3-11-418/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 6. detsember 2013, Tartu 3-11-418 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 30. juuni 2010. a otsuse nr 6-10/21235-1-1 ja 6. juuli 2010. a otsuse nr 610/21611-1 tühistamiseks, toimingute tegemiseks kohustamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 2. juuni 2011. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. juuni 2011. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. jaanuar 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Romeo Kalda esitas 1. juunil 2010 ja 4. juunil 2010 Viru Vanglale taotlused, milles palus kahes erinevas halduskohtumenetluses tema kasuks välja mõistetud menetluskulud kanda L.K. arvele, kes oli menetluskulud tema eest tasunud. Viru Vangla 30. juuni 2010. a ja 6. juuli 2010. a otsustega jäeti need taotlused rahuldamata põhjendusega, et mõlemal juhul on 14. juunil 2010 kohtutäitur esitanud Viru Vanglale rahalise nõude arestimise akti, millega kohustati vanglat mitte maksma R. Kaldale summat, mille vangla temale võlgu on, vaid kanda see kohtutäituri arvele. Kuna neis haldusasjades tehtud kohtulahenditega ei olnud Viru Vanglale pandud kohustust tasuda menetluskulusid otse L.K. le, siis oli vangla kohustatud lähtuma rahalise nõude arestimise aktist ja R. Kalda taotlust polnud võimalik rahuldada. 2. Pärast esitatud vaide rahuldamata jätmist esitas R. Kalda kaebuse, milles palus Viru Vangla otsustused tühistada, teha ettekirjutus menetluskulude kandmiseks L.K. või tema arvele, mõista välja intress ja tunnistada menetluskulude üle kandmata jätmine õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt ei olnud taotluste esitamise hetkel kohtutäituri akti veel olemas ja vanglal oli kohustus kanda raha viivitamatult tema poolt näidatud arvele. Tuvastamisnõuet põhjendas ta sooviga vältida edaspidi analoogsetes asjades rikkumiste kordumist. 3. Tartu Halduskohtu 2. juuni 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

1. a)Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 kohaselt on kohtutäituril õigus nõue arestida ja kohustada võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustus sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Seda on kohtutäitur oma 14. juuni 2010. a arestimise aktiga teinudki.
2. b)Õige pole R. Kalda väide, et vangla oleks pidanud lahendama tema taotlused avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 järgi teabenõudena viie tööpäeva jooksul. Taotlus menetluskulude kandmiseks teise isiku arvele ei ole teabenõue. Viru Vangla kodukorra (kehtestatud vangla direktori 25. märtsi 2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61) p 22.1.5 kohaselt lahendatakse kinnipeetavate poolt olmeprobleemide kohta esitatud taotlused 30 päeva jooksul. Teistsugust regulatsiooni ei tulene ka muudest õigusaktidest.
3. c)Haldusasjas nr 3-09-2319 tehtud kohtulahend oli täitmisele saadetud reedel, 11. juunil 2010, ning ei ole mõistlik arvata, et vangla sai ja pidi selle täitma juba enne esmaspäeva, 14. juunit 2010, mil kohtutäitur esitas rahalise nõude arestimise akti. See asjaolu ei võimalda tõsiselt võtta kaebaja väiteid vangla pahatahtlusest ja akti saamiseks kohtutäituri poole pöördumisest. Haldusasjas nr 3-09-1022 tehtud otsus jõustus üldse alles 3. juulil 2010 ja saadeti täitmisele 17. augustil 2010.
4. d)Ajal, mil Viru Vangla rahasummad kohtutäituri arvele üle kandis (28. juunil ja 31. augustil 2010), oli arestimise akt kehtiv ja Viru Vanglale täitmiseks kohustuslik. Ehkki arestimisakt hiljem tühistati, on TMS § 114 lg 5 järgi ka ebaõige arestimisakt kehtiv seni, kuni see tühistatakse ja võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, milles jäeti rahuldamata taotlus tunnistada õigusvastaseks vangla toimingud, millega jäeti menetluskulud kaebaja taotluse alusel tähtaegselt tasumata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
5. a)Viru Vanglal tuli menetluskulud üle kanda viie päeva jooksul taotluste saamisest arvates tulenevalt PS §-st 14 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-test 2 ja 4, kuna viis päeva oli menetluskulude ülekandmiseks mõistlikuks ajaks.
6. b)HMS § 5 lg-tes 2 ja 4 sätestatud kohustus viia haldusmenetlus läbi võimalikult kiirelt ning teha menetlustoimingud viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul, tähendab Tallinna Ringkonnakohtu praktika järgi seda, et menetlusosalise õigusi võib rikkuda ka seaduses sätestatud tähtaegade piiresse jääv menetlus, kui asutus on jätnud kasutamata reaalse võimaluse otsustada küsimus seaduses sätestatud menetlustähtajast kiiremini.
7. c)Viide vangla kodukorrale pole asjakohane, kuna kaebaja ei esitanud taotlust olmeprobleemide lahendamiseks.
8. d)Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2010. a määrus haldusasjas nr 3-09-2319 ja 31. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-1022 jõustusid vastavalt 30. mail 2010 ja 1. juulil 2010. Seega on ebaõige halduskohtu seisukoht, et otsused kuulusid täitmisele vangla poolt alles pärast kohtu poolt jõustumise märkega kohtuotsuste saatmist vanglale. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel: 2
9. a)Rahalise ülekande teostamine pole võimalik ainult oletuse põhjal, et kohtulahendit ei ole edasi kaevatud. Vanglal pidi olema alus, mille põhjal ülekannet teostada. Vastavalt TsMS § 458 lg-le 1 tõendab kohtuotsuse jõustumist jõustumismärge. Jõustumismärkega lahendid sai vangla 11. juunil ja 17. augustil 2010. Seega ei olnud vanglal ajal, mil kaebaja taotlused esitas, veel jõustumismärkega lahendeid ja vangla ei saanud ega pidanudki asuma taotlusi kohe lahendama.
10. b)Rahalise ülekande teostamisega seonduvad toimingud on aeganõudvamad kui tavalised teabetoimingud. Seda aega pikendab ka asjaolu, et ülekandeid teeb Kohtute Raamatupidamiskeskus. Lisaks puudub alus lahendada R. Kalda taotlusi kiiremas järjekorras kui teiste isikute taotlustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus rahuldamiseks ei ole alust. 7. Hoolimata sellest, et kaebaja on apellatsioonimenetluses oma nõuet kitsendanud ning jäänud vaid tuvastamisnõude juurde, on ka selles osas halduskohtu põhjendused jätkuvalt asjakohased. Ringkonnakohus nõustub nendega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Alusetu on kaebaja väide, et vangla pidanuks kaebaja taotlused lahendama viie päeva jooksul nende saamisest arvates. Määrav on see, et kaebaja taotluste esitamise hetkeks ei olnud vangla saanud jõustumismärkega lahendeid - need saabusid alles 11. juunil ja 17. augustil 2010. Kaebaja loeb kohtuotsuste jõustumise ajaks nende edasikaebetähtaegade möödumise hetke. See on küll põhimõtteliselt õige, kuid ei arvesta asjaoluga, et Viru Vanglal ei saa isegi juhul, kui tema lahendeid ei vaidlustanud, olla täielikku kindlust selles, et neid ei vaidlusta R. Kalda. Arvestades ringkonnakohtu lahendite resolutsioone neis asjades - asjas nr 3-09-2319 tühistati halduskohtu otsus ja lõpetati R. Kalda kaebuse menetlus (tl 43), asjas nr 3-09-1022 rahuldati kaebus osaliselt ning lõpetati ülejäänud kaebuse osas samuti menetlus (tl 48) - ei saanud vangla ringkonnakohtu arvates sugugi täielikult välistada seda, et R. Kalda võib neid lahendeid vaidlustada. Seda hoolimata asjaolust, et mõlemas asjas oli R. Kalda kasuks välja mõistetud menetluskulu. Seetõttu ei saanud Viru Vangla lähtuda kohtuotsuste jõustumise hindamisel pelgalt faktist, et nende edasikaebetähtajad möödusid 30. mail ja 1. juulil 2010. Ka asjaolust, et R. Kalda oli esitanud vanglale taotluse nende lahendite täitmiseks, ei saanud vangla kindlalt järeldada, et R. Kalda ei olnud tegelikult siiski otsuseid vaidlustanud. Menetlusosalise taotlus kohtulahendi täitmiseks ei tõenda kohtulahendi jõustumist. Lisaks ei arvesta kaebaja sellega, et otsuse kättetoimetamisest või teatavakstegemisest alates võib kohus asjas teha veel täiendava otsuse (TsMS § 448). Ka sel põhjusel on ringkonnakohtu arvates menetlusosalisel igati mõistlik ja põhjendatud oodata ära kohtuotsuse lõplik jõustumine ja seda kinnitava jõustumismärkega otsuse saamine. 9. Seetõttu ei ole vanglale etteheidetav see, et ta ei asunud R. Kalda taotlusi täitma koheselt, vaid alles pärast jõustumismärkega lahendite saamist. Tegemist ei olnud ka viivitamatult täitmisele kuuluvate lahenditega. 10. Ehkki eeltoodust tulenevalt asus vangla põhjendatult kohtulahendeid täitma alles pärast jõustumismärkega lahendite saamist, märgib ringkonnakohus ka seda, et ei nõustu kaebajaga selles, et PS § 14 ja HMS § 5 lg 2 ja 5 tulenevalt oli vanglal kohustus lahendada kaebaja taotlus 3 viie päeva jooksul. Viru Vangla on põhjendatult välja toonud, et taotluste lahendamiste kiirus sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas veel lahendamist vajavate pöördumiste arvust, rahalisi ülekandeid tegevatest organitest jms asjaoludest. Kaebaja seisukoht viiepäevase tähtaja osas on hinnanguline ning lähtub eeskätt vaid tema subjektiivsest nägemusest ning on suunatud oma kaebuse nõude toetamisele. 11. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli R. Kalda vabastatud. Viru Vangla ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene