.a. (tõend TVK toimikus avalduse lisas 15) ja määras hagejale katseaja töösuhetes kuni 02.12.2011.a., mille pooled allkirjastasid (tõend TVK toimikus avalduse lisas 1); - kui kostja oleks öelnud töölepingu üles hagejale alates 01.11.2011.a.-viimane tööpäev 31.10.2011.a. teavitades sellest hagejat 24.10.2011.a., lasus kostjal kohustus hagejale maksta lõpparve 31.10.2011.a. Kostja maksis hagejale töötasu oktoobrikuu eest välja 04.11.2011.a (Tõend TVK toimikus avalduse lisas 6) ja lõpparve alles 14.02.2012.a. (lõpparve pärast Töötajalt Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse saamist); - hageja poolt töölepingu ülesütlemine on algusest peale kehtiv, sest seda ei ole vaidlustatud ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval alates 06.02.2012.a.; - Antud juhul lepingu punkt 1.2. kohaselt oli lepingutähtaeg määratud aastates -5 aastat. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega 03.08.2017.a. Eelmärgitu alusel ei ole kostja väide kooskõlas ei

§ 80lg 1, ega Ts

ÜS § 134 lg 1 lg 2 ega § 136 lg 2, et 31.10.2011.a. saabus tähtaeg, mil poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes. 8.

1. Hagejal puudus vajadus tulenevalt kehtivast seadusandlusest omada pärast 01.09.2011.a. ARK-ki poolt väljastatud autojuhi ametikoolituse uuendatud tunnistust, kuna märgitu ei mõjutanud hageja õigust ajavahemikul 03.08.2011.a. kuni 06.02.2012.a. töötada kutselise autojuhina vedaja juures vedaja poolt tasuliste veoteenuste osutamisel (I kd, tl 132-134). Hageja on eelistungil 11.09.2012.a. täpsustanud seisukohta märkides, et hagejal on olnud 2 autojuhi kutsetunnistust, 1 varasemalt, hilisema 08.12.2005 väljastatud tunnistuse kehtivusaeg lõppes 08.12.
2. Pärast seda hageja ei teinud tunnistust, seda ei nõudnud tööandja ja ei olnud ka vaja. J. Kann ei vedanud ohtlikke veoseid ega juhtinud alarmsõidukit, autoveoseadusest tulenevalt tunnistust vaja ei olnud. Autoveoseadus § 22 Autoveo õigust tõendavate dokumentide kontrollimiseks esitamise kohustus lg 1 p 4 – autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus. Kui see on nõutav kas oli Jalmar Kannul nõutav § 27 lg 2 ütleb, et autojuht, kes veab ohtlikke veoseid või juhib alarmsõidukit, et nendel peab olemas olema. Kõnealune tunnistus on vajalik vedajatel. Antud juhul on vedaja kostja, kes teostas tasulist autovedu. Ametikoolituse omamise tunnistuse nõuet ei seadnud tingimuseks hagejale ka kostja töölepingu sõlmimisel. 8.
3. Hageja esitatud kirjalikus seisukohas ja eelistungil 11.09.2012.a. selgituste kohaselt lepiti töölepingu punktis 2.
4. kokku, et töötaja töö sisuks on lisaks auto juhtimisele auto hoolduseks ja - remonttöödeks ja koorma laadimiseks kulunud aeg, mille eest maksti töötasu. Kostja ei ole arvestanud tööajatabelisse andmeid, mil hageja täitis kohustusi autoveo korraldamisel (sõit praamidega merel, tankimine, auto remont või ms) või juhi poolt veose ettevalmistamist (koorma laadimine, laadimisel ootamine jms) ja milline aeg kajastus hageja poolt kostjale esitatud sõidulehtedel (I kd, tl 138-139). Eelistungil 11.09.2012.a. J. Kanni poolt andnud seletuse järgi ei ole sõudmeerikus andmeid laadimise kohta, on vaid sõiduaeg. Kohtuistungil 16.01.2013.a. jäi hageja 06.09.2012.a. esitatud nõude juurde - kokku 6842,17 eurot ja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks keskmine töötasu

§ 35alusel summas 4195,99 eurot s.h.

2011.a. septembrikuu eest 511,36 eurot, oktoobrikuu eest 577,06 eurot, novembrikuu eest 999,59 eurot, detsembrikuu eest 1053,99 eurot ja jaanuarikuu eest 1053,99 eurot aja eest, kui kostja hagejale tööd ei andnud

§ 35alusel ja hageja tööd ei teinud.

Mõista välja kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitis saamata jäänud puhkuse eest

§ 71alusel 4 2-12-23148 summas 118,33 eurot, mille TVK jättis välja mõistmata.

Mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis 2527,35 eurot kokku sealhulgas 2 kuu eest kuus 1095,60 eurot ja lisaks 1 kuu eest TVK otsusega väljamõistetud summale 336,15 eurot

§ 100

lg 4 alusel keskmise töötasu ulatuses summas 3040,20 eurot, kuna hageja on töölepingu üles öelnud kostjast tuleneval põhjusel seetõttu, et kostja on töölepingut oluliselt rikkunud. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. 9. Kostja on seisukohal, et tööleping hagejaga lõppes 31.10.2011 seoses tähtaja möödumisega

§ 80lg 1 alusel.

Vaidlustada

§ 105

mõistes tuleb ülesütlemisavaldus vaid juhul, kui töötaja on öelnud üles kehtiva töölepingu. Kui tööleping on aga lõppenud juba eelnevalt mingil muul alusel, siis ei saa eeldada, et tööandja peaks igal juhul peale töölepingu lõppemist esitatud ülesütlemisavalduse vaidlustama. Seega asjaolu, et kostja ei vaidlustanud hageja poolt 06.02.2012.a. esitatud töölepingu ülesütlemisavalust, ei saa olla antud töövaidluse puhul

§ 105

mõistes aluseks lugeda automaatselt hageja ülesütlemisavaldus kehtivaks ja tööleping lõppenuks hageja ülesütlemisavalduse alusel

§ 91lg 2 alusel.

Hagejaga sõlmiti tähtajaline tööleping. Lepingu tähtajaks oli ajutiselt asendatava töötaja tööle tagasitulek ehk tegelik puhkusteperioodi lõppemine. Hageja selgitus hagiavalduse punktis 6 töölepingu punktile 1.2. on moonutatud. Konkreetne tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus on hageja töölepingus sõnaselgelt suurte trükitähtedega kirjutatud ja kokku lepitud, et töötajaga sõlmitakse tähtajaline tööleping ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. Hageja tugineb

§ 95

lg 1, mille kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja leiab, et seetõttu kostja poolt töölepingu lõppemisest suuline teatamine on tühine. Kostja leiab, et ei ole hageja töölepingut üles öelnud. Vastavalt

5.peatüki 1.jaole (töölepingu lõppemise alused) lõpeb tööleping poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga ja ülesütlemisega. Vastavalt

§ 80lg 1 tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.

Seadus ei nõua, et kumbki pool peaks tähtaja saabumisest teisele poolele üldse ette teatama, seda enam ei ole kehtestatud mingit kirjalikku taasesitamist võimaldavat teatamise vormi. Tööandja teatas 28.10.2012 avaldajale telefoni teel, et puhkuste periood lõpeb 31.10.2011 ja lõpeb ka avaldaja tööleping. Kostja esitas kõnedeeristuse nr * (kasutaja J. Kann), millest nähtub 28.10.2011.a. kell 16:04 lühinumbrilt * kõne (I kd, tl 63-64). Kostjal on vastuväited hageja esitatud kaudsetele tõenditele, mis peaksid kinnitama asjaolu, et tööleping ei lõppenud 31.10.2011 tähtaja möödumisega. - Hagejale oli antud kasutada tööandja telefonikaart. 28.10.2011, kui tööandja teavitas hagejat töölepingu lõppemisest, leppisid pooled kokku, et märtsis, kui algab uus puhkuste periood, võetakse hagejaga ühendust ja võimalusel tuleb ta jälle ajutiselt äraolevaid töötajaid asendama. Seetõttu ei võtnud kostja avaldajalt tagasi ka telefonikaarti. - hageja on peale töölepingu lõppemist helistanud K. R.ale (lühinumber *)

1. ja
2. novembril
3. K. R.a sõnadele järgi oli juttu vaid sellest, et märtsis võetakse hagejaga uuesti ühendust. 02.01.2012 saatis hageja K. R.ale SMS-i uusaastatervitusega. - SMS-id saabusid hageja telefoni seetõttu, et talle oli jäetud kasutada kostja telefonikaart ja nimetatud SMS-id edastati kõigile kostja kõnekaardi omavatele isikutele. Seega ei saadetud SMS-i konkreetselt hagejale, vaid see jõudis temani vaid tänu tema kätte jäänud telefonikaardile. 10.
4. Hageja keeldus alusetult kostja poolt pakutud töö tegemisest. 10.1.
5. Asjaolu, et hageja ei teinud septembris ja oktoobris tööd töölepingus kokkulepitud mahus, ei tulenenud sellest, et tööandjal ei olnud töötajale tööd anda ja tööandja ei kindlustanud 5 2-12-23148 töötajat tööga, vaid asjaolust, et töötaja ise keeldus vedude tegemisest tavalise autoga ja ei võtnud vastu pakutud tööd *. Kostja maksis avaldajale tasu vastavalt tehtud tööle. Septembris oli pakkuda ainult tavalise autoga kaubavedu. Samuti ei olnud pakkuda vedusid välismaale vaid *. Hageja ei olnud selle töö tegemisest eriti huvitatud, kuna ta elas * ja ei soovinud käia iga päev edasi-tagasi * tööle. Hageja oli teinud augustis 36 ületundi ja seetõttu anti talle kõigepealt augustis tehtud ületundide eest vaba aega, kuigi tööandjal oli tööd pakkuda. Lõpuks nõustus hageja septembri keskel tegema tööd tavalise autoga. Oktoobris oli kostjal jällegi pakkuda tööd tavalise autoga, kuid hageja keeldus tavalise autoga vedusid tegemast, kuna see on füüsiliselt raskem. Oktoobri lõpus sai kostja pakkuda hagejale kalavedu külmutusautoga *, mida hageja nõustus ka tegema. Hageja töötasu nõue novembrist veebruarini

§ 35

alusel on alusetu, kuna tööandja peab tööga kindlustama ja töötasu maksma vaid töösuhtes olevale töötajale. Hageja töösuhe kostjaga lõppes 31.10.2011.a. Hageja ei ilmunud ise enam peale 31.10.2011 tööle, hageja on viimane kord helistanud otsesele juhile 18.11.2011 märtsis uuesti tööletuleku küsimuses, peale seda ei ole hageja kordagi helistanud ega ka tööd küsinud (Kostja poolt TVK vastusele lisatud kõneeristused – lisa 3). 21.11.2011.a. pakuti hagejale tööd *, millest viimane keeldus. Samuti nähtub kõneeristustest, et hageja on pikemaid aegu ajavahemikul 01.11.2011 kuni 07.02.2012 viibinud välismaal (ajavahemikul 19.

1. kuni 24.11.2011 on hageja viibinud ilmselt * ja *, jaanuaris ajavahemikul 14.
2. kuni 27.
3. ja alates 31.
4. on hageja viibinud järjekordselt *). Kõneeristuste alusel saab teha järelduse, et hageja on ajavahemikul 01.11.2011 kuni 06.02.2012 teinud tööd teisele tööandjale välisvedude teostamisel. Selline käitumine kinnitab, et hageja ei olnud valmis töö tegemiseks AS-s Saue Auto. Kostja esitas 17.08.2012.a. J. Kannu tööajaarvestuse, mille järgi töötas J. Kann augustikuus 157,5 tundi (norm 168), septembris 94 tundi (norm 176, tööst keeldutud päevi 16) ja oktoobris 87,1 tundi (norm 168, tööst keeldutud päevi 14) (I kd, tl 116-117). Eelistungil 11.09.2012.a. on kostja selgitanud, et tööandja lähtus tööajaarvetuses sõidumeerikust, mille alusel on tehtud arvestus, kus peab kajastuma reaalne autojuhtimise, laadimise ja ooteaeg. Täiendavas kirjalikus seisukohas 28.09.2012.a. on kostja märkinud, et hageja tööaeg võis olla suurem, kui seda näitab sõidumeerik, sest hageja poolt eelistungil antud seletuse kohaselt ei näita sõidumeerik laadimise ja koorma ootamise aega. 10.1.
5. Kostja kinnitab, et Saue Auto AS-l on kogu aeg tellimusi rohkem kui ta suudab neid täita, seetõttu teeb kostja pidevalt koostööd teiste transpordifirmadega, kellele antakse tellimusi edasi (II kd, tl 1-6). Kostja on kohtule esitanud dokumendid kaugveo tellimuste edasimüügi kohta, millest nähtub, et perioodil 01.09.2011.a. kuni 12.09.2011.a. oli kostjal mitu kaugveo tellimust, mille andis teisele veofirmale (II kd, tl 10-36). Dokumentidest nähtub, et tööd oli anda ka ajavahemikul 10.10.-15.10.2011.a. kõik tööd olid tenthaagisega autoga. Kuna aga novembrist olid kõikide autojuhtide puhkused läbi ja autojuhid tagasi tööl, siis ei olnud kostjal enam vaba autot, millega hageja oleks saanud tellimusi täita. 10.
6. Hageja töötas alates 03.08.2011 kuni 31.10.2011 ja selle perioodi eest on talle kasutamata puhkus hüvitatud summas 210.56 €. TVK on mõistnud välja täiendavalt 183.23 €, lugedes töötatud ajaks ka ajavahemikku 01.11.2011 kuni 07.02.
7. Isegi juhul, kui tööleping oleks lõppenud 07.02.2012, siis perioodil 01.11.2011 kuni 07.02.2012 hageja tööd ei teinud töötajast endast tuleneval põhjusel, mistõttu antud periood ei saa olla aluseks puhkuse arvestamisel. Hageja nõue täiendava puhkusehüvitise osas summas 91.87 € põhineb valel keskmise töötasu arvestamisel, kuna kostjal puudus igasugune kohustus maksta hagejale keskmist töötasu, mistõttu hageja poolt esitatud keskmise töötasu ja keskmise kalendripäeva tasu arvestus on vale. 10.
8. Hageja hüvitise nõue

§ 100lg 4 alusel on alusetu.

Hageja hüvitise nõue on ka ebamõistlik, kuna hageja on teinud tööd kostja äriühingus vähem aega, kui aeg, millises ulatuses 6 2-12-23148 ta nõuab hüvitist. Hageja on ka esitanud kolme kuu hüvitise nõude arvestuslikult valesti, sest hageja keskmine töötasu oli 759.45 €, mitte 1023.40 €.

1. Kostja on esitanud 17.08.2012.a. täiendavad seisukohad ja tõendid (I kd, tl 80-83). 11.
2. Kostja esitas kohtule tõendina AS-st Tallinna Toiduveod sõidulehe, millest nähtub, et hageja Jalmar Kann töötas AS-s Tallinna Toiduveod autojuhina ja ajavahemikul 31.01.2012 kuni 16.02.2012 viibis tööülesannete täitmisel * (I kd, tl 84, 126). 11.
3. Kostja andmetel aegus hageja Jalmar Kann autojuhi kutsetunnistus 2011 septembris. Kostja juhtis hageja tähelepanu kutsetunnistuse aegumisele ja palus kutsetunnistus uuendada. Hageja ei ole oma kutsetunnistust uuendanud, mistõttu hageja ei tohi töötada tasu eest autojuhina. Kuna hagejal puudus õigus töötada kutselise autojuhina, siis ei saanud ta ka nõuda kostjalt tööd, mille tegemiseks tal puudus õigus. Seega ei saanud ta eeldada töösuhte jätkumist peale 31.10.2011.a. Eelistungil 11.09.2012.a. on kostja täiendavalt märkinud, et tuginetakse Autoveoseaduse § 27 lg 1-le ja Teede- ja Sideministri määrusele nr 87, 06.11.
4. Toimub autojuhtide õpetamine ja antakse kutsetunnistus, kui hakkab aeguma tuleb minna koolitusele ja saada uus tunnistus. Autoveoseadus § 22 lg 4 ja § 36 lg 7, näeb ette, et peab olema kehtiv autojuhitunnistus. Tegemist on sellega, et igal veoautojuhil peab olema kutsetunnistus. Kostja ütles, et hageja kutsetunnistus aegub 01.09.2011, et tuleb uuendada, anti talle aega, et teha see. Jalmar Kann on 11.09.2012.a. eelistungil võtnud õigeks, et tal puudus ametikoolituse tunnistus. Kohtuistungil 16.01.2013.a. palus kostja jätta hagi rahuldamata. Töölepingus on kirjas, et töötaja võeti tööle ajutiselt äraolevate töötajate asendamiseks, ei ole põhjust, miks peaks töötaja arvates töösuhte kestusega 5 aastat. Kui töötajad tulid tagasi, siis teavitas kostja hagejat sellest, et mille tõttu tööleping lõpetati.

§ 80

lg 1 ei eelda ülesütlemise avalduse esitamist, töösuhe lõpeb sündmuse saabumisega. 28.10.2012.a. edastati hagejale teade telefoni teel Kalju Rohtmetsa poolt, st puhkuseajad on lõppenud ja seega on tööleping lõppenud tähtaja möödumisega. Tööandja on tõendanud esitades töötajate puhkuste ajad 25.07.2011 - 01.11.2011, mis näitab, et kui J. Kann võeti teiste töötajate asendamiseks st. sündmus on tõendatud, töötajad tulid tagasi. Kohtuotsuse põhjendused 12. Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja töötas kostja juures autojuhina poolte vahel 03.08.2011.a. sõlmitud töölepingu alusel; - hageja töötas tööandja juures täistööajaga töötasuga 1,80 eurot tunnis; - viimane tööpäev oli hagejal kostja juures 24.10.2011.a. - kostja on arvestanud töötajale 2012.a. augustikuu eest palka 1342,35 eurot, septembrikuu eest 402 eurot ja oktoobrikuu eest 534 eurot, so kokku 2278,35 eurot ja puhkusekompensatsiooni 210,56 eurot; - kostja on 08.02.2012.a. kätte saanud avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 91lg 1 ja lg 2 p 2 alusel.

Tööandja ei ole töölepingu ülesütlemise avaldust töövaidlusorganis vaidlustanud. 13.1. Vaidluse lahendamisel võtab kohus kõigepealt seisukoha selles, kas tööleping on lõppenud

§ 80lg 1 alusel sündmuse saabumisega 31.10.2011.a.

(töötajate tööle naasmisega) või

§ 91lg 2 p 1, 2 alusel 06.02.2012.a.

töötaja erakorralise töölepingu üleütlemise avalduse alusel. 07.02.2012.a. edastas töötaja tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

§ 91lg 2 alusel.

Tulenevalt

§ 105

lg 1 peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning sama paragrahvi teise lõike järgi kui hagi või avaldust ei 7 2-12-23148 esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Asjaolu, et hüvitisenõude lahendamisel tuli töövaidlusorganil tuvastada ülesütlemise kehtivus, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi/avaldust

§ 105lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (RKTKo 3-2-1-170-11, p 13).

Käesolevas asjas on kostja leidnud, et nimetatud ülesütlemise avaldus on võltsitud, seetõttu puudub töötaja ülesütlemise avaldus. Kohus on määranud käekirja ekspertiisi, mille tulemusena on ekspert ekspertiisi aktis nr * andnud arvamuse, et ei ole võimalik määrata, kas ülesütlemisavaldusel 07.02.2012.a. ja väärtkirja nimekirjal 07.02.2012.a. on Jalmar Kannu poolt kirjutatud allkirjad (II kd, tl 53-55). Eelistungil on hageja nõustaja K. K. selgitanud, et: „mina vormistasin jaanuaris avalduse. Ülesütlemisavaldusele panin kuupäevaks 06.02.2012.a. Siis tuli J. Kann ja teatas, et saab tööd Tallinna Autoveod AS-is, et läheb ära Saue Auto AS-ist. Võtsin dokumendid, J. Kann kirjutas minu juuresolekul allkirja ja ütlesin, et dokument jääb minu kätte, et kas saadame ära.“ (I kd, tl 171). J. Kannu poolt vande alla antud seletuste kohaselt kirjutas ta avaldusele alla jaanuaris ja jäi selle esitamisega tööandjale ootele kuni veebruarini. Hageja on õigeks võtnud, et oli AS Tallinna Toiduveod autojuhina ajavahemikul 31.01.2012 kuni 16.02.2012 tööülesannete täitmisel *. Kuid nii ekspertiis kui ka asjaosaliste seletused osutavad sellele, et avaldus oli töötaja poolt valmis tehtud, mida sooviti tegelikust allkirjastamisest hilisemal kuupäeval tööandjale esitada. Kohus leiab, et on kummutatud kahtlused dokumendi võltsimises. 13.

1. Kohus märgib täiendavalt, et ei nõustu kostja seisukohaga, mille järgi oli sündmuse saabumisega, so töötajate puhkuselt tööle naasmisega tööleping lõppenud. Tsiviilasjas on leidnud kinnitust, et J. Kannil on olnud kasutada kostja töömobiil, temale on 21.11.2012.a. veel pakutud autojuhina tööd (kostja ei ole asjaolu vaidlustanud) ning töötajale ei makstud väidetava töösuhte lõppemisel 31.10.2012.a. välja kasutamata puhkuse hüvitist, vaid 14.02.2012, mis kogumis kinnitab kohtu veendumust, et tööleping ei lõppenud kostja poolt telefoni teel 28.10.2011 hagejale teatamisega. Kostja on 17.08.2012 seisukohas leidnud, et hagejale ei saanud tööd anda, kuna ametikoolituse tunnistus oli aegunud septembris 2011, mille tõttu ei saanud tööandja töötajale autojuhina tööd anda. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu esiletoomine on otsitud, sest pärast tunnistuse aegumist 01.09.2011.a. võimaldati hagejal edasi töötada ja juhul, kui selle puudumine oleks olnud määrava tähendusega töösuhte lõppemiseks oleks kostja sellele TVK-s ja enne esimest eelistungit osutanud. Kohtu hinnangul tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates 06.02.2012.a. 14.
2. Kohus asub seisukohale, et nõue keskmise töötasu

§ 35alusel väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt ei andnud tööandja tööd normtööaja piires, kuigi töötaja nõudis korduvalt tööd. Tulenevalt töölepingu p-st 4.

1. oli kokku lepitud tunnitasu 1.80 eurole tunnis, seega tuleb tööaja välja selgitamisel lähtuda tunniarvestusest, mitte aga töötatud päevadest kuus. Tööaja arvestuse aluseks on olnud sõidumeerikute andmed. Eelistungil ja vande all seletuste andmisel on J. Kann korduvalt kinnitanud, et sõidumeerik ei näita tegelikku tööaega, sest koorma laadimisel ja ootel on töötaja salvestanud sõidumeerikusse puhkeaja. Töölepingu p 2.
2. kohaselt on töö sisuks auto juhtimine, auto hooldus ja remonttööd, koorma laadimine, mida ei ole hageja arvesse võtnud. Seega kohus leiab, et ei ole tõendatud, et tööandja ei ole 2011.a. septembrist kuni oktoobri lõpuni kindlustanud tööga normtundide ulatuses. 14.
3. Avaldaja nõuab ka keskmist töötasu tööga mittekindlustamise aja eest ajavahemikul november 2011.a. kuni 06.02.2012.a.

§ 35

järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, v.a juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud 8 2-12-23148 töötaja süü.

§ 35

alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (RKTKo 3-2-1-117-11 p 19). Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud kostja esitatud tellimuste edasimüügi põhjal, et kostjal oli hagejale tööd anda 2011.a. septembrist novembrini (II kd, tl 24-36). J. Kann on vande all seletuste andmisel kinnitanud, et eelnimetatud dokumentides märgitud tööd on need tööd, mille tegemises on pooled kokku leppinud. Pooltel oli tunnistaja K. R. ütluste järgi suuline kokkulepe, mille kohaselt andis kostja hagejale tööd siis, kui hageja seda soovis, ning hageja ei ole vaidlustatud ajal kostjalt tööd nõudnud. Kohus leiab, et töö küsimise tõendamiseks ei piisa ainuüksi telefonikõnede eristustest. Hageja on esitanud kohtule SMS, mille sisuks on „Head uut. Praegu ei“, mis on saadetud hagejale 02.01.2012.a. Kostja on eelistungil 02.08.2012.a. selgitanud, et poolte kokkulepe oli, et hagejat teavitatakse töövõimalustest alates 2012.a. märtsist, kui tekib vajadus autojuhtide asendamiseks. Töö küsimist oleks hageja saanud asjas tõendada e-kirja, lühisõnumite või kostjale muus vormis tehtud avaldusega, millest nähtuks hageja pöördumise sisu. Ühe SMS põhjal, mis on saadetud kostja poolt ei ole võimalik veenduda, kas ja millise ajavahemiku kohta J. Kann oli kostjalt tööd küsinud. Võttes arvesse, et J. Kann on kostja juures töötanud ka varem tähtajalise lepingu alusel 2003.a., 2004.a. ja 2009.a., pidi talle olema arusaadav, et tema töösuhe on seotud äraoleva töötaja asendamisega. Hea usu põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6) pidi hageja ise astuma vajalikke samme selleks, et selgitada välja töösuhte jätkumine ja väljendama selget valmisolekut tööks, mida ta ei ole teinud. Puudub vaidlus, et 21.11.2011.a. pakuti hagejale tööd, millest viimane on keeldunud. J. Kann ei eita asjaolu, et kostja poolt on tema poole töö pakkumiseks pöördutud, kuid ta ei ole sellele reageerinud ning ei täpsustanud ka üle tööpakkumise sisu. Tunnistaja K. Rohtmets ütluste järgi pakuti hagejale tööd Eesti siseste sõitude tegemiseks, millest viimane keeldus, samuti ei olnud J. Kann huvitatud jätkuvast töösuhtes. On leidnud kinnitust, et hageja oli 19.11.-25.11.2011.a., 14.01.-31.01.2012.a. ja 31.01-16.02.2012 välismaal ning asus tööle teise tööandja juurde. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole leidnud kinnistust, et töötaja oli septembrist 2011.a. kuni veebruarini 2012.a. valmis töö tegemiseks ja tööandja ei ole andnud tööd. Kohus jätab rahuldamata hageja

§ 35alusel esitatud nõude keskmise töötasu väljamõistmiseks.

15.

§ 71

alusel on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja töötas kostja juures ajavahemikul 03.08.2011.a. kuni 06.02.2012.a., so 6 kuud. Tööandjal lasus kohustus kompenseerida puhkus 2,33 x 6 kuu eest ehk 14 kalendripäeva eest ja tasuda kasutamata puhkuse hüvitis. Tööandja on arvestanud 14.02.2012.a. töötajale hüvitist summas 210,56 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusest nr 91 «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" § 2 lg 3 sisalduvatest nõuetest, kuulus arvestamisele kasutamata puhkuse hüvitis 393,79 eurot (1342,35+402+534:81x14). Seega kuulub

§ 71alusel väljamõistmisele vähemarvestatud puhkuse hüvitis summas 183,23 eurot.

16. Hageja on esitanud nõude

§ 100

lg 4 alusel tööandjalt hüvitise väljamõistmiseks põhjusel, et tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud, sest ei ole andnud töötajale tööd tööandjast oleneval põhjusel enamuses normtööajast töölepingu toimimise ajal ja ei tasunud töötajale keskmist töötasu

§ 35

alusel, samuti ei teatanud töötajat töölepingu lõppemisest.

§ 100

lg 4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Käesolevas asjas on leidnud kinnitust asjaolu, et tööandja sõlmides töötajaga tähtajalise lepingu ei ole töötajat õigeaegselt teavitanud töölepingu lõppemisest (otsuse p.-d 13.1., 13.2.), samuti ei arvestanud välja puhkusehüvitist (otsuse p. 15.). Samas on töösuhtes selgusetu perioodi tekkimisel oma osa ka töötajal, kes on töölepingu ülesütlemise avaldusega kohtu hinnangul viivitanud.

§ 100

lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul hüvitise väljamõistmisel arvestades 9 2-12-23148 töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolusid ja mõlema poole huvisid arvestades tuleb töötaja kasuks välja mõista hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, so 759,45 eurot (2278,35:66x22). Menetluskulude jaotamine.

1. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 14,81% ulatuses. Eeltoodu alusel jääb kostja kanda 14,81% menetluskuludest ja hageja kanda 85,19% menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
2. Tsiviilasja hinna määramine.
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb arvestada nõudeid kogu ulatuses, mitte ainult osas, mis jäi TVK poolt välja mõistmata. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-6-11 punktis 13 on asunud seisukohale, et ITVS § 24 lg 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidlus-komisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Sellises olukorras jõustub töövaidluskomisjoni otsus osalisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus soovitakse. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi kokku summas 7784,35 eurot, so keskmine töötasu

§ 35

alusel summas 4195,99 eurot, puhkusehüvitis saamata jäänud puhkuse eest

§ 71

alusel summas 301,56 ja

§ 100lg 4 alusel hüvitis summas 3286,80 eurot.

Kõrvalnõudeid ei ole hagis kohtule esitatud. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7784,35 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 10