Obsah (4)

§ 637§ 405§ 442§ 367

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-13-16659 Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2013, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Tiit Kollom, Ande Tänav Kohtuasi BA

) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 2¹ alusel keelduda.

6.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hind oli 2030,28 eurot, millest põhivõlgnevus oli 1662,52 eurot ja viivis 367,76 eurot. Kuna hageja põhinõue ja 2 kõrvalnõuded ei ületanud 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga

§ 405lg 1 tähenduses.

7.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 8. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas

§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Kui maakohus ei ole

§ 442

lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus

§ 367lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad käesolevas asjas objektiivsed põhjendused ja tõendid, mille alusel oleks võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus. Iseenesest asjaolu, et kostjad maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust.

1. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei käsitleks maakohtu otsus kostjate vastuväiteid ja dokumente. Maakohus on neid käsitlenud asja lahendamisel piisava põhjalikkusega.
2. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge. Kostjad on solidaarvõlgnikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 tähenduses ja hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. Kohus ei pidanud jaotama otsuse resolutsioonis kostjate vahel võlgnevust, sest kostjad ei ole hageja ees osavõlgnikud.
3. Kohus arvestas otsuse tegemisel sellega, et kohtuistungi toimumise ajaks olid kostjad tasunud 250 eurot ja seda summat kostjatelt välja ei mõistnud. Kohus ei pidanud otsuse resolutsioonis märkima, millise osa sellest summast tasus kostja II ja millise kostja III. VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes täitma kohustuse võrdsetes osades. Sama paragrahvi lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega omab asjaolu, kes kostjatest kui palju võlgnevusest hagejale tasus, tähtsust solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes, so solidaarvõlgniku tagasinõude korral teiste solidaarvõlgnike vastu, mitte käesoleva asja lahendamisel.
4. Võla väljamõistmisel ei oma tähtsust kostjate II ja III vara ja sissetulekute suurus, teiste rahaliste kohustuste olemasolu ja osaline võla tasumine kohtumenetluse ajal. Võla tasumises maksegraafiku alusel pooled kokkulepet ei saavutanud ja kohus ei saanud seda kostja soovitud viisil kindlaks määrata.
5. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et viivisearvestus seiskub kohtuotsuse tegemise kuupäeval.

§ 367

teine lause sätestab, et viivist võib nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Selliselt hageja viivist ka nõudis ning kostjatel on kohustus viivist tasuda kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Ele Liiv Ande Tänav Tiit Kollom 2