Obsah (8)

§ 76§ 416§ 116§ 195§ 196§ 421§ 101§ 367

2-11-52687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-1

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, § 363 lg 3, § 367 lg 4.

Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et liisingulepingute ülesütlemine oli alusetu ning liisinguesemed on müüdud alla turuhinna. Kohtu põhjendused
2. Pooled on avaldanud soovi pärast 13.09.2012 toimunud kohtuistungit jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses (II kd lk 82, 88), mistõttu lahendab kohus antud asjas poolte nõusolekul kirjalikus menetluses juhinduvalt TsMS § 403 lg-st
4. Kohus kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. 2 2-11-52687
5. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
6. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
7. Võlaõigusseadus (

) § 361 alusel liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid liisingulepingu I, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes Benz ML 320, tehasetähisega XXX (I kd tl 36-37), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 38). Liisingulepingule I kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 39-42). Liisinguese I anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd tl 45). Poolte vahel puudub ka vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid liisinguleping II, mille esemeks oli kaater Bayliner 245, tehasetähisega XXX, registreerimisnumbriga XXX(I kd tl 74-75), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 76). Liisingulepingule II kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 77-80). Liisinguese II anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd tl 83). Kostja märgib, et liisingulepingul I ja liisingulepingul II ei ole võimalik tuvastada kostja poolt allkirjastamise kuupäeva. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ei ole omakäeliselt liisingulepingutele vastavasse jaotisse kuupäeva kirjutanud, ei oma juriidilist tähendust ega mõju lepingu kehtivusele. Kostjal oli allkirjastamisel võimalus märkida allkirja kirjutamise kuupäev, kuna ta seda ise ei teinud, siis tuleb lugeda vastavalt liisinguandja esindaja allakirjutamise kuupäev liisingulepingul I 07.11.2007 ja liisingulepingul II 12.03.2008 lepingu sõlmimise kuupäevaks. Kostja ei ole vastu vaielnud liisingulepingute sõlmimisele ja sellele, et ta sai liisingulepingute alusel liisinguesemed üleandmise-vastuvõtmise aktidega oma valdusse (I kd tl 45 ja 83).

1. Poolte vahel on vaidlus, kas liisingulepingute ülesütlemine hageja poolt on kehtiv ja milline on liisinguesemete turuväärtus.
2. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tekkis kostja võlgnevus liisingulepingust I hageja ees alates arvest nr A091440762 tähtajaga 11.05.2009 (I kd tl 130), mille kostja tasus hilinenult (I kd tl 47). Ka arve nr A09177231 tähtajaga 10.06.2009 (I kd tl 131) ja nr A09221400 tähtajaga 10.07.2009 (I kd tl 132) jäid tähtaegselt tasumata (I kd tl 47). Arve nr A09248896 tähtajaga 10.08.2009 (I kd tl 133) jäi osaliselt tasumata ja arve nr A09284026 tähtajaga 10.09.2009 (I kd tl 134) jättis kostja täielikult tasumata (I kd tl 48). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tekkis kostja võlgnevus liisingulepingust II hageja ees alates arvest nr A09066959k tähtajaga 10.03.2009 (I kd tl 135), mille kostja jättis tähtaegselt tasumata (I kd tl 84). Arved nr A09103967k tähtajaga 13.04.2009 (I kd tl 136), A09139744k tähtajaga 11.05.2009 (I kd tl 137), A09176298k tähtajaga 10.06.2009 (I kd tl 138), A09216491k tähtajaga 3 2-11-52687 10.07.2009 (I kd tl 139), A09247908k tähtajaga 10.08.2009 (I kd tl 140) ja A09283130k tähtajaga 10.09.2009 (I kd tl 141) jättis kostja täielikult tasumata (I kd tl 84). Vastavalt üldtingimuste I punktile 11.1.1 ja üldtingimuste II punktile 12.1.1 saatis hageja kostjale 04.08.2009 liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise teate ja andis kostjale aega kaks nädalat võlgnevuste tasumiseks (I kd tl 49). Kuna kostja oma võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja liisingulepingud ennetähtaegselt üles. Vastavalt hageja hinnakirjale (I kd tl 50) võttis hageja lepingute ülesütlemise teatise eest tasu 7,67 eurot. Hageja esitas vastava summa tasumiseks kostjale 04.08.2009 arve nr A09266501, mis nähtub hageja poolt esitatud kliiringu kannete aruandelt (I kd tl 48). Kostja on esitanud liisingulepingu I ülesütlemise kohta vastuväite, leides, et üldtingimuste I punkt 11.1.1 on tulenevalt

§ 416lg-st 1 tühine ja seega liisingulepingu I ülesütlemine on alusetu.

Kostja leiab, et liisingulepingu II osas ei ole hagiavalduses viidatud arveid hageja esitanud ning maksegraafiku alusel ei ole kostjal tekkinud tasu maksmise kohustust, mistõttu on lepingu ülesütlemine põhjendamatu. 15.

§ 116

lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.

§ 195

lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 196

lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üldtingimuste I punkti 11.1.1 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja nõuda ja lepingu üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt 2 järjestikusel maksepäeval. Riigikohus on lahendi 3-2-1-1-07 p-s 24 selgitanud, „Liisinguandja saab tarbijaga sõlmitud liisingulepingu kui tarbijakrediidilepingu ühepoolselt lõpetada, kui on täidetud

§-des 416 ja 417 sätestatud täiendavad eeldused, mh tarbija makseviivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, võlgnevuse tasumiseks vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja määramine ja läbirääkimiste pakkumine. Nimetatud regulatsioon on

§ 421

järgi tarbija kasuks imperatiivne, st sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.“ Kuna üldtingimuste I punkt 11.1.1 neile nõuetele ei vasta, võimaldades lepingu lõpetamist tunduvalt lihtsamalt, on tegemist tühise punktiga. Vaatamata aga üldtingimuste I punktis 11.1.1 sätestatule on hageja lähtunud

§ 416

sisust, ehk lepingu ülesütlemisest juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Vähemalt kolmele võlguolevale maksele viidatakse ka liisingulepingute ülesütlemise teatises ning antakse kahenädalane tähtaeg võlgnevuste tasumiseks (I kd tl 49). Liisingulepingute ülesütlemise teatise väljastamise kuupäeva seisuga (04.08.2009) oli kostjal tasumata lepingu I osas neli arvet (A09140762, A09177231, A09221400 ja A09248896) ja lepingu II osas kuus arvet (A09066959, A09103967, A09139744, A09176298, A09216491 ja A09247908) (I kd tl 46-48 ja 84-85). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nimetatud arved hagejale tähtaegselt tasunud. Eeltoodu tõttu oli hageja õigustatud liisingulepingu I ja II ennetähtaegselt lõpetama. 16. Vastavalt

§ 195

lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kostjale liisingulepingute ülesütlemise kohta 04.08.2009 saadetud teatises andis hageja kostjale aega 2 nädalat kohustuste täitmiseks ning selgitas, et loeb lepingu I ja II üles öelduks, kui kostja ei tasu kõiki võlgnetavaid summasid kahe nädala jooksul (I kd tl 49). Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja lepingu I ja II ennetähtsegaselt üles. Kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli kostja kohustuseks tasuda liisingulepingute alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. 4 2-11-52687 Hageja poolt esitatud arvetest nr A09140762, AA09177231, A09221400, A09248896, A09284026 (I kd tl 130-134) ja kliiringu kannete aruandest (I kd tl 46-48) nähtub, et kostjal jäid liisingulepingu I alusel tasumata osamaksed koos intressi ja käibemaksuga summas 354,46 eurot. Hageja poolt esitatud arvetest nr A09066959k, A09103967k, A09139744k, A09176298k, A09216491k, A09247908k ja A09283130k (I kd tl 135-141) ja kliiringu kannete aruandest (I kd 84-85) nähtub, et kostjal jäid liisingulepingu II alusel tasumata osamaksed koos intressi ja käibemaksuga kokku summas 4 715,62 eurot. Hageja on selgitanud, et liisingueseme II müügist saadud kasumi arvelt kattis hageja kostja võlguolevaid arveid kokku summas 3 445,09 eurot nähtuvalt kliiringu kannete aruandest (kõik laekumised kuupäevaga 22.04.2010) (I kd tl 84). Kostja leiab, et kliiringu kannete aruanded ei tõenda arvete esitamist ega hilisemat tasumist, mistõttu ei ole hageja nõue tõendatud. Samas ei ole kostja ise esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks tasunud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt või hilisemalt ja suuremas ulatuses, kui hageja väidab. Pooled ei vaidle, et

§-st 361 ja liisingulepingutest tulenes kostjale kohustus tasuda hagejale liisinguesemete kasutuse ja valduse eest lepingus sätestatud makseid. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks liisingulepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud, siis loeb kohus hageja nõude tasumata liisingumaksete osas tõendatuks ja põhjendatuks liisingulepingu I osas summas 354,46 eurot ja liisingulepingu II osas summas 4 715,62 eurot. 17. Liisingueseme II kindlustamisega seotud kulud pidi kandma kostja vastavalt üldtingimuste II punktis 9.1 sätestatule (I kd tl 79). Liisinguesemele II vormistati poliis kindlustusperioodiga 26.05.2009-25.05.2010, maksega 12 553 krooni (809,95 eurot) (I kd tl 87-88), mille kostja tasumata jättis ja mille tasus kostja eest hageja. Peale liisingulepingu II ülesütlemist ja kindlustuse katkestamist tagastas kindlustus 20.11.2009 summa 426,42 eurot, mistõttu oli kostja kindlustusvõlg hageja ees 383,53 eurot (I kd tl 84). Kostja ei ole kindlustusvõla osas vastuväiteid esitanud. 18.

§ 101

lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldtingimuste I punkti 6.9 kohaselt kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega (välja arvatud intress, millelt viivist ei arvutata), maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast päevas. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksepäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud) (I kd tl 40). Üldtingimuste II punkti 6.9 kohaselt kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega (välja arvatud intress, millelt viivist ei arvutata), maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksepäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud) (I kd tl 78). Hageja on arvestanud liisingulepingu I puhul viivist arvete nr A09248896, A09266501, A09284026, A09356135, A09384201, A10044377 ja A10052269 (I kd tl 51) osas ning palub viivisena välja mõista kokku 6,32 eurot. Hageja on arvestanud liisingulepingu II puhul viivist arvete nr A09066959, A09103967, A09139744, A09176298, A09216491, A09244385, A09247908, A09283130, A09378370, A09383354, A09383946, A09406455, A09411881, A10026090, A10074348 ja A10088333 (I kd tl 86) osas ja palub viivisena välja mõista kokku 290,72 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja rikkudes lepingut, pidi teadma, et rikkumisel rakendub viivis. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid viivise suurusele. 19. Liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale

§ 367lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused.

Niisugused kulutused on

§ 367

lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 5 2-11-52687 Vastavalt

§ 367

lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste I (I kd tl 42) punkti 11.4 kohaselt lepingu ülesütlemisel punktis 11.1 nimetatud alusel viib liisinguvõtja omal kulul liisingueseme liisinguandja poolt näidatud kohta liisinguandja poolt näidatud ajaks. Kui liisinguvõtja ei tagasta liisingueset lepingus sätestatud tingimustel, on liisinguandjal õigus rakendada kohaseid meetmeid liisingueseme valduse tagasisaamiseks. Üldtingimuste I punkti 11.5 kohaselt kulutused, millised kaasnevad lepingu ülesütlemisega punktis 11.1 nimetatud alusel, kannab liisinguvõtja. Kui lepingu ülesütlemisega kaasnevad liisinguandjale mistahes kulutused, siis peab liisinguvõtja need viivitamatult hüvitama. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas liisingulepingu I ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt üldtingimuste I punktist 11.4 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja liisingueset I hagejale ei tagastanud, andis hageja liisingueseme I koostööpartnerile XXXOÜ otsingusse. Liisinguese I leiti 21.10.2009, mille kohta vormistati üleandmisevastuvõtmise akt, millele on alla kirjutanud ka kostja (I kd tl 52) ja esitati hagejale otsimisteenuse eest arve nr 57 summas 191,73 eurot (I kd tl 53). Samal kuupäeval sama aktiga anti liisinguese I üle hageja koostööpartner XXX OÜ-le, kes osutab hagejale müügiteenust. Liisinguesemele I tehti keemiline sisepesu ja poleerimine, mille kohta XXX OÜ esitas hagejale arve nr 911085 summas 168,99 eurot (I kd tl 54). Kuna liisinguesemel I puudus tehniline pass, tellis XXX OÜ ARK-st duplikaadi, mille kohta esitas hagejale arve nr 1001162 summas 23,01 eurot (I kd tl 55). Liisinguese I pandi koheselt XXX OÜ müügiplatsile müüki hinnaga 245 000 krooni, mida langetati 15.12.2009 hinnale 219 000 krooni ja 04.02.2010 hinnale 185 000 krooni (I kd tl 5657). 21.01.2010 saatis hageja kostjale teatise liisingueseme I oksjonile paneku kohta 03.02.2010 (I kd tl 58). Hageja tellis oksjoni jaoks liisinguesemele I hindamisakti XXX OÜ-lt (I kd tl 59-61), mille kohta esitas XXX OÜ hagejale arve nr 210004 summas 96,02 eurot (I kd tl 62). Oksjonile registreerimise eest esitas XXXhagejale arve summas 100 eurot (I kd tl 63-64). Liisingueset I oksjonil müüa ei õnnestunud (I kd tl 65). 19.02.2010 saatis hageja kostjale teate, et liisingueset I soovitakse osta hinnaga 10 481,51 eurot (164 000 krooni) ja paluti teatada oma võimalikust ostusoovist või võimalikust kõrgema hinnaga ostjast (I kd tl 66). Liisinguese I müüdi 04.03.2010 OÜ-le XXXhinnaga 10 497,49 eurot (164 250 krooni, ilma käibemaksuta 8 747,90 eurot ehk 136 874,89 krooni) (I kd tl 67-70). Kuna XXX OÜ hoidis liisingueset I müügiplatsil müügis 139 päeva, esitas XXX OÜ hagejale parkimistasu arve nr 1003114 summas 266,51 eurot (I kd tl 71). Seega on liisingulepingu I alusel lisakulude nõue kokku 853,93 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lisakulude osas. Kohus leiab, et tegemist on

§ 367

lg-s 4 sätestatud lisakuludega ning liisingulepingu I ennetähtaegsest ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõue summas 853,93 eurot on põhjendatud.

1. Üldtingimuste II (I kd tl 80) punkti 12.4 kohaselt lepingu ülesütlemisel punktis 12.1 nimetatud alusel viib liisinguvõtja omal kulul liisingueseme liisinguandja poolt näidatud kohta liisinguandja poolt näidatud ajaks. Kui liisinguvõtja ei tagasta liisingueset lepingus sätestatud tingimustel, on liisinguandjal õigus rakendada kohaseid meetmeid liisingueseme valduse tagasisaamiseks. Üldtingimuste II punkti 12.5 kohaselt kulutused, millised kaasnevad lepingu ülesütlemisega punkti 12.1 nimetatud alusel, kannab liisinguvõtja. Kui lepingu ülesütlemisega kaasnevad liisinguandjale mistahes kulutused, siis peab liisinguvõtja need viivitamatult hüvitama Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas liisingulepingu II ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt üldtingimuste II punktist 12.
2. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja liisingueset II hagejale ei tagastanud, andis hageja liisingueseme II koostööpartnerile XXXOÜ otsingusse (Üldtingimuste II p 12.4). Liisinguese II leiti 12.11.2009 Lohusalu sadamast, mille kohta vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd tl 90) ja esitati hagejale tagastusteenuse eest arve nr 62 summas 191,73 eurot (I kd tl 91). Aktile on peale kirjutatud, et kostjal oli tasumata kaikoha maks summas 12 500 krooni. Selle kohta esitas XXXOÜ hagejale arve summas 798,90 eurot (12 500 krooni) (I kd tl 92). Liisinguese II anti üle hageja koostööpartner XXX OÜle, kes osutab hagejale müügiteenust (I kd tl 33). Et liisinguese II saaks sõita Pirita sadamasse, 6 2-11-52687 selleks tuli osta bensiini, mille kohta esitati hagejale arve nr 123 summas 198,48 eurot (I kd tl 94). Ühtlasi tehti liisinguesemele II ka hooldus- ja puhastustööd, mille kohta esitati hagejale arve nr 911221 summas 586,41 eurot (I kd tl 95-96). Kuna kaater oli pehme katusega, tuli kaatrit hoida üle talve Pirital angaaris. Selle kohta on hagejale esitatud vara hoiustamise arved nr 912153 summas 218,58 eurot, 1001074 summas 145,72 eurot, 1002073 summas 145,72 eurot, 1003118 summas 145,72 eurot, 1004128 summas 145,72 eurot (I kd tl 97-101). Peale liisingueseme II leidmist pandi kaater müüki hinnaga 570 000 krooni, mida vähendati vastavalt hinnakomitee 04.02.2010 protokollile 535 000 kroonini ja 06.04.2010 protokollile 475 000 kroonini (I kd tl 102-104). Kaatrile leiti ostja 13.04.2010 ja kaater müüdi hinnaga 475 000 krooni (30 358,03 eurot, sh käibemaks). Ilma käibemaksuta oli kaatri hinnaks 25 298,36 eurot (I kd tl 105-106). Müügiteenuse eest esitas XXX OÜ müügiteenuse arve nr 1004127 summas 910,74 eurot (I kd tl 107). Seega on liisingulepingu II alusel lisakulude nõue kokku 3 755,87 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lisakulude osas. Kohus leiab, et tegemist on

§ 367

lg-s 4 sätestatud lisakuludega ning liisingulepingu II ennetähtaegsest ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõue summas 3 755,87 eurot on põhjendatud. Vastavalt liisingulepingu II punktile 1.12 pidi kostja tasuma periodiseeritud käibemaksu (I kd tl 76) summas 8 687,03 eurot. Kostja tasus 2 131,05 eurot. Vara tagastamise hetke seisu jääkväärtusele 21 853,27 eurot tehti käibemaksu ümberarvestus, mille järgi jäi kostjal tasuda periodiseeritud käibemaksu veel 2 622,39 eurot (I kd tl 89). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid periodiseeritud käibemaksu nõude osas. Kohus leiab, et hageja nõue käibemaksu osas on põhjendatud. 21. Vastavalt

§ 367

lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on lahendis 3-2-184-12 märkinud, et „Eseme väärtuseks on TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Selle kohta saavad TsMS § 230 lg 1 järgi tõendeid esitada mõlemad pooled. Liisinguandja saab tõendada, et liisingueseme harilikuks väärtuseks oligi selle müügihind. Kui liisinguvõtja või käendaja seda vaidlustab, saavad nad esitada liisingueseme väärtuse kohta oma tõendeid. Kui liisingueseme tagastamisel on liisinguandja initsiatiivil koostatud liisingueseme hindamisakt ja liisinguandja väidab, et liisingueseme tegelik väärtus oli madalam kui akti järgi, peab ta seda tõendama (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 19; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-08, p 18). Asja väärtuse tõendamine ei ole välistatud ka sarnaste asjade müügikuulutustega (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-09, p 16;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-12, p 12). Müügipakkumised on põhimõtteliselt lubatavad tõendid võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid (vt Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08, p 20).“
7. Liisingueseme I jääkmaksumus peale liisingulepingu I ülesütlemist oli 12 538,71 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 27). Liisinguese I müüdi 04.03.2010 hinnaga 10 497,49 eurot (164 250 krooni, ilma käibemaksuta 8 747,90 eurot ehk 136 874,89 krooni) (I kd tl 67-70). Kostja on leidnud, et hageja võõrandas liisingueseme I turuhinnast tunduvalt odavamalt (I kd tl 154). Seega on poolte vahe vaidlus liisingueseme I turuväärtuse üle. Asjas 07.11.2012 tehtud ekspertiisi akti nr 12-140 kohaselt leidis ekspert Rein Münt, et liisingueseme I harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2009.a sügisel oli 200 000 krooni koos käibemaksuga ehk 12 782,33 eurot eeldusel, et sõiduk oli heas korras (II kd tl 3-30). Kostja ei ole ekspertarvamuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja on küll esitanud vastuväiteid, kuid ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis annaksid alust kahelda ekspertiisiaktis antud igakülgsele hinnangule liisingueseme I turuväärtuse osas. Ekspert on võtnud turuväärtusele hinnangu 7 2-11-52687 andmisel arvesse mh ka müügi ajahetkel valitsenud ebasoodsat majanduslikku olukorda. Kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme I väärtuseks selle müügihinna, siis loeb kohus vastavalt ekspertiisi aktile nr 12-140 liisingueseme I väärtuseks liisingueseme I tagastamisel 12 782,33 eurot (200 000 krooni) koos käibemaksuga, so 10 225,86 eurot ilma käibemaksuta. Liisingueseme II jääkmaksumus peale liisingulepingu II ülesütlemist oli 21 853,27 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 29). Liisinguese II müüdi 13.04.2010 hinnaga 30 358,03 eurot (475 000 krooni, ilma käibemaksuta 25 298,36 eurot) (I kd tl 105-106). Kostja on leidnud, et hageja võõrandas liisingueseme II turuhinnast tunduvalt odavamalt (I kd tl 155). Seega on poolte vahel vaidlus liisingueseme II turuväärtuse üle. Asjas 03.01.2013 koostatud eksperdi arvamuse nr 01-0113 kohaselt leidis ekspert Olle X, et liisingueseme II reaalseks turuväärtuseks 2009.a II kvartalis oli 36 000 eurot ehk 563 277,60 krooni koos käibemaksuga (II kd tl 44-62). Kostja ei ole ekspertarvamuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja on küll esitanud vastuväiteid, kuid ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis annaksid alust kahelda ekspertiisiaktis antud igakülgsele hinnangule liisingueseme II turuväärtuse osas. Ekspert on võtnud turuväärtusele hinnangu andmisel arvesse mh ka müügi ajahetkel valitsenud ebasoodsat majanduslikku olukorda. Kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme II väärtuseks selle müügihinna, siis loeb kohus liisingueseme II väärtuseks liisingueseme II tagastamisel 36 000 eurot (563 277,60 krooni) koos käibemaksuga, so 28 800 eurot ilma käibemaksuta.
8. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal on hageja ees liisingulepingute ülesütlemisest tulenev nõue: • liisinguleping I alusel summas 13 753,60 eurot (jääkmaksumus 12 538,71 eurot, debitoorne võlg 354,64 eurot, viivis 6,32 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 853,93 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 10 225,86 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostjal liisingulepingu I alusel hageja ees võlgnevus summas 3 527,74 eurot. • liisinguleping II alusel summas 33 621,40 eurot (jääkmaksumus 21 853,27 eurot, debitoorne võlg 4 715,62 eurot, viivis 290,72 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 3 755,87 eurot, periodiseeritud käibemaks 2 622,39 eurot, kindlustusvõlg 383,53 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 28 800 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostjal liisingulepingu II alusel hageja ees võlgnevus summas 4 821,40 eurot. Kokku lepingutest tulenev võlgnevus 8 349,14 eurot, milline kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud
9. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja enda kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 8