Obsah (4)

§ 138§ 144§ 175§ 177

2-13-632 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-632 Tsiviilasi OÜ XXX hagi AS XXX va

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

1. Hageja esitas 29.11.2013 avalduse hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 5 280,80 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv ja 4 780,80 eurot õigusabikulud.
2. Kostja esitas 11.12.2013 seisukoha hageja menetluskuludele. Kostja ei nõustu esitatud menetluskulude suurusega ja palub menetluskulude suurust vähendada mõistliku määrani, so poole võrra. Kostja märgib, et antud juhul toimus menetlus vaid ühes kohtuastmes, toimus vaid üks kohtuistung, menetlus ei olnud ajaliselt kauakestev (hagi esitamisest kohtu otsuse tegemiseni kulus aega alla 9 kuu) ning põhihagi ja vastuhagi nõuded olid seotud samade tõenditega. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja kohtukuluks riigilõiv hagilt 500 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (I kd tl 28). Hageja on tasunud 02.01.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagi riigilõiv XXXOÜ vs XXX AS“ riigilõivu 500 eurot. Seega on riigilõivu maksmine hageja poolt tõendatud. Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
2. Järgnevalt kontrollib kohus hageja kohtuväliseid kulusid. Avalduse kohaselt esitas hageja lepinguline esindaja hagejale seoses kohtumenetlusega kokku seitse arvet kogusummas 4 780,80 eurot. Nähtuvalt hageja lepingulise esindaja poolt 28.11.2012 esitatud arve nr 3055/12EE, 18.12.2012 esitatud arve nr 3298/12EE, 31.12.2012 esitatud arve nr 3521/12EE ja 31.01.2013 esitatud arve nr 77/13EE õigusabi spetsifikatsioonile on hageja esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja sellele eelnenud toimingutele kokku 17,30 tundi. Hageja poolt esitatud hagiavalduse sisuline osa oli ligikaudu neli ja pool lehekülge ning sellele oli lisatud 12 tõendit. Kohus leiab, et vaidlus ei olnud õiguslikult tavapärasest keerukam. Vaidluse tegi keeruliseks hageja nõuete tõendamise küsimus. Samuti see, et hageja nõue koosnes mitmest episoodist seoses hageja poolt tööde teostamisega. Eeltoodut arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 17,30 tundi hagiavalduse koostamiseks, materjalide 2-13-632 analüüsimiseks ja hagejaga nõupidamisteks ülemääraseks. Põhjendaud ajakulu kohtu hinnangul võis olla 10 tundi. Nähtuvalt hageja lepingulise esindaja poolt 19.03.2013 esitatud arvest nr 597/13EE kulus hagejal kostja vastuse ja vastuhagiga tutvumisele, nende analüüsile ja vastuse koostamisele kokku 7,8 töötundi. Kostja vastus on neljal lehel ja vastuhagi pooleteisel leheküljel. Kostja on koos vastusega hagile ja vastuhagiga esitanud mitmeid tõendeid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 7,8 tunni ulatuses kostja vastuse ja vastuhagiga tutvumiseks, analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks on ülemäärane. Kohus peab põhjendatuks ajakulu 5 tunni ulatuses, võttes arvesse kostja vastuse ja vastuhagi mahtu ning lisatud tõendeid ning asjaolu, et põhihagi ja vastuhagi nõuded olid seotud suuremas osas samade tõenditega. Nähtuvalt hageja lepingulise esindaja poolt 23.09.2013 esitatud arvest nr 2398/13EE kulus hageja lepingulisel esindajal kohtuistungiks ettevalmistamisele, kohtueelsele nõupidamisele kliendiga ja kohtuistungil kliendi esindamisele 7 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt avas kohus istungi kl 9.30 ja lõpetas kl 16.
3. Kohus peab hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja seal osalemisega põhjendatuks ning puudub alus ajakulu vähendamiseks. Hageja lepingulise esindaja poolt 14.11.2013 esitatud arvest nr 2943/13EE nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal kohtuotsuse analüüsile, selle edastamisel kliendile ja kohtotsuse jõustumisega seotud asjaolude täpsustamisele kokku 0,7 töötundi. Kohus leiab, et vastavate õigusabikulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud ning selles osas kuuluvad väljamõistetavad õigusabikulud vähendamisele. Kokku loeb kohus seega hageja lepingulise esindaja kulusid seoses käesoleva kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 22 h (10 h + 5 h + 7 h), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (nähtuvalt hageja lepingulise esindaja arvetest on hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks ligikaudu 150 eurot käibemaksuta) arvestades 3 300 eurole, so 22 x
4. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli põhihagi hind 10 573,91 eurot ja vastuhagi hind 11 025 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 10 573,91 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 4 470 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja kokku 3 800 eurot käibemaksuta, so 500+3 300. 9.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik