Obsah (8)

§ 138§ 144§ 175§ 199§ 143§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-51298 Tsiviilasi OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu võla saami

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. 4.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

1. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et XXXOÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 2 242,80 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust kokku 13,25 tundi, mis kulus mh kliendiga nõupidamiseks, hagile vastuse ning tagatise küsimise taotluse koostamiseks, hageja vastuväidete analüüsimiseks, vastuväidetele arvamuse koostamiseks ja määruskaebusele vastuse koostamiseks.
3. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu hagile vastuse koostamiseks ja tagatise andmise taotluse koostamiseks kokku 8 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja vastus hagile ja taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks (tlk 68 - 76) sisuliselt 7 2 lehekülge pikk, kuivõrd ülejäänu sisaldab poolte kontaktandmeid ja lisade loetelu. Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 140 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista hagejalt välja tasu hagile vastuse koostamise ning tagatise taotluse koostamise eest 140 euro ulatuses.
4. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks kostja esindaja ajakulu määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 2,75 tunni jooksul. Kohtutoimikust nähtub, et kostja vastus määruskaebusele (tlk 193 - 196) on sisuliselt 2 lehekülge pikk. Kohtu hinnangul on kahe lehekülje pikkuse vastuse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 2 tundi. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista hagejalt välja tasu määruskaebusele vastuse koostamise eest 105 euro ulatuses.
5. Kokku vähendab kohus põhjendatud ja vajalikku kostja esindaja kulu 245 (140 + 105) euro ulatuses. Ülejäänud kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on käesolevas asjas 23.01.2013 esitanud ebavajalikke menetlusdokumente, mida kohus ei ole küsinud ning seetõttu pole kõnealuste menetlusdokumentide koostamise tasu väljamõistmine põhjendatud.

§ 199

lg 1 p 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus anda kohtule selgitusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta. Kokku on hageja esindaja kulud põhjendatud summas 1 610 (1 855 - 245) eurot.

1. Samuti loeb kohus mõistlikuks õigusabiteenuse tunnihinna 140 eur/h. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et mõistlikuks tuleb lugeda tunnitasu määr 120 eurot tunnis, kuna Riigikohus on sellisele seisukohale asunud kriminaalasjas nr 3-1-1-89-
2. Nagu juba nimetatud, on Riigikohus sellisele seisukohale asunud nimetatud kriminaalasja puhul võttes arvesse kriminaalasja keerukust. Käesoleval juhul on tegemist tsiviilasjaga, mitte kriminaalasjaga ning käesoleva vaidluse keerukust arvesse võttes on õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot tunnis kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. 11.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostja palub hagejalt välja mõista äriregistri päringute kulu summas 14 eurot. Hageja leiab, et nimetatud kulu tuleb jätta välja mõistmata, kuna selle kulu tekkimise kohta puuduvad igasugused tõendid. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja oma vastuväidetele lisanud äriregistri väljavõtted. Seega on väide, et päringute tegemise kohta igasugused tõendid puuduvad, alusetu. Asjaolu, et kostja pole esitanud kõnealust kulu tasumist tõendavat arvet, ei ole aluseks äriregistri päringute kulu väljamõistmata jätmisele, kuna tulenevalt

§ 174

lg 5 viimase lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama ning kohus ei ole käesoleval juhul sellise dokumendi esitamist ka nõudnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista asja läbivaatamise kulu 14 eurot. 12. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu suuruseks on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 373,80 eurot. Vastavalt

§ 174

lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega ei ole tulenevalt

§ 174

lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitise väljamõistmine võimalik ning menetluskulud tuleb kostja kasuks välja mõista käibemaksuta. 13. Kokku tuleb OÜ-lt XXX mõista kostja kasuks välja menetluskuld osaliselt, summas 1 624 eurot (1 610 + 14). 3 14.

§ 177

lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l XXX tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 624 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4