KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2013.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-7193 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuasi Avo Kaili (Kail) kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Vaidlustatud lahend Keskonnainspektsiooni 18.10.2013 määrus väärteoasjas nr 940013001189 Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Avo Kaili kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Kaebekord Määrus ei ole kaevatav. Asjaolud ja kohtu seisukoht Keskkonnainspektsiooni 30.09.2013 määrusega väärteoasjas nr 940013001189 lõpetati väärteomenetlus Avo Kaili suhtes otstarbekuse kaalutlustel. Väärteomenetlust alustati veeseaduse § 385 lg 1 tunnustel selle kohta, et kaebaja immutab temale kuuluvast XXX talust tulevat heitvett kõrval asuvale XXX kinnistule omamata selleks kinnistu omanike kirjalikku nõusolekut. Otsuses tõdeti, et kaebajal puudus tahtlus seadust rikkuda ja ta tegi kõik endast oleneva, et tekkinud olukord viia kooskõlla seadustega, septiku ümbertõstmisega on rahuldatud XXX kinnistu omanike soov ebaseadusliku rajatise likvideerimiseks. Määruse peale esitas kaebaja kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, kes jättis 18.10.2013 määrusega kaebuse rahuldamata. 31.10.2013 esitas kaebaja kaebuse kohtule paludes tühistada 18.10.2013 määrus tervikuna, tunnistada kaebuse esitaja õiguste rikkumist ja lõpetada käesolevas asjas väärteomenetlus. Kaebaja leidis, et väärteomenetluses jäi väärteoprotokoll koostamata ning see rikub tema kaitseõigust, kuna menetlusalune isik ei tea süüteo kvalifikatsiooni ega saa väidetavat õigusrikkumist tunnistada või sellele vastu vaielda. Kaebajale ei ole ka selgitatud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaebaja leiab, et üldmenetluses on väärteoprotokolli koostamine möödapääsmatu. Kaebus esitati esmalt Pärnu Maakohtule, kes edastas selle 13.11.2013 Harju Maakohtule. Vastavalt väärteomenetuse seadustiku (VTMS) § 78 lg 1 vaatab kaebuse kohtuvälise menetleja juhi määrusele läbi kohus. VTMS § 79 lg 2 järgi vaatab kohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja juhi seisukohta, et väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel ei ole väärteoprotokolli koostamine kohustuslik. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning nendib, et väärteoprotokolli koostamine menetluse lõpetamisel ei ole tõesti kohustuslik. Väärteoprotokoll on oma olemuselt süüdistusakt. Kui menetlus lõpetatakse ei ole põhjust süüdistust esitada. Samuti ei ole rikutud kaebaja kaitseõigust. Kaitseõigus tekib menetlusalusel isikul konkreetse toimingu juures – näiteks menetlusaluse isiku ülekuulamisel. Kaitseõigust saab laiemas plaanis teostada aga pärast isikule süüdistuse esitamist, s.o väärteoprotokolli kätteandmist. Sellisel juhul on menetlusalusel isikul õigus esitada vastulause. Kui süüdistust ei ole esitatud, ei ole ka millegi suhtes seda kaitseõigust rakendada. Isikute õigusi ei riku fakt, et kohtuväline menetleja menetleb väärteoasja. Küll peab kohus aga vajalikuks märkida, et väärteomenetlust ei menetleta mitte isiku suhtes vaid rikkumise fakti suhtes. Väärteomenetlust alustatakse, kui esineb väärteo toimepanemise kohta info (ajend ja alus). Väärteomenetluse eesmärk on tuvastada väärteo toimepanija jm tähtsust omavad asjaolud. Väärteomenetlus ei toimi selliselt, et menetlust alustatakse kellegi isiku suhtes ja seejärel püütakse tuvastada, kas see isik on väärteo toime pannud. Seetõttu on väärteomenetluse lõpetamise 30.09.2013 määrus resolutsioonis ebaõige osas, mis märgib, et väärteomenetlus on toimunud Avo Kaili suhtes. Nii võib isikule jääda tõesti mulje, et temale heidetakse ette tegu ilma süüdistust esitamata ning et rikutud on tema kaitseõigusi; kuigi tegelikult see nii ei ole. Nimetatud minetus ei tingi aga käesoleva kaebuse rahuldamist. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Meelis Eerik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.