KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2013.a. Rapla Väärteoasjad nr 4-13-3860 Kalev Mitti süüdistuses Liiklusseaduse §§ 201 lg. 2, 207, 239 lg. 2 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg. 1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik Kalev Mitt, isikukood 35808010247, elukoht xxxxxxx xxxxxx t. xxx, töövõimetuspensionär Kohtuväline menetleja: Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Aigi Baumeister (Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg 18.oktoober 2013.a. Kohaldatud menetlusnormid Väärteomenetluse seadustiku §§ 104 lg 3, 108, 111, 113 lg 2, 4 ja 5, 199 lg 3 ja 205 lg 2 RESOLUTSIOON Tunnistada Kalev Mitt süüdi väärteos Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi. Tunnistada Kalev Mitt süüdi väärteos Liiklusseaduse § 239 lg. 2 järgi. Tunnistada Kalev Mitt süüdi väärteos Liiklusseaduse § 207 järgi. Tunnistada Kalev Mitt süüdi väärteos Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg. 1 järgi. KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista raskemat karistust ette nägeva Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi karistuseks arest viis
(5)ööpäeva. Arest kuulub kandmisele kohtu poolt Kalev Mittile teatatud ajal, mil Kalev Mitt on kohustatud ilmuma aresti kandmise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsiooniõigusest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on 15. päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Kalev Mitt 03.juunil 2013.a.kella 12.21 paiku Rapla maakonnas Kohilas Tööstuse tänaval sõiduautot Mitsubishi registrimärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles 14.aprillil k.a. mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kinnitamata oli ka turvavöö, auto ei olnud läbinud tehnilist ülevaatust ja puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kalev Mitti tegevus on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 201 lg.2, 239 lg. 2, 207 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1lg. 1 ette nähtud väärtegudena. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks aresti kohaldamist. Kalev Mitt tunnistas end täielikult süüdi. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt on K.Mitt 100 % ulatuses töövõimetu ja raske puudega. Auto on K.Mitti oma ja seisab Kohilas selle maja juures, kus elab tema hooldaja. Tavaliselt juhib autot hooldaja poeg. 03.juunil k.a. läks K.Mitt ise autoga sõitma selleks, et televiisor remondist ära tuua. Sõita oli vaja umbes pool kilomeetrit. Lõbusõitu ei ole ta teha tahtnud. Enne kinnipidamist teinud K.Mitt turvavöö lahti. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole tal kunagi olnud. Kohtu seisukoht Süüks arvatud väärtegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on K.Mitti tegevuses tõendatud. Tegemist on KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult toime pandud väärtegudega. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid K.Mitti tegevuses ei ole. Asjas ei ole vaidlust, et K.Mitt autot juhtis ja et tal oli kinnitamata turvavöö, auto ei olnud läbinud tehnilist ülevaatust ja puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Karistusregistri andmebaasi väljatrüki kohaselt on K.Mitt 07.mail 2013.a. karistatud kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest ilma sellekohase õiguseta. Mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava õiguseta on K.Mitt karistatud ka 29.oktoobril 2010.a. ja 10.novembril 2009.a. kohtu poolt arestiga ja 2009.aastal veel kahel korral rahatrahviga. 2008.aastal on K.Mitti karistatud sama väärteo kahel korral aresti ja ühel korral rahatrahviga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid K.Mitti tegevuses ei ole. Kohus leiab, et ilma vajaliku õiguseta mootorsõiduki korduv juhtimine näitab K.Mitti ükskõiksust seaduste täitmise vastu ja et varasemad karistused ei ole sundinud K.Mitti oma käitumist muutma. Seepärast kohus leiab, et veelkordne rahatrahv ei oleks enam K.Mitti süü suuruse ja väärteo raskusega kooskõlas. Asjaolu, et kahe varem mõistetud aresti kandmisest on K.Mitt tervisliku seisundi tõttu hiljem kohtu poolt vabastatud, ei saa kuidagi mõjutada karistuse liigi valikut arutatava väärteo eest ja K.Mitti suhtes tuleb kohaldada seadust samamoodi, nagu samas olukorras iga teise isiku suhtes. K.Mitt peab mõistma, et oma tervislikku seisundit ei saa kasutada seaduse mittetäitmiseks. Kuna K.Mitt ei põhjustanud auto juhtimisega kaasliiklejatele ohtu, siis peab kohus võimalikuks jätta aresti kui kõige rangema karistuse määr alla kolmandiku sanktsioonis ettenähtust. K.Mitt on toime pannud ühe tegevusega mitu väärtegu ja seepärast tuleb karistus mõista KarS § 63 lg.1 kohaselt kõige raskemat karistust ettenägeva Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi. Indrek Saar Kohtunik