← Eesti

2-13-9957/33

Obsah (8)§ 3111§ 422§ 410§ 438§ 229§ 173§ 162§ 405

2-13-9957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-13-9957 Määruse kuupäev Rakvere, 10. detsember 2013 kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Salva Kindlustuse

§ 3111

lg 1 p 1 sätestatud korras (elektrooniliselt), mille kohta on kostja saatnud kinnituse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendanud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et kostjal esines mõjuv põhjus või seaduslik takistus istungile ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Kohtule 20. novembril 2013 esitatud e-kirjas teatas kostja, et seoses tööülesannete täitmisega Soomes ei saa kostja kohtuistungile ilmuda.

§ 422

tulenevalt kostja poolt tööülesannete täitmist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks või oma esindaja istungile saatmata jätmiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik kohtuistungist osa võtta ja kostja ei ole ilmunud istungile ilma mõjuva põhjuse või seadusliku takistuseta. 21. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud

44 peatükis.

§ 410

alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. 22.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt alates 02.09.2008 kuulub kostjale omandiõiguse alusel eluruum asukohaga xxxx (t. lk. 40, 41). Hagiavalduse ja hagi juurde lisatud tõendite kohaselt tekkis kostjale kuuluvas korteris nr xxxx asunud veeboileri rikke tõttu veekahju, mille tagajärjel said kahjustada hageja poolt kindlustatud H N ja J L korterite siseviimistlus. Korterite xxxx ja xxxx suhtes olid sõlmitud kodukindlustuse lepingud hagejaga (t. lk. 18-20, 23-26). Kostjal ei ole vaidlust nende asjaolude üle. Kuigi esialgses vastuses kostja üldse ei nõustunud hagiga, siiski 28. juulil 2013 esitatud vastuses 4

(6)2-13-9957 kostja kinnitab, et veekahju sai alguse kostja korterist köögiboileri rikkest (t. lk. 82). Kostjal ei ole vaidlust teistele korteriomanikele kahju tekitamise üle. Kostja vaidleb kahju suurusele vastu, tema arvates tegelikult tekitatud kahju on palju väiksem.
  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 3 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas kahju õigusvastasest tekitamisest.
  2. xxxx poolt 12.04.2012 koostatud akti kohaselt korteris xxxx tuvastati boileri rike, mis oli põhjustanud veeavarii ja kahjustusi korterites 8, 6 ja 4 (t. lk. 13). Sellega on tuvastatud, et kostja ei täitnud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustuse täitmisel oleks kostja saanud teistele korteriomanikele kahju tekitamist välistada. Kostja väited, et ta ei ole mõjutanud boileri rikki minekut ega veeboilerit tahtlikult rikkunud, ei tee kahju tekitamist vabandatavaks ega vabasta kostjast kahju hüvitamise kohustusest. 25.

§ 229lg 2 alusel tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus.

Kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistaja J L ütluste kohaselt leke sai alguse kostja korterist, mille lõpetamiseks keerati kostja korteris veekraan kinni. Veekahju tagajärjel oli tunnistaja korteri xxxx, lagi märg ja põrandal pakett pundus (t. lk. 115, 116). Tunnistaja K Ki ütluste kohaselt korteri xxxx põranda parketi vahetamise põhjuseks oli see, et parketialune isolatsioon tõmbas vee sisse ja parkett sai kahjustada. Terve põranda parketi vahetamise põhjuseks oli see, et sellist parketti saada ei olnud ja osa vahetamisel jääks vahe sisse. Korteris xxxx, oli kahju laes. Kahju suuruse väljatoomiseks võeti 3 hinnapakkumist ja lähtuti kõige odavamast (t. lk. 117119).

  1. M M FIE 09.05.2012 hinnapakkumise kohaselt korteri xxxx, elutoa ja magamistoa lae 58 m2 remondi maksumuseks on 812 eurot. (t. lk. 21), millest hageja on kindlustuslepingu alusel arvanud maha kindlustusvõtja omavastutuse 50 eurot ja hüvitanud kannatanule 762 eurot. Nimetatud summa on 22.05.2012 hageja üle kandnud H N arveldusarvele (t. lk. 22). AS-i Later 17.05.2012 hinnapakkumise kohaselt korteri xxxx veekahju likvideerimise maksumuseks on 1 213.68 eurot (t. lk. 27), millest hageja on kindlustuslepingu alusel arvanud maha kindlustusvõtja omavastutuse 50 eurot ja hüvitanud kannatanule 1 163.68 eurot, kandes seda 22.05.2012 J L arveldusarvele (t. lk. 28).
  2. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega vaid 2.5 m2 parketi kahjustada saamise ja vaid kahjustada saanud koguse laminaatparketi vahetamise vajaduse kohta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tunnistaja K Ki ütlustega on tuvastatud, et korteri xxxx põranda parketialune isolatsioon tõmbas vee sisse ja parkett sai kahjustada, mistõttu tuli kogu isolatsioon välja vahetada. Kuna sama tunnistaja ütluste kohaselt vahetati kogu parkett ära, põhjusel, et samasuguse parketi saada enam ei olnud, siis ei olnud ka võimalik 5

(6)2-13-9957 kahjustatud väikese osa vahetamisega kahju tekkimisele eelnenud olukorda taastada. Mis puudutab parketi koguste erinevused, siis selgitab kohus, et parketi täpset kogust vastavalt põranda suurusele ei ole võimalik osta ja parketi paigaldamisel jäävad väikesed tükid üle. Erinevus toa pindalas vaatluse aktis (hagiavalduse lisa 5) 31 m 2 ja hinnapakkumises (hagiavalduse lisa 10) 32 m2 ei ole oluliselt suur, mistõttu on võimalik kahjustatud toa põranda pindala arvestamisel lähtuda tegelikult vahetatud parketi kogusest. Seega põhjendamatu on kostja väide, et põranda vahetamise põhjuseks on korteris peetava koera poolt põrandate kahjustamine. Esitatud fototõenditel on näha, et põrand ei ole koera poolt kahjustatud.
  1. Ei nõustu kohus ka kostja vastuväidetega, et vaatlusaktis (hagiavalduse lisa 4) on korteri nr xxxx lae kahjustuseks märgitud 50 m2, hinnapakkumises (hagiavalduse lisa 7) on aga märgitud teostatud töödena elutoa ja magamistoa lae remont 58 m2, sest vaatlusaktis on märgitud kahjustatud pindala mitte täpselt vaid umbes 50 m2, mille täpne suurus selgus hinnapakkumise tegemiseks andmete kontrollimisel.
  2. Käesoleva otsuse punktis 26 on tuvastatud, et hageja hüvitas kolmandatele isikutele kostja tekitatud kahju kokku summas 1 925.68 eurot. Nõude üleminek kindlustusjuhtumi korral on reguleeritud VÕS § 492, mille
  3. lõike kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. Menetluskulud
  4. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja esindaja ei ole taotlenud käesoleva otsusega menetluskulude rahaliselt kindlaks määramist, tema arvates seda tuleb teha tulevikus. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 31. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.