lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Vaidlus puudub selles, et OÜ XXX on jätnud oma kohustused AS XXX ees täitmata ning võlgnes hagi esitamise seisuga oli 2 030,28 eurot, millest põhivõlg 1 662,52 eurot ja viivised 367,76 eurot. 2
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 10.05.2012 sõlmitud käenduslepingud näevad ette solidaarvastutuse.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohtuistungi toimumise ajaks olid kostjad tasunud 250 eurot, seega kostjate põhivõlg on 1 412,52 eurot, milline summa kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja väide hageja pahatahtlikkuse kohta on alusetu. Hageja ei soovinud kostjatega sõlmida kompromissi kostjate poolt esitatud tingimustel. Kohtuistungil pakkus hageja omapoolsed tingimused, millega kostjad ei nõustunud. Kompromissi mittesõlmimine kostjate tingimusel ei anna alust viivise maksmisest vabastamiseks.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt sissenõutavat viivist ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Kostjad alustasid küll võla tasumist, kuid seda alles rohkem kui 6 kuu möödudes kohustuse täitmise tähtajast. Samuti leiab kohus, et kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramine kostjate poolt soovitu järgi ei ole õiglane hageja suhtes ning kooskõlas tema õigustatud huviga. Kui kostjad tasuksid 100 eurot kuus, siis kuluks neil võla tasumiseks 1,5 aastat. XXX on kohtule esitanud väljavõtted oma ja tütre pangakontodest, mis aga iseenesest ei tõenda, et kostja ei suuda tasuda viiviseid nõutavas summas. Kostja III enda ütluse kohaselt saab ta töötasu kätte umbes 1 000 eurot. XXX varalise seisu kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole. Eelnevast lähtudes kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele 04.10.2013 seisuga põhivõlg 1 412,52 eurot ja viivis 367,76 eurot ning alates 15.04.2013 viivis 0,15 % põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.