ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja tema vanglasisesele isikukontole laekuvate summade kinnihoidmisega (arestimisega) ning taotleb selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajale laekuvate rahaliste vahendite arestimine ei ole seotud Riigi Tugiteenuste Keskuse ega Justiitsministeeriumi tegevusega, kellel puudub ka pädevus kaebaja rahaliste vahendite arestist vabastamise üle otsustamiseks. Kaebaja rahaliste vahendite arestimine on antud juhul kohtutäituri toiming täitemenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel esitada kaebuse kohtutäiturile ning kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS § 11 lg 1 p 5 sätestab, et täitemenetlusega seotud hagide lahendamine on maakohtu pädevuses. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg-st 8 tulenevalt vaadatakse ka kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Tallinna Vangla on kaebajale arusaadavalt selgitanud, et kohtutäitur R. Alberti menetluses on kaks kaebaja suhtes avatud täitemenetlust, milles kaebaja rahalised vahendid on arestitud ning mille arvelt kohtutäitur nõudeid rahuldab. Seega on kaebaja kontole laekuvate rahaliste vahendite kinnihoidmine käesoleval hetkel ilmselt seotud kohtutäitur R. Alberti tegevusega. Kui kaebaja leiab, et tema konto arestimine täitemenetluste katteks on õigusvastane, on tal õigus kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks esitada kaebus kõigepealt Pärnumaa kohtutäitur Rocki Albertile ning kohtutäituri otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule. Kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused kuuluvad samuti lahendamisele selles maakohtus, kelle tööpiirkonnas konkreetse kohtutäituri büroo asub. 3. D. L esitas halduskohtu määruse peale 17.06.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 02.07.2013 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2
lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Sellest tulenevalt puudub määruskaebuse esitajal subjektiivne õigus nõuda määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohtuistungi korraldamine vajalik ka määruskaebuse õigeks lahendamiseks. 6. D. L esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, soovides hiljem esitada kahjunõude. Seega on D. L esitanud põhimõtteliselt lubatava kahjunõuet ettevalmistava tuvastusnõude
Halduskohus tagastas kaebuse
Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tagastas D. Li kaebuse lõppastmes õigesti, kuigi tugines seejuures ekslikule õiguslikule alusele.
lg-st 1 tulenevalt on üldjuhul kõigi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Halduskohus on läinud D. Li kaebuse taotluse tõlgendamisel kaugemale kui
Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese (vt nt Riigikohtu 03.08.2011 määrus nr 3-3-1-36-11, p 17; 14.12.2009 otsus nr 3-3-1-77-09, p 12; 17.11.2005 otsus nr 3-3-1-54-05, p 14). Käesoleval juhul on D. L kaebuses selgesõnaliselt vaidlustanud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Justiitsministeeriumi tegevust (ja seostanud ka oma kahjunõude nimetatud riigiasutuste tegevusega), mitte kohtutäituri tegevust. Sellest tulenevalt ei saanud halduskohus kaebust tagastada argumendiga, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ja kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb pöörduda maakohtusse. Arvestades kinnipeetava vanglasisese isikuarve pidamist käsitleva regulatsiooni (vangistusseaduse §-d 44 ja 441 ning justiitsministri 15.07.2009 määrusega nr 29 kehtestatud „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“) eesmärke ja asjaolu, et nimetatud küsimust reguleerivad põhiosas avaliku õiguse normid, on vanglasisese isikuarve pidamine ja arvelduste tegemine ringkonnakohtu hinnangul oluliselt erinev tavapärasest makseteenuse osutamisest (võlaõigusseaduse § 709 lg 1). Muu hulgas ei saa käsundisaaja (kontopidaja) olla maksetehingute tegemisel seotud 3
Isegi kaebaja faktiväidete õigsust eeldades (s.o D. Li vanglasiseselt isikuarvelt tehti perioodil 19.04.2013–08.05.2013 ülekanded kohtutäitur K. Kaljula arvele kogusummas 43,73 eurot viidetega 14.02.2013 lõpetatud täiteasjadele nr 172/2002/1000 ja nr 172/2002/1013) puudub D. Lil tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks kaebeõigus
lg 2 kolmandast lausest tulenevalt, sest tema hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja esitatud K-Raha väljavõtetest nähtuvalt oli vaidlusalusel perioodil kohtutäitur K. Kaljula menetluses D. Li suhtes täiendavalt avatud täiteasi nr 172/2007/314, milles täidetava nõude suuruseks on 798,30 eurot ja mida K-Raha 06.05.2013 väljavõtte kohaselt on 30.04.2013 täidetud 4,56 euro ulatuses (hilisematelt väljavõtetelt nähtub üksnes nimetatud nõude täitmine perioodil 30.04.2013–08.05.2013, kuid mitte summat, mille ulatuses on nõue täidetud). Justiitsministeeriumi 22.05.2013 vastusest nr 15-3/13-4629-5 nähtuvalt on täitemenetlus nimetatud asjas kohtutäituri poolt peatatud 09.05.2013, millal kohtutäitur sai Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu kätte Harju Maakohtu 01.04.2013 määruse nr 2-13-10781, millega kohus võttis menetlusse D. Li avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ja määruse resolutsiooni p-ga 5 peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Nagu Justiitsministeerium on oma 22.05.2013 vastuses D. Lile selgitanud, ei ole kohtutäitur seotud tema arveldusarvele laekunud summade selgitusega (sh täiteasja numbriga), vaid saab laekunud summad sissenõudjatele üle kanda üksnes nendes täitemenetlustes, mis on avatud ja milles esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. Sellest tulenevalt ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust ka K-Raha arvestussüsteemis kajastuvad selgitused, millistes täiteasjades on tasumine toimunud. Halduskohus on õigesti märkinud, et Riigi Tugiteenuste Keskus ega Justiitsministeerium ei saa otsustada D. Li rahaliste vahendite arestimise või arestist vabastamise üle. Asjaolu, et kohtutäitur on mõne lõpetatud täitemenetlusega seoses kaebaja konto aresti alt vabastanud, ei anna kaebajale siiski võimalust kontol olevat raha vabalt kasutada, kui tema konto on sama või muu kohtutäituri poolt samal ajal arestitud seoses mõne teise avatud täitemenetlusega. Halduskohtu määruses on põhjendatult viidatud, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks saab D. L esitada TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäiturile ja vajaduse korral pöörduda kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 lg 1 järgi kaebusega maakohtusse. Ka kohtutäituri suhtes esitatavad kahjunõuded vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (KTS § 9 lg 8). 8. Eelneva põhjal jääb D. Li määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2013 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.