Väärteoasi nr. 4 – 13 - 5699 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- detsembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: XXX kaebaja esindaja: Andres Hallmägi kohtuvälise menetleja: PPA Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse esindaja Reelika Rebane osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- novembril 2013 XXX kaebust PPA Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo kiirmenetluse otsusega nr. 10220132578186 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et kiirmenetluse otsusega mõisteti talle rahatrahv selles, et juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud töökorras numbritule laternad ning heitgaaside väljalaskesüsteem ei vastanud valmistaja poolt ettenähtule. Nõustub otsusega numbrituld puudutavas osas. Heitgaaside väljalaskesüsteemi mittevastavuses valmistaja nõuetele ta ei nõustu. Süsteemi mittevastavust otsuses ei ole kirjeldatud. Sündmuskohal tema küsimusele ei vastatud ja talle jääb arusaamatuks teo olemasolu. Aprillis 2013 ta läbis sõiduki ülevaatuse ja tema auto tunnistati tehniliselt korras olevaks s.h. ka väljalaskesüsteem tunnistati nõuetele vastavaks. Väljalaskesüsteemi mittevastavus ei ole tõendatud ja numbritule rikke eest määratud karistus 33 trahviühikut s.o. 132 eurot on ebaproportsionaalselt suur ja taotleb tehtud otsuse tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et toimus lauskontroll ja ta pidi järjekorras seisma kolm-neli tundi. Pärast seda hakati protokolli vormistama ja läks veel kuskil kaks tundi. See kõik oli väga kurnav ja ta seetõttu nõustus kiirmenetlusega, sest tahtis lihtsalt koju saada. Ta küsis politseinikult heitgaasi väljalaskesüsteemi valesti olemise kohta, kuid talle midagi ei vastatud. Kaebaja esindaja selgitab, et XXX tunnistas oma süüd selles, et sõiduki tagumised numbrituled ei põlenud. Väljalaske süsteemi korrasoleku kontrollimine nõuab hoopis eriteadmisi, nõuab mõõtevahendeid. Seega välitingimustes on seda raske teostada. Numbritulede mittepõlemine ei ole kahjuks visuaalselt sõiduki salongist kontrollitav. Tegemist on suhteliselt ohutu, liiklusohutuse mõttes täiesti ohutu. Selles osas tuleks mõistetud rahatrahv asendada hoiatusega. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja otsuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse 13.06.2011 nr. 42 lisa rikkumise osas, mis on heitgaaside süsteemi nõuete kohta. Mõistetud karistust vähendada proportsionaalselt 50 % võrra. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt XXX juhtis 09.08.2013 kell 00.40 sõidukit Honda reg. nr. XXX, mis ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Sõidukil ei olnud töökorras numbritule laternad. Juhtis mootorsõidukit, mille heitgaaside väljalaskesüsteem ei vasta valmistaja poolt ettenähtule. XXX rikkus LS § 73 lg. 1 nõuet MKM määrus 13.06.2011 nr. 42 lisa 2 ja väärtegu on kvalifitseeritav LS § 242 lg. 1 ja LS § 242 lg. 1 järgi. Menetleja arvestab otsuse tegemisel kergendava asjaoluna isiku poolt süü tunnistamist, isik aitas igati kaasa menetluse läbiviimisel, isikul ei ole kehtivaid karistusi. Ülaltoodu alusel kohtuväline menetleja määras karistuseks LS § 242 lg. 1 rikkumise eest rahatrahvi 33 trahviühikut s.o. 132.00 eurot. Menetleja kinnitusel süü on leidnud tõendamist menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga, samuti mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kaardiga, mille kohaselt väljalaskesüsteem on ümber ehitatud, registreerimismärgi latern ei põle. Kohus tutvus kohtule esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte selgitused, tuvastas alljärgneva: -kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt XXX ülaltoodu kohaselt rikkus LS § 73 lg. 1 nõuet s.o. MKM määruse 13.06.2011 nr. 42 lisa 2 ja tema väärteod on kvalifitseeritavad LS § 242 lg.1 ja LS § 242 lg. 1 järgi ( kiirmenetluse otsuses on tuvastatav, et XXX on kahel korral rikkunud selle § nõuet ) -eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemise eest kohtuväline menetleja karistas XXX LS § 242 lg. 1 järgi rahatrahviga 33 trahviühikut s.o. 132.00 eurot. -mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi täitis ja vormistas liikluspolitseinik Ando Tamm, kes leidis, et sõiduki väljalaskesüsteem on ümber ehitatud. -Ando Tamm kuulati üle tunnistajana ja küsimusele, milliseid õigusrikkumisi pani juht toime ja tema väitel XXX juhtis mootorsõidukit, mis ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Sõidukil ei olnud töökorras numbritule laternad ning heitgaaside väljalaskesüsteem ei vasta valmistaja poolt ettenähtule. Ülaltoodu kohaselt kohus tuleb järeldusele, et kohtuväline menetleja tuvastas siseveendumuse kohaselt XXX kasutuses olnud sõiduki väljalaskesüsteemi ümberehitamist, kuid selle kinnituseks pole esitatud ühtegi konkreetset argumenti. Kohtuistungil XXX kinnitas, et mõned kuud tagasi sõiduk läbis tehnilise ülevaatuse ja sõiduk tunnistati tehniliselt korraolevaks, s.h. ei olnud mingeid pretensioone väljalaskesüsteemi kohta, ka numbrituli oli töökorras. Samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist tuvastatav, et numbritulede mitte põlemisest ta ei teadnud. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt XXX rikkus LS § 73 lg. 1 nõuet, kuid selle rikkumise eest teda üldse ei karistatud, vaid karistati rahatrahviga ainult LS § 242 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja otsuse MKM määruse 13.06.2011 nr. 42 lisa rikkumise osas. Kirjalikus seletuses XXX ei olnud teadlik, et numbrituli ei põle ja sõiduki ülevaatusel tuvastati numbritule mitte põlemine ( kohtuvälise menetleja kirjelduse kohaselt sõidukil hoopis ei põlenud numbritule laternad ). Kohus on seisukohal, et XXX poolt juhitud sõidukil võis numbritule mittepõlemise rike tekkida ka sõidu ajal. Seda fakti pole keegi ka ümber lükanud ja Põhiseaduse § 22 kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süüd tõendama. Samuti kohus leiab, et selle rikke tuvastamise eest mõistetud rahatrahv summas 132.00 Eurot on ebaproportsionaalselt suur. KarS § 15 lg. 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole tuvastatud XXX teos väärteo koosseisu tunnust, sest sõiduki numbrituli võis sõidu ajal katki minna, vastupidine pole leidnud kinnitust selles, et XXX hooletusest jäi enne sõitma alustamist tuvastamata numbritule rike. Seetõttu XXX suhtes mõistetud rahatrahv kuulub tühistamisele väärteo tunnuste puudumise tõttu. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1 p. 1 kohus otsustas: 1 XXX poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 PPA Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse kiirmenetluse otsusega nr. 2230, 13, 034626
(10220132578186)XXX karistamise kohta LS § 242 lg. 1 järgi rahatrahviga 33 trahviühikut s.o. 132.00 eurot tühistada väärteo tunnuste puudumisel ja menetlus lõpetada. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksu, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik