← Eesti

2-12-55074/35

Obsah (7)§ 134§ 67§ 175§ 174§ 177§ 178§ 136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55074 Tsiviilasi XXXOÜ hagi XXXvastu kaasomandi lõpeta

§ 134

lg 33, mille kohaselt, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hageja eksis ise tsiviilasja hinna määramisel ja kohus on tsiviilasja hinna määramisel 29.07.2013 vigade parandamise kohtumääruses üksnes märkinud, et tsiviilasja hinnaks on 7000,00 eurot, selle suurust põhjendamata. Kohtumäärus jõustus peale kohtulahendi jõustumist 29.08.2013. Kui tsiviilasja hind on määratud ebaõigesti, mõjutab see üksnes menetluskulude kindlaksmääramist, mitte aga tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 27.08.2013. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 27.09.2013, seega on avaldus esitatud üks päev pärast tähtaja saabumist.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt välja toodud põhjendustel. Samuti ei vaidle kostja tähtaja ennistamisele vastu ning leiab, et hageja on esitanud avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks õigeaegselt.

§ 175

lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust.

§ 174

lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus leiab, et hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekiri sisaldab detailset menetluskulude koosseisu. Hageja esindaja on avalduses kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Taotlusest nähtuvalt taotleb hageja õigusabikulu väljamõistmist tunnihinnaga 125,00 eurot (ilma käibemaksuta) 11,05 tunni eest. Kostja vaidleb nimetatud tunnihinnale vastu ja leiab, et hageja näidatud tunnihind on põhjendamatult kõrge. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt märgitud tunnihind 125,00 eurot on mõistlik, küll aga ei nõustu kohus osade spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjetega. Kohus ei nõustu kostja esindaja poolt arve nr 463 spetsifikatsioonis toodud ajakirjega, mille kohaselt esindajal kulus materjalide analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja hagiavalduse kohtule e-toimiku vahendusel esitamiseks 6,20 tundi. Toimikust nähtuvalt mahub hagiavaldus 6-le lehele, kuid oma sisult on hagiavaldus ca 3 lk (A4) pikk (tl 1-6). Kohtu hinnangul ei tohiks vandeadvokaadil antud mahus hagiavalduse koostamiseks koos lisade komplekteerimise ja kohtule edastamisega kuluda enam kui 3,00 tundi. Seega vähendab kohus antud ajakirjet 3,20 tunni võrra. Kohus ei nõustu ka ajakirjega, mille kohaselt kulus hageja esindajal vastuse koostamiseks kostja vastusele 2,45 tundi. Kohtu hinnangul võib põhjendatud vastuse koostamiseks kulutada rohkem kui 2 tundi. Seega vähendab kohus antud ajakirjet 0,45 tunni võrra. Kohus peab mõistlikuks arvete 3 nr 201 ja 275 spetsifikatsioonis toodud ajakirjetega, mille kohaselt kulus hageja esindajal ettevalmistuseks ja esinduseks kohtus 17.05.2013 ja 27.06.2013 toimunud kohtuistungil kokku 2 tundi. Eeltoodus tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, vähendab kostja esindaja ajakulu kokku 4,05 tunni võrra ning loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi (11,05-4,05). Arvestades asja sisu ja hageja esindaja lepingulise esindaja tunnihinda 125 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on 6 tunni maksumus (ilma käibemaksuta) 750,00 eurot. Hageja kasuks väljamõistetav lepingulise esindaja tasu on ka vastavuses seaduse alusel kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradega.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (750,00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu 125,00 euro tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise taotluse põhjenduste kohaselt määratles hageja ekslikult tsiviilasja hinnaks 7000,00 eurot.

§ 136

lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et kohtul ei ole seaduses sätestatud alust muuta jõustunud tsiviilasjas hagihinda. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas 29.07.2013 vigade parandamise määruse, kuna kohus oli kohtuotsuses jätnud märkimata tsiviilasja hinna. Kohus leidis 29.07.2013 vigade parandamise määruses, et tsiviilasja hinnaks on 7000,00 eurot. Hageja kohtu 29.07.2013 määruses märgitud tsiviilasja hinda ei vaidlustanud ning kohtumäärus jõustus 29.08.2013. Seega hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.