4-13-6846/6

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 6846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: XXX kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlusaluse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2013 XXX kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega nr. 2302, 13, 010220 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et politsei märguandel peatas sõiduki, millel puudus kehtiv korraline tehnoülevaatus. Ta oli sel hetkel liikumas tehnoülevaatuspunkti, et teostada sõidukile korraline ülevaatus. Selle tõestuseks on tehnoülevaatuspunkti kontrollkaart ja sõiduki tehnilise passi koopia. Tema elukoht on Kilingi – Nõmme ja kuna Jüri alevik oli tuttav eelmise töökoha kaudu ja teel Viljandisse jäi Jüri alevikus oleva tehnoülevaatuspunkt teele. Taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kohtuistungil jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et ei ela Tallinnas ja ei tea ülevaatuspunkte. Valis Jüri ülevaatuspunkti, kuna see koht on tuttav. Tal oli vaja sõita Viljandi Maakonda ja kaks päeva enne ülevaatust helistas Jürisse ja leppis ülevaatuse aja kokku. Kuni ülevaatuseni s.o. alates 2011 sõiduk oli remondis ja ei olnud liikluses. Sõiduk sai korda ja sõitis kokkulepitud ajaks ülevaatusele ja sõiduk läbis ülevaatuse. Tal ei olnud ühtegi tõendit, et auto sõiduks korras, kuid ta ise töötab antud erialal ja tal on ka autoremondilukksepa tunnistus. Liikudes sõidukiga, teab auto korrasolekust. Ta tunnistab oma süüd selles, et ei läinud lähimasse ülevaatuspunkti, sest ta ei teadnud Tallinnas nende asukohti ja oli juba leppinud kokku Jüri ülevaatuspunktiga. Kaebaja taotleb menetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamisega ega väärteomenetluse lõpetamisega. Liiklusreeglid on tehtud selleks, et neid järgitakse ja neid järgimata, isik võtab endale riski. Kaebaja poolt on rikkumine toime pandud tahtlikult. Isikule oli teada, et võib sõita lähimasse, kuid sellest hoolimata valis endale meelepärasema ülevaatuspunkti. Subjektiivsest küljest saab lugeda tõendatuks isiku rikkumise tahtluse. Seega kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtule esitatud materjalide sh väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt XXX 31.08.2013 kell 08.37 Nõmme teel juhtis mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Seega pani toime LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo. XXX kirjeldab ülekuulamise protokollis, et sõitis autoga korralisele ülevaatusele. Ta on teadlik, et autol puudus antud hetkel kehtiv ülevaatus alates 2011 a ja sellest ajast auto oli remondis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ülevaatus sõidukile teostati 31.08.2013 kell 10.13, sõiduk tehniliselt korras ja järgmine ülevaatus 30.11.
3. Kohtuvälise menetleja otsuse kirjelduse kohaselt XXX süü on leidnud tõendamist tunnistaja ütluste, Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükiga. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusregistri andmete kohaselt ülevaatus toimus 31.08.2013 kell 10.13 Lehmja külas Rae vallas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et XXX on väärteo toime pannud ja alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on varem väärteokorras liiklusalase rikkumise eest karistatud ning nimetatud karistus kehtib. Teda vajalik karistada LS § 207 järgi rahatrahviga 17 trahviühikut s.o. 68 eurot. Kohus tutvus kohtule esitatud materjalide ja poolte selgitustega, tuvastas et isik on toime pannud LS § 207 nõuete rikkumise. Kaebuses ja kohtuistungil XXX selgitas, et sõiduk oli alates 2011 remondis ja lõpetanud sõiduki remondi, helistas temale tuttavasse ülevaatuspunkti. Kahe päeva pärast peale helistamist suundus Viljandi Maakonda tuttavate juurde ja teel sinna, edukalt läbis Jüris ka remonditud sõiduki ülevaatuse. LS kohaselt isik peab läbima ülevaatuse lähimas ülevaatuspunktis. Ta põhjendas kohtus, et ta ei ole Tallinna elanik ja ei tea seal paiknevaid ülevaatuspunkte ning otsustas sõiduki ülevaatuse teostada talle tuttavas asukohas, kuna töötas varem Jüri alevikus. Kohus arvestab XXX selgitusi ja tema praktilisi kui ka teoreetilisi omadusi ning kogemusi sõidukite remontimistel ja olles kindel, et sõiduk on remonditud, otsustas sellega sõita Jüri ülevaatuspunkti. Tema teos on küll väärteo tunnused, kuid teos puudub avalik huvi ja otstarbekuse kaalutlustel on võimalik menetluse lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 30 p. 1 kohus otsustas: 1 XXX poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsusega nr. 2302, 13, 010220 XXX karistamise kohta LS § 207 järgi rahatrahviga 17 trahviühikut s.o. 68.00 eurot tühistada ja menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. 3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud 7 päeva jooksul kirjalikult teatama, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik