4-13-8236/2

4-13-8236 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsembril 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-13-8236 Kohtunik Julia Vernikova Menetlustoiming Alexander Gureev’i kaebuse lahendamine PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna juhi V. Pärna määruse nr PT 7957 peale väärteoasjas nr 215,13,005482 RESOLUTSIOON Jätta Alexander Gureevi kaebus rahuldamata. Määruse koopia saata kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitanud isikule. Määrus ei kuulu VTMS § 191 p 12 alusel edasikaebamisele. Asjaolud ja kaebuse sisu 01.07.2013.a. alustati PPA Põhja PP Ida politseijaoskonnas Alexander Gureevi avalduse alusel väärteomenetlust KarS § 262 tunnustel selle kohta, XXX elanikud häirisid 25.06.2013.a kl 01.00-02.15 samas majas korteris nr 57 elavate Alexander Gureevi ja tema pereliikmete - XXXja nende 4-aastase lapse XXX- öörahu. Öörahu häiriv müra oli tekitatud trampimisest, raskete esemete põrandale viskamisest, hüppamisest, hõigetest, valjust naerust, omavahelisest valjuhäälsest vestlemisest. Toetudes kogutud tõenditele, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et helid, mida kuulsid A.Gureev ja tema pereliikmed, olid põhjustatud koju saabunud krt nr 60 elanike XXX, XXX ning XXX poolt kaasas olnud asjade põrandale ning esikus olnud diivanile asetamisest, korteris liikumisest ning muust olmemürast. Menetleja hinnangul ei saa Tallinna linnas kehtestatud öörahu piirata isikute liikumis- ja tegutsemisvabadust selliselt, et neil on keelatud peale kl 23.00 absoluutselt igasuguste toimetuste tegemine, sh öösel koju naasmine. Samuti ei leidnud tõendamist korteris nr 60 viibinud isikute poolne tahtlik rahu rikkumine eluruumides ning nende poolt tekitatud olmemüra ei olnud sedavõrd intensiivne, et see annaks alust võtta neid vastutusele karistusseadustiku §262 tunnustel avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodule toetudes 2315,13,

1. lõpetati 14.10.2013.a väärteomenetlus väärteoasjas nr 11.11.2013.a esitas Alexander Gureev väärteoasjas nr 2315,13,005482 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kaebuse esitamist põhjendas A.Gureev asjaoludega, et väärteomenetluse käigus ülekuulatud isikute ütlused ajavahemikul 25.06.2013.a kl 01.00 - 02.00 toimunu kohta olid omavahel vastuolus, nimelt:
2. Väärteomentluse käigus üle kuulatud tunnistajad- XXX, XXX ja XXX- kinnitasid oma ütlustega, et korteris nr 60 toimus ajavahemikul 01.00 - 02.00 öörahu rikkumine. Korteri nr 60 elanikud aga eitavad seda, seega leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja võttis arvesse ainult krt nr 60 viibinud isikute- XXX ja XXX ütlused ja jättis põhjendamatult arvestamata teiste tunnistajate ütlused.
3. Määruses on menetlusaluste isikute ütlustega tõendatud, et kast pesuga ja kotid pandi esikusse põrandale ning diivanile. Kohtuväline menetleja aga väitis, et müra toimus asjade panemisest põrandale.
4. Kohtuvälise menetleja järeldused on vastuolus menetlusaluste isikute ütlustega osas, mis puudutab menetlusaluste isikute korterist kostnud müra tekkemehhanismi. 4.Määruses ei ole tuvastatud korteri nr 60 toa asukoht, kus toimus lärm ega ka lärmi tekitamise algus, kestvus ja lõpp.
5. Kohtuvälise menetleja seisukoht on ebaõige, et tekitatud müra oli tavapärane, kuna kottide, asjade ja kasti panemine ja nendega tegelemine öösel ei ole ilmselgelt tavapärane tegevus.
6. Samuti, esitatud kaebuse kohaselt ei olnud kohtuväline menetleja kindlaks teinud asjaolusid, kas korteris nr 60 on ostetud TV teenus, mis võimaldab öösel filmide vaatamist, millist filmi menetlusalused isikud vaatasid, kas see film oli tegelikult eetris, mis kell nad lõpetasid filmi vaatamist, kas televiisori asukoht võimaldab kõrvklappide kasutamist, kas televiisor võimaldab korraga 2 kõrvaklapi ühendamist. 15.11.2013.a. leidis kohtuvälise menetleja juht - Põhja PP korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna juht politseimajor Valter Pärn, et väärteomenetlus oli lõpetatud põhjendatult ning jättis A. Gureevi poolt esitatud kaebuse 15.11.2013.a. rahuldamata. 2 Kohtuvälise menetleja juht selgitas, et kuna korteris nr 57 ja nr 60 viibinud isikute ütlused olid vastuolulised, siis oli oluline leida täiendavaid tõendeid, milleks sai lugeda väljakutset teenindanud patrullpolitseinike tunnistusi ning korteri nr 59 elaniku tunnistusi, kes eitasid müra kostumist korterist nr
7. Kuna tõendite hindamisel jäi kõrvaldamata kahtlus, et korteri nr 60 viibinud isikute poolt tekitatav olmemüra oli sedavõrd intensiivne, et häiris korteris nr 57 viibivaid isikuid, siis kõrvaldamata kahtlused tõlgendati menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuvälise menetleja juhi määruses märgitakse samuti, et kaebuse muus osas toodud asjaolud - millises korteri nr 60 osas müra tekitati, milline oli asjade diivanile või põrandale asetamise ajaline kestvus, milline on korteri nr 60 elanike TV pakett - ei oma menetluslikus mõttes tähtsust, kuna krt nr 60 elavad isikud oma tegevusega ei tekitanud keskmise inimese taluvuspiiri ületavat müra. Määruses on asutud seisukohale, et kuna korteris nr 60 viibinud isikute süü ei ole kõrvaldamata kahtluste tõttu tõendatud, siis väärteomenetlus lõpetati õigustatult vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu. 02.
8. 2013.a. esitas Alexander Gureev kaebuse kohtuvälise menetleja juhi määruse peale, millega jäeti tema esitatud kaebus rahuldamata, paludes kohtuvälise menetleja juhi määrus tühistada ning taastada väärteomenetlus. Kohtule esitatud kaebuse põhjenduste kohaselt on A. Gureevi poolt kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuse rahuldamata jätmine väärteomenetluse lõpetamise kohta põhjendamatu. Sarnaselt kaebaja 11.11.2013.a Põhja PP Ida politseijaoskonna juhile esitatud kaebuse seisukohtadega väärteomenetluse nr 2315,13,005482 lõpetamise määruse kohta, ei nõustu kaebaja kohtuvälise menetleja juhi järeldusega, et menetlusaluste isikute korterist kostunud müra ei olnud intensiivne ega häiriv keskmise taluvuspiiriga inimesele, vaid pidas seda siiski nii ennast kui ka oma pereliikmeid häirivaks. Kaebaja heidab oma kaebuses kohtuvälise menetleja juhile ette, et korteri nr 59 elanik on jäetud üle kuulamata ning ka seda, et ajavahemikul kella 01:20 – 02:00 ei olnud patrullpolitseinikud veel kohale jõudnud ega saanud seetõttu oma ütlustega tõendada sel ajavahemikul toimunut. Kohtumääruse põhjendused. Tutvunud Alexander Gureevi kaebusega ning uurinud väärteoasja nr 215,13,005482 materjale, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib kohus, et vastavalt VTMS § 78 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2, kui menetlusväline isik ei nõustu VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuvälise menetleja juht on teinud määruse A. Gureevi kaebuse läbivaatamise ja rahuldamata jätmise kohta 15.11.2013.a. ning see saadeti A. Gureevile tutvumiseks 3 samal päeval. Seega pidi A. Gureev nimetatud määruse kätte saama eeldusel, et postisaadetised Tallinna piires liiguvad adressaadini 1-2 tööpäeva jooksul, hiljemalt 19.
9. - 20.11.2013.a. Sellest tulenevalt oli kohtule kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks vastavalt 29.
10. või 30.11.2013.a. A. Gureev on Harju Maakohtule koostanud kaebuse aga 01.12.2013.a. ning esitanud selle 02.12.2013.a. e-posti vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. Seega, kuivõrd Alexander Gureev esitas kaebuse seaduses ettenähtud tähtajast hiljem, on alust järeldada, et A. Gureev on kohtule esitatud kaebuse esitamisel rikkunud VTMS § 78 lg 2 p 2 sätestatud tähtaega. Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks arutada esitatud kaebust sisuliselt ja selgitada järgmist. Oma kaebustes vaidlustab A. Gureev väärteomenetluse lõpetamist. Väärteomenetluse lõpetamist saab vaidlustada VTMS § 76 lg 2 esimese alternatiivi kohaselt ja esitada kaebus, mis vastavalt VTMS § 76 lg-le 3 adresseeritakse kohtuvälise menetleja juhile. VTMS § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi määrusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 1 sätestatu alusel tuleb seega kohtuvälise menetleja juhi otsust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamisega asunud lahendis 3-1-1-81-13 järgmisele seisukohale. Kooskõlas VTMS §-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et VTMS 10.peatüki 3.jao 6.jaotises sisalduvat ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses ( - mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile. Esmalt leiab kolleegium, et arvestades VTMS § 78 lg-s 1 sätestatut ja ka KrMS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb VTMS §-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Teiseks tuleb silmas pidada, et väärteomenetlusõigus ei tunne kannatanu instituuti ja enamiku väärtegude puhul puudub ka isik, kes selle tõttu vahetult kahju kannaks. Samas isik, kes tegelikult on väärteo tulemina kandnud kahju, on väärteomenetluses käsitatav menetlusvälise isikuna. Kuid lisaks sellisele menetlusvälisele isikule, kelle seisund on sisuliselt lähedane kannatanu seisundile, võib väärteomenetluse puhul rääkida veel piiramatust arvust väga erinevatest menetlusvälistest isikutest. Arvestades ka eelnevalt märgitut, puudub mõistlik põhjendus võimaldada vaidlustada väärteomenetluse lõpetamist ka neil menetlusvälistel isikutel, kes ei ole väärteo tõttu vahetult kahju kandnud. Väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigus saab tekkida vaid siis, kui sellise määrusega rikutakse otseselt subjektiivseid õigusi ja vabadusi (nt varalisi küsimusi, mis on väärteomenetluse lõpetamise määrusega õigusvastaselt lahendatud). Väärteoasja materjalide põhjal võib teha järelduse, et A. Gureevi näol on tegemist sellise menetlusvälise isikuga, kes ei ole väärteo tõttu vahetult kahju kandnud. Samas ei ole Alexander Gureev maakohtule esitatud kaebuses toonud välja mitte ühtegi viidet selle kohta, kas ja milliseid tema subjektiivseid õigusi ning vabadusi on 4 väärteomenetluse lõpetamisega rikutud. Kaebuses on vaid piirdutud samade asjaolude ja seisukohtade väljatoomisega, mida kaebaja on juba enda varem esitatud kaebustes korduvalt käsitlenud ning mis taanduvad öörahu rikkumise intensiivsuse tõendamist puudutavatele asjaoludele ning mida nii kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamise määruses kui ka kohtuvälise menetleja juht A. Gureevi kaebuse rahuldamata jätmise määruses on veenvalt, arusaadavalt ja põhjalikult käsitlenud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Gureevi kaebus tuleb ülaltoodud põhjendustel jätta rahuldamata. Kohus juhindub VTMS §-st
11. Kohtunik Julia Vernikova 5