KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on sõlminud

§ 396tähenduses laenulepingu.

Lisaks eeltoodule on pooltevahelise lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

tähenduses.

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seetõttu kuuluvad kohaldamisele ka tarbijakrediidilepingu regulatsiooni sätted (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis).

1. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Järgnevalt kontrollib kohus, millises osas on hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja on seisukohal, et nõue on aegunud osaliselt (tl-d 91, 92, 116). Hageja on seisukohal, et aegunud ei ole järgmised maksegraafikus sissenõutavaks muutunud osamaksed: 1) 02.01.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 142, 89 krooni ehk 9,13 eurot ja põhiosa makse 1144,40 krooni ehk 73,14 eurot); 2) 02.02.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 97,12 krooni ehk 6,21 eurot ja põhiosa makse 1190,18 krooni ehk 76,07 eurot); 3) 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 49,51 krooni ehk 3,16 eurot ja põhiosa makse 1237,79 krooni ehk 79,11 eurot). Seega kokku 246,81 eurot, millest intress on 18,50 eurot ja põhiosa on 228,32 eurot. Kuivõrd hageja on vähendanud nõuet ja nõustunud, et enne
2. aastat sissenõutavaks muutunud maksegraafikujärgsed maksed on aegunud, kontrollib kohus üksnes eeltoodud
3. aastal sissenõutavaks muutunud maksete aegumise asjaolusid. Hageja on kohtule avaldanud, et laenuleping ei ole üles öeldud (tl 116). Laenuleping lõppes 02.03.2009 (tl 116). Kostja kohustus hagejale laenu tagastama graafikujärgsete maksete alusel. Seega on hageja nõue suunatud korduvate kohustuste täitmisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 sätestab korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise regulatsiooni. Nimetatud paragrahv sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algab
4. aastal sissenõutavaks muutunud nõuete osas aegumistähtaeg 01.01.2010 kell 00:
5. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad kolme aastaga, seega saabus aegumistähtaeg 31.12.2012 kell 24:
6. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 28.12.
7. Seega on hagiavaldus esitatud
8. aasta osamaksete osas enne aegumistähtaja saabumist, mistõttu ei ole
9. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksed aegunud. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 02.01.2009, 02.02.2009 ja 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamaksed ei ole aegunud.
10. Kohtule 28.12.2012 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 466,59 eurot, intressi 62,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 404,18 eurot (tl-d 2, 3). 15.04.2013 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi (tl 91, 92). Hageja vähendas oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 228,32 eurot, intressi 18,50 eurot, viivised 225 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule avaldust nõudest osaliseks loobumiseks või nõude osaliseks tagasivõtmiseks. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagiavalduse 461,30 euro väljamõistmiseks (millest põhiosa on 238,27 eurot, intress on 43,85eurot ja viivis 179,18 eurot). 4

§ 415

lg 2 sätestas, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 11.11.2013 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, millest nähtuvad nõude kujunemise asjaolud (tl-d 115-120). Hageja ja kostja sõlmisid 23.08.2007 laenulepingu. Kostja kohustus laenu tagastama graafikujärgsete maksete alusel alates 02.09.2007 kuni 02.03.

1. 20.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muudatuse ja kehtima hakkas uus maksegraafik (tl-d 13, 14). Nimetatud graafiku järgi oli seisuga 02.03.2008 laenu jääk 9571,50 krooni. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et kostja teostas 20.03.2008 maksegraafikujärgseid makseid alates 02.04.2008 kuni 02.08.
2. Alates 02.09.2008 kuni 02.11.2008 kostja makseid ei teostanud. Kostjal tekkis võlgnevus alates 02.09.2008 sissenõutavaks muutunud maksete osas. Järgmise makse tegi kostja 01.12.2008 summas 643,65 krooni, seejärel 27.02.2009 summas 643,65 krooni ja 31.03.2009 summas 643,65 krooni. Eelnimetatud summade arvelt arvestas hageja varem sissenõutavaks muutunud põhinõude ja intressi katteks (tl-d 117-120). Hageja on kohtule avaldanud, et hageja on arvestanud kohustuste täitmise sissenõutavaks muutmist

§ 415järgi.

Kohus on kontrollinud kostja sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise järjekorda vastavalt

§-le 415 lg

1. Kohtule on selge, et kostja poolt teostatud maksetest ei jätkunud aegumata nõuete täitmiseks, s.t 02.01.2009, 02.02.2009 ja 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kostja ühtegi makset ei teostanud. Aegumata nõuete osas, s.t 02.01.2009, 02.02.2009 ja 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kostja ühtegi makset ei teostanud, st kostjal on tekkinud eelnimetatud maksete osas hageja ees võlgnevus. Eelnevalt selgitas kohus, et
2. aastal kostja poolt teostatud maksed arvestas hageja varem sissenõutavaks muutunud põhiosa ja intressi maksete katteks. Seega kujuneb kostja võlgnevus hageja ees järgmiselt: 02.01.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 142, 89 krooni ehk 9,13 eurot ja põhiosa makse 1144,40 krooni ehk 73,14 eurot); 02.02.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 97,12 krooni ehk 6,21 eurot ja põhiosa makse 1190,18 krooni ehk 76,07 eurot); 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud osamakse 1287,30 krooni ehk 82,27 eurot (millest intress on 49,51 krooni ehk 3,16 eurot ja põhiosa makse 1237,79 krooni ehk 79,11 eurot). Seega on kostja võlgnevus kokku 246,81 eurot, millest intressi võlgnevus on 18,50 eurot ja põhiosa võlgnevus on 228,32 eurot. Eelnimetatud võlgnevuse osas kuulub hagi rahuldamisele. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised 225 eurot. Kostja on sissenõutavaks muutunud maksete osas hageja ees viivituses. Kostja on asunud seisukohale, et kostjal puudub kohustus tasuda viiviseid hageja poolt näidatud ulatuses. Kostja palub kohtul vähendada viivise suurust mõistliku 5 suuruseni, sest kostja on viimaste aastate jooksul pidanud kogema mitteajutisi majanduslikke raskusi (tl 51) ja kostja kohustuste maht võrreldes sissetulekuga moodustab 65%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 415

lg 1 sätestas, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 punktis 12 selgitanud järgmist.

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt on intressimäär 4% kuus (lepingu p 1.3.2.) (tl 6). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 4% kuus.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal kohus saaks hinnata, kas hageja poolt nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt nõutav viivis ebamõistlikult suur. Hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet. Samuti on hageja viiviseid vähendanud. Kostja on viivituses järgmiste osamaksete osas: 02.01.2009 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse 1144,40 krooni ehk 73,14 eurot osas; 02.02.2009 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse 1190,18 krooni ehk 76,07 eurot osas; 02.03.2009 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse 1237,79 krooni ehk 79,11 eurot osas. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta, mistõttu ei saa kohus hinnata, kas kostja majanduslikust seisundist tulenevalt on alust viiviste vähendamiseks. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse kostja vastu osaliselt (vt hagiavalduse osalise rahuldamata jätmise põhjendusi kohtuotsuse p 12). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 471,82 eurot (sealhulgas põhivõlgnevus 228,32 eurot, intress 18,50 eurot, viivised 225 eurot).
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 51% ulatuses kostja kanda ja 49% ulatuses hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6