MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 mõttes, mistõttu pidi maakohus hagi tagamisel arvestama lisaks
lg 4 esimeses lauses nimetatule ka
Kogu kostja vallasvarale kommertspandi seadmine ning olemasolevate sõidukite arestimine on tuvastushagi olemuse tõttu vastuolus
lg-s 2 sätestatuga ning riivab põhjendamatult määruskaebuse esitaja huve; 2) ei ole vastustaja tõendanud
Vastustaja viited mistahes teistele äriühingutele ning nende potentsiaalsele pahatahtlikule käitumisele ei saa olla faktiliseks aluseks hagi tagamise taotluse rahuldamiseks. Käesoleval hetkel ei vastuta määruskaebuse esitaja viidatud äriühingute mistahes võlgnevuste eest; 3) on hagi tagamise ulatust arvestades põhjendamatu, et maakohus ei ole kohustanud vastustajat
Kommertspandi seadmine takistab majandustegevust ja raskendab laenu saamist. See võib tingida olukorra, kus määruskaebuse esitajale tekib seoses hagi tagamisega kahju, mille sissenõudmine on tagatise puudumise tõttu raskendatud või võimatu; 4) ei ole maakohus järginud
lg-s 3 sätestatut nõuet, mille kohaselt peab kohus mitme asja arestimisel märkima hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva 3 rahasumma, mille maksmisel kohtu kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse; 5) on paljasõnalised vastustaja väited selle osas, et M. Stahlhut omab mõju määruskaebuse esitaja suhtes. M. Stahlhut ei ole olnud kunagi määruskaebuse esitaja omanik, juhtorgani liige või muul moel seotud isik. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja ainuomanik ja juhatuse ainuliige Eero Mikenberg seotud M. Stahlhutiga seotud ettevõtetega; 6) ei ole vastustaja hagiavalduses tõendanud Riigikohtu lahendis 3-3-1-1-13 p-s 12 nimetatud ettevõtte ülemineku hindamise peamisi kriteeriume ning hagi tuleks seetõttu jätta rahuldamata. Samuti ei ole ka Nord Mills OÜ enda ettevõtet määruskaebuse esitajale üle andnud ning sõidukid võõrandati turuhinnaga; 7) tuleb käesolev menetlus
Tartu Maakohus jättis vastustaja hagi tsiviilasjas nr 2-12-45828 Nord Mills OÜ ja Stahlhut Puit OÜ suhtes rahuldamata, viidates nõude aegumisele. Kuna hagiavalduses esitatud nõue on seotud väidetavalt sama võlasuhtega, ei saaks kohus käesoleva menetluse raames lahendada vaidlust enne tsiviilasja nr 2-12-45828 lahendi jõustumist. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE 4. AS Tartu Mill vaidles määruskaebusele vastu Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) on hagi tagamise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud. Vastustaja esitatud taotluses sisaldusid kõik
Samuti põhistas vastustaja vastavalt
lg-le 2 oma taotluses nii oma nõuet kui ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid, eelkõige asjaolusid, milliste esinemise tõttu on vastustaja seisukohal, et hagi tagamata jätmine võib muuta kohtuotsuse täitmise raskeks või võimatuks; 2) ei vasta seadusele määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna tegemist on tuvastushagiga, võinuks kohus üksnes esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi.
Menetlusökonoomia seisukohalt ei ole otstarbekas käesolevas menetluses esitada rahalist nõuet kostja vastu. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel tekib hagejal õigus pöörata tsiviilasjas nr 2-08-93552 tehtud rahaline kohtuotsus täitmisele ka kostja suhtes. Seega ei ole käesolevas menetluses esitatud nõue laiemas mõttes rahatu; 3) ei ole ainuüksi asjaolu, et määruskaebuse esitaja kinnitab, et AS-i Stahlhut ettevõte talle üle ei läinud, aluseks maakohtu määruse tühistamisel. Arvestades AS-i Stahlhut ja määruskaebuse esitaja omavahelist seotust ning AS-i Stahlhut ja tema üldõigusjärglaste senist pahauskset käitumist, oli vastustajal põhjendatud kahtlus, et käesolevas asjas võib hagi tagamise abinõude mittekohaldamisel muutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks või võimatuks; 4) on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohus pidanuks hagi tagamise taotluse lahendamisel tuvastama, kas Nord Mills OÜ müüs määruskaebuse esitajale kogu oma masinapargi turuhinnaga või mitte ning võtma arvesse ka seda, et Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-12-45828 teinud otsuse, milles asunud seisukohale, et vastustaja nõue OÜ Nord Mills ja OÜ Stahlhut puit on aegunud. Tsiviilasjas nr 2-12-45828 tehtud otsus on hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses, st otsus ei ole jõustunud; 5) on tegemist tuvastushagiga, mille puhul ei ole vastavalt
Vastustaja on 14-aastase ajalooga ettevõte, kelle aktsiakapital on 8 882 100 eurot, mistõttu määruskaebuse esitajal ei ole mingit põhjust karta, et hagi tagamisega temale 4 väidetavalt tekkida võivate kahjude sissenõudmine võiks olla mingil viisil raskendatud või võimatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.
, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist spetsiifilist liiki tuvastushagiga, mille puhul on võimalik kohaldada ka niisuguseid hagi tagamise abinõusid, mis üldjuhul kuuluvad kohaldamisele rahaliste nõuete puhul. Hagi sisuks on tuvastada, et AS-i Stahlhut ettevõte on üle läinud kostjale, s.o OÜ-le Montola. Ettevõtte ülemineku korral tekib üleandja ja omandaja vahel õigusjärglus. Seega soovib hageja käesolevas menetluses sisuliselt selle tuvastamist, et OÜ Montola on saanud AS-i Stahlhut õigusjärglaseks.
lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. 7. Tsiviilasjas nr 2-08-93552 on rahuldatud AS-i Tartu Mill hagi AS Stahlhut vastu summas 895 121,12 eurot. Ettevõtte ülemineku tuvastamise korral tekib VÕS § 183 lg 1 järgi solidaarne vastutus ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Kui käesolevas asjas hagi rahuldatakse ning kohus tuvastab, et on toimunud ettevõtte üleminek, siis
lg 1 alusel kehtiks asjas nr 2-08-93552 tehtud otsus ka praeguse kostja, OÜ Montola, suhtes. Hagejal puuduks vajadus esitada uut rahalist nõuet OÜ Montola vastu eeldusel, et ettevõte on talle üle antud pärast asjas nr 2-08-93552 hagi esitamist. Seega on ringkonnakohtu arvates käesoleva vaidluse olemust arvestades võimalik hagi tagamine ka
lg 1 järgi, kuna hageja eesmärgiks ei ole üksnes ettevõtte ülemineku fakti tuvastamine, vaid
Sellest tulenevalt ei ole nõutav
lg-s 2 sätestatud tingimuste esinemine, mis võimaldavad hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida vaid juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. 8. Eeltoodut arvestades on osaliselt põhjendatud määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtuliku pandiõiguse seadmine ja sõidukite arestimine on oma olemuselt niisugused hagi tagamise abinõud, mille rakendamisega võib kaasneda kostjale majanduslik kahju. Kuigi käesolevas asjas on tegemist tuvastushagiga ettevõtte ülemineku fakti tuvastamiseks, on hagi esitamise lõppeesmärgiks kostjalt rahasumma sissenõudmine. Seega tuleks kohtul kaaluda hagi tagamise või tagamise jätkumise tegemist sõltuvaks tagatise andmisest kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks
Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia huvides on käesolevas menetlusstaadiumis põhjendatud jätta maakohtu otsustada, kas teha hagi tagamise edaspidine jätkumine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole iseenesest asjaolu, et kohus ei seadnud hagi tagamist koheselt sõltuvusse tagatise andmisest. 5 9. Lisaks on õige ka määruskaebuses märgitu, mille kohaselt ei ole maakohus järginud
Mitme asja arestimisel tulnuks märkida iga koormatud asja kohta käiv rahasumma, mille maksmisel kohtu kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Samas ei ole ka nimetatud asjaolu iseenesest hagi tagamise määruse tühistamise aluseks. OÜ-l Montola on jätkuvalt võimalus nõuda seda kohtult ka hiljem (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 p 18). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus käesoleval juhul hagi tagamise abinõude valikul rikkunud
378 lg-s 4 sätestatut, mille kohaselt hagi tagamiseks valitud vahend ei tohi piirata isikut rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hagi tagamise korras kohtuliku kommertspandi seadmist saab pidada kostjat vähem koormavaks abinõuks kui oleks kostja pangakontode arestimine. Kostjale kuuluvate sõidukite arestimine ja nende käsutamise keelamine ei takista kostjal sõidukite kasutamise jätkamist. Kostjal on õigus esitada taotlus ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega
lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel, hagi tagamise tühistada.
Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et hageja väidete õigsust eeldades saab hagi esitamist pidada lubatavaks. Kõigi konkreetsete kriteeriumide esinemist või mitteesinemist tuleb kohtul hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus ei anna hinnangut ka kostja seisukohale, et käesolevas asjas tuleks menetlus
lg 1 alusel peatada kuni tsiviilasjas nr 2-12-45828 menetluse lõppemiseni, kuna nimetatud seisukoht ei ole seotud määruskaebuse lahendamisega. 11. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud jaotab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.