KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kokkuleppest nähtuvalt osalevad hageja ja kostja projekti „Eesti bioetanooli tehase teostatavusuuring” elluviimisel ning projekti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kostja on hageja ja XXXOy vahelisest lepingust ja selle tulemuste olulisusest projektile teadlik ning soovib osaleda selle lepingu finantseerimisel (vt kokkuleppe päises väljatoodut, tl 5). Kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt kohustuvad hageja ja kostja teostama projekti eesmärkide saavutamiseks ja projekti täitmiseks kokkulepitud toiminguid ja kandma kulusid lähtudes projekti eesmärkidest. Seega on pooltevaheline kokkulepe suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele ja tegemist on seltsingulepinguga. Kokkuleppest nähtub, et kokkuleppega leppisid hageja ja kostja kokku hageja ja XXXOy vahel 12.11.2010 sõlmitud lepingu finantseerimise alused (leping bioetanooli tootmise teostatavusuuringu läbiviimiseks). Kokkuleppe kohaselt on projektiks „Eesti bioetanooli tehase teostatavusuuring”. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppe punkti 3.3.2.

1. alusel võlgnevuse tasumist. Nimetatud punkt sätestab järgmist: „Juhul, kui Rakendusüksus rahuldab EE Taotluse Projektile Toetuse andmisega, tasub EE Lepingu alusel XXXOy-le 131 550 EUR; EE esitab XXX arve 25% ulatuses punktis 3.2.2 toodud summast 14 kalendripäeva jooksul pärast punktis 3.3.
2. toodud summa täielikku tasumist XXXOy-le. Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva arve väljastamisest.“ Nimetatud lepingupunkti järgi nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised alused: 1) Rakendusüksus (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) rahuldas hageja taotluse projektile toetuse andmisega; 2) hageja tasus lepingu alusel XXXOy-le 131 550 eurot; 3) hageja esitas kostjale arve 25% ulatuses pärast punktis 3.2.2 toodud summa täielikku tasumist XXXOy-le. Järgnevalt kontrollib kohus, kas eelnimetatud alused on täidetud. 16.11.2010 otsusega rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hageja taotluse projektile toestuse saamiseks (tl-d 9, 10). Seega on esimene alus täidetud. Hageja tasus XXXOy-le 131 550 eurot järgmiselt: 15.12.2010 tasus hageja 13 155 eurot; 19.01.2011 tasus hageja 19 732,50 eurot; 28.02.2011 tasus hageja 32 887,50 eurot; 13.04.2011 tasus hageja 46 042,50 eurot; 15.04.2011 tasus hageja 19 732,50 eurot (tl-d 101105). Seega on täidetud teine alus. 26.05.2011 esitas hageja kostjale kokkuleppe XXXjärgi arve 25% ulatuses ehk 32 887,50 euro tasumiseks (tl 12). Seega on täidetud kõik alused hageja poolt kostjale nõude esitamiseks. Hageja on välja toonud nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendanud. Kostja on hagejale arve alusel tasunud 10 000 eurot. Seega on arve alusel tasumata 22 887,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et on täidetud kokkuleppe XXXpunkti 3.3.2.
3. sätestatud alused kostjalt 22 887,50 euro nõudmiseks.
4. Kostja on esitanud kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Kostja on tuginenud võlaõigusseaduse (

) §-le

1. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud arvest tuleneva 22 887,50 euro tasumise kohustuse eelduseks on 05.09.2007 sõlmitud koostöölepingust tulenevate kohustuste viivitamatu täitmine hageja poolt (tl 60). 13.
2. Järgnevalt analüüsib kohus 05.09.2007 sõlmitud lepingu olemust ja tuvastab, millise lepinguga on tegemist. 05.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu (tl-d 48-51). Nimetatud lepingu punkti 1.
3. kohaselt on teinud kostja hagejale koostööettepaneku analüüsida ühiselt punktis 1.
4. nimetatud tehase rajamise võimalust. Lepingu punkti 2.
5. kohaselt viivad pooled läbi eeltööd, mis on vajalikud tehase rajamiseks. Leping sätestab eeltööde etapid ja teostamise. Seega on pooltevaheline leping suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele ja tegemist on seltsingulepinguga

§ 580tähenduses. 6

§ 111

sätestab kohustuse täitmisest keeldumise regulatsiooni vastastikuse lepingu puhul. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Nimetatud paragrahvile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) vastastikuse kehtiva lepingu olemasolu, millest tulenevad pooltele vastastikused põhikohustused; 2) vastastikused kohustused on täitmata (kohustus peab olema sissenõutav ja veel täitmata); 3) vastastikused kohustused tuleb täita samaaegselt või täitmist keelduda sooviv pool peab täitma kohustused pärast teist poolt. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Kostja ei ole ühtegi eelnimetatud alust välja toonud ega tõendanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole

§ 111

järgi alust hageja ees 22 887,50 euro tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et seltsingulepingu puhul ei või seltsinglane keelduda

§ 111

alusel panuse tegemisest põhjusel, et teine seltsinglane ei ole oma panust teinud.

§ 111

kohaldamise üheks aluseks on vastastikuse kehtiva lepingu olemasolu, millest tulenevad pooltele vastastikused põhikohustused. Seltsinguleping on suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seetõttu ei esine

§ 111sätestatud keeldumise eeldusi.

Seltsinglane võib aga keelduda seltsingulepingust temale tulenevate kohustuste täitmisest

§ 110alusel.

13.3. Kuivõrd kostja esitas täitmisest keeldumise vastuväite, selgitas kohus kostjale

§ 110

sätestatud täitmisest keeldumise aluseid (tl 84 ja pöördel).

§ 110sätestab kohustuse täitmisest keeldumise regulatsiooni.

Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Nimetatud paragrahvile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) kostjal on hageja vastu sissenõutav nõue (sealhulgas tuleb välja tuua nõude sissenõutavaks muutumise aeg ja hageja poolt täidetava kohustuse sisu ja kohustuste rikkumise fakt); 2) hageja ja kostja nõuete vahel peab olema piisav seos, s.t nõuded peavad olema seotud. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Kostja ei ole ühtegi eelnimetatud alust välja toonud ega tõendanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole

§ 110

järgi alust hageja ees 22 887,50 euro tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks.

1. Järgnevalt analüüsib kohus teisi kostja vastuväiteid hageja nõudele. Kostja on asunud seisukohale, et kohaldub 05.09.2007 kootöölepingu punkt 3.
2. Nimetatud punkt sätestab järgmist: „Juhul, kui ühte Poolt ei rahulda Eeltööde tulemused ja ta ütleb Lepingu üles, siis jäävad kummagi Poole kulud nende endi kanda”. Nimetatud lepingupunktile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) hagejat või kostjat ei rahuldanud eeltööde tulemused; 2) ja hageja või kostja ütles lepingu üles; 3) ja hageja hagiavalduses esitatud nõue on hageja kulu, mitte kostja kulu. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Kostja on asunud seisukohale, et hageja ütles 05.09.2007 sõlmitud pooltevahelise lepingu üles (tl 75). Hageja on kohtule avaldanud, et ta ei ole lepingut üles öelnud (tl 98). Kostja poolt väljatoodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et pooltevaheline leping on üles öeldud. Kostja ise ei ole pooltevahelist lepingut üles öelnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 05.09.2007 sõlmitud pooltevaheline leping ei ole üles öeldud. Seetõttu ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu 7 punkti 3.3 kohaldamise üks eeldustest (eeldus: hageja või kostja ütles lepingu üles). Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 05.09.2007 kootöölepingu punkt 3.3 kohaldamise üheks eelduseks on ka see, et hageja hagiavalduses esitatud nõue on hageja kulu, mitte kostja kulu. Kohus on nimetatud asjaolu väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl 84 ja pöördel). Hageja nõude aluseks on 24.11.2010 hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe XXX(tl-d 5-8). Nimetatud kokkuleppest nähtub järgmine. Kostja on hageja ja XXXOy vahelisest lepingust ja selle tulemuste olulisusest projektile teadlik ning soovib osaleda selle lepingu finantseerimisel (vt kokkuleppe päises väljatoodut, tl 5). Kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt kohustuvad hageja ja kostja teostama projekti eesmärkide saavutamiseks ja projekti täitmiseks kokkulepitud toiminguid ja kandma kulusid lähtudes projekti eesmärkidest. Kokkuleppest nähtub, et kokkuleppega leppisid hageja ja kostja kokku hageja ja XXXOy vahel 12.11.2010 sõlmitud lepingu finantseerimise alused (leping bioetanooli tootmise teostatavusuuringu läbiviimiseks). Kokkuleppe punktis 3.
3. on sätestatud finantseerimise viis ja tingimused – kokkuleppe punkt 3.3.2.
4. sätestab järgmist: „Juhul, kui Rakendusüksus rahuldab EE Taotluse Projektile Toetuse andmisega, tasub EE Lepingu alusel XXXOy-le 131 550 EUR; EE esitab XXX arve 25% ulatuses punktis 3.2.2 toodud summast 14 kalendripäeva jooksul pärast punktis 3.3.
5. toodud summa täielikku tasumist XXXOy-le. Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva arve väljastamisest.“ Nimetatud punktist tuleneb kostjale finantseerimiskohustus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et nimetatud punkti alusel kostjale esitatud rahalised nõuded on kostja kuluks, mitte hageja kuluks. Seetõttu ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu punkti 3.3 kohaldamise üks eeldustest (eeldus: hageja hagiavalduses esitatud nõue on hageja kulu, mitte kostja kulu). Lisaks eeltoodule ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu punkt 3.3 nimetatud kolmas eeldus – hagejat või kostjat ei rahuldanud eeltööde tulemused. Kostja on kohtule avaldanud, et 24.11.2010 sõlmitud koostöölepingu alusel läbiviidud uuring oli kostja jaoks positiivne. Seega rahuldasid eeltööde tulemused kostjat. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et eeltööde tulemused ei rahuldanud hagejat. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole täidetud 05.09.2007 kootöölepingu punkti 3.3 kohaldamise eeldused.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 22 887,50 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4974,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusest tuleneva viivise alates 11.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8lg 2).

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (

§ 101

lg 1 p 1).

§ 581

lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Kohus selgitab, et panuste tegemise kohustus on seltsingulepingust tulenev keskne kohustus seltsingulepinguga kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamisel. Käesoleval juhul tuleneb kostjale panuse tegemise kohustus poolte vahel 24.11.2010 sõlmitud kokkuleppe XXXpunktist 3.3.2.1. Eelnevalt tuvastas kohus, et täidetud on kokkuleppe XXXpunkti 3.3.2.1. sätestatud alused nõuda kostjalt 22 887,50 euro tasumise kohustuse täitmist. Samuti tuvastas kohus, et kostjal ei esine hageja ees kohustuse täitmisest keeldumise aluseid. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. 8

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4974,47 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusest tuleneva viivise. Hageja on hagiavalduses välja toonud viivise kujunemise asjaolud. Kostja ei ole viivise suuruse ega kujunemise osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu eeldab kohus, et sissenõutavaks muutunud viivis on 4947,47 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja 27 861,97 eurot ja viivis põhinõude 22 887,50 eurot tasumata osalt alates 11.06.2013 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 22 887,50 eurot. 17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Kohus jätab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 9