Obsah (7)

§ 396§ 82§ 76§ 100§ 101§ 397§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-1277 Tsiviilasi XXXOÜ

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus ei nõustu kostja I seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohtumenetluses lubatud nõude tunnustamise menetluses esitada uusi tõendeid. Kohus leiab, et nõude tunnustamise hagi vaadatakse läbi hagimenetluses ja seadus ei keela hagejal kohtumenetluses täiendavate tõendite esitamist lisaks nendele, mis esitati pankrotimenetluses. Küll on aga võlausaldaja seotud pankrotimenetluses esitatud nõudega, kuna saab kohtule esitada üksnes nõude, mille ta esitas pankrotimenetluses. Nimetatu tuleneb PankrS §-st 107, mille kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus on seisukohal, et sama aluse all antud sätte mõttes tuleb käsitleda faktilisi asjaolusid, millele võlausaldaja tugines nõuete kaitsmise koosolekul. Käesoleval juhul on hageja 13.09.2012 nõudeavaldusega tõendatud, et hageja esitas pankrotimenetluses 15.11.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude, märkides, et laenu tagastamise kuupäev koos intressidega pidi olema hiljemalt 15.11.

1. Ka on võlausaldaja nõudeavalduses arvestanud intresse kuni 15.11.2010 ja viiviseid alates 16.11.
2. Kohtumenetluses nõude tunnustamisel on hageja tuginenud samadele faktilistele asjaoludele. Seega on hageja esitanud sama nõude, mille esitas kaitsmiseks võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekule ja ei ole oma nõuet kohtumenetluses laiendanud. Hageja 15.04.2008 lisaga laenulepingule on tõendatud, et laenulepingu tähtaega on pikendatud kuni 15.01.2009 ja 15.01.2009 lisaga on pikendatud laenulepingu tähtaega kuni l5.11.
3. Kohtul ei ole käesoleval juhul alust kahelda antud tõendite usaldusväärsuses, vaatamata asjaolule, et laenulepingu lisasid 3 õigeaegselt koos nõudeavaldusega pankrotimenetluses ei esitatud. Seega asub kohus seisukohale, et pooled on laenulepingut pikendanud kuni 15.11.2010, mistõttu muutus võlgniku kohustus sissenõutavaks täies ulatuses alates 16.11.2010.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd võlgniku pankrot kuulutati välja 31.08.2012, ei ole hageja nõue TSÜS § 146 lg 1 alusel aegunud.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Laenu põhisumma 319 558,24 eurot on tasumata täies ulatuses. Seega tuleb nimetatut tunnustada.

§ 397lg kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Vaidlus puudub selles, et võlgnik on osaliselt laenulepingust tulenevaid makseid teinud, mis on laenulepingu p 3.1 alusel arvestatud intresside katteks. Tulenevalt laenulepingu punktist 3.

1. oli võlgnikul kohustus tasuda laenusummalt intresse 1,5% tasumata laenujäägilt 75 000,00 krooni ehk 4793,37 eurot kalendrikuus. Esimene intresside makse teostati võlgniku poolt
2. 04.2008 viie kalendrikuu eest summas 375 000,00 krooni, teine makse 15.07.2008 summas 225 000,00 krooni ja kolmas makse 15.10.2008 summas 225 000,00 krooni,
3. 01.2009 summas 225 000,00 krooni, 20.05.2009 summas 225 000,00 krooni, 14.08.2009 200 000,00 krooni ja 17.08.2009 summas 25 000,00 krooni. Hageja poolt esitatud intresside nõude arvestus kohtuistungil täpsustatud summas 71 900,55 eurot puudutab perioodi alates 15.08.2009 kuni laenulepingu lõppemiseni 15.11.
4. Hageja arvestust kostjad ei vaidlustanud.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud tunnustada viivise nõuet summas 412 223,13 eurot. Alates

1. 11.2010 kuni pankroti väljakuulutamiseni on hageja arvestanud viiviseid vastavalt laenulepingu punktile 3.
2. määras 0,2% kalendripäevas tasumata laenusummalt kokku summas 417 982,18 eurot 654 päeva eest (639,11 eurot päevas). Viiviste arvestusele kostjad vastuväiteid ei esitanud. Hageja viiviste nõue ületab põhinõude summat 92 664,89 euro ulatuses. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks tal tekkinud kahju põhivõlga ületava viivise ulatuses. Nimetatud asjaolude esitamise ja tõendamise kohutus lasub hagejal kui vastava nõude esitajal tulenevalt Riigikohtu mitmetest lahenditest ( 3-2-1-66-05, 3-2-1-87-10, 3-2-1-162-12). Seetõttu leiab kohus, et hageja nõuet viivise osas tuleb tunnustada põhinõude ulatuses summas 319 588,24 eurot. 4 PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. 19.07.2010 sõlmitud hüpoteegi üleandmise, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu ja kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu muutmise ja hüpoteegikande muutmise lepinguga on tõendatud, et võlgniku varale on seatud hüpoteek hageja kasuks. Antud lepingu p 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohtumenetluses on hageja 15.11.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude olemasolu võlgniku vastu tõendamist leidnud. Võlgniku laenulepingust tulenev kohustus hageja ees oli hüpoteegi seadmisel täitmata. Seadus ei keela pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist hiljem ka tagatise seadmises kokkuleppimist. Samuti ei tulene seadusest, et hüpoteek peaks tagama kindlat nõuet. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest kohus võiks teha järelduse, et 19.07.2010 sõlmitud kokkuleppe näol oleks tegemist heade kommete või hea usu vastaselt sõlmitud tagatiskokkuleppega. Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja nõue tunnustamisele võlgniku pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 5