2-11-21744/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-21744 Tsiviilasi Alusehitus OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 7988,95 eurot hagi Balt-Hellin AS-i vastu võla apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alusehitus OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Alusehitus OÜ (registrikood: 10911300; asukoht: Tartumaa Ülenurme vald Laane küla Arbuse), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): AS Balt-Hellin (registrikood: 10124134; asukoht: Tartu Ravila 51a), esindaja advokaat Hans Dirk Hundertmark
5. Jätta Tartu Maakohtu
6. novembri
7. a otsus esindajad RESOLUTSIOON muutmata.
8. Jätta Alusehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Alusehitus OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. Alusehitus OÜ esitas 10.05.
10. a Balt-Hellin AS vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 7988.95 eurot ja viivitusintressi 7988.95 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
11. a juulis suulise töövõtulepingu, mille objektiks oli Tartu Ravila 51A. Hageja esitas 16.07.
12. a kostjale arve nr 2008078 summas 905 716.08 krooni ning teostatud tööde akti nr
13. Kostja on tasunud arve alusel 105 900 krooni (6768.24 eurot), tasumata on 327 896.86 krooni (20 956.43 eurot). Arve aluseks on akt nr
14. 17.11.
15. a esitas hageja kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse ja viivitusintressi tasumiseks. Kostja vastas, et töö on seoses puudustega võetud vastu osaliselt. 11.02.
16. a saldoteatises kinnitas kostja hageja ees võlgnevust. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 7988.95 eurot. Hageja leidis, et kostja rikkus VÕS § 644, kuna ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul. Kostja 14.07.
17. a teatis puuduste kohta jõudis hagejani alles 24.11.
18. a. Hageja oli seisukohal, et töö vastas lepingutingimustele, tööl on olemas kõik poolte vahel kokkulepitud omadused, töö sobib otstarbeks, milleks tellija seda vajas ning tööd on teostatud kvaliteetselt. Kostja pole töö lepingutingimustele mittevastavust täpselt kirjeldanud. Kostjal oli VÕS § 638 kohaselt kohustus töö vastu võtta. Hageja selgitas kohtuistungil, et töö üleandmine toimus osaliselt suuliselt ja osaliselt vormistati aktid. Kostja esitas pretensioone töö kohta suusõnaliselt kohapeal. Pooled rääkisid, mis tööd on tehtud, aga summades kokku ei lepitud. Kostja keeldus akte allkirjastamast. Lisaks põhivõlale palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgsed viivised alates 31.07.
19. a, kui arve nr 2008078 muutus sissenõutavaks. Seisuga 10.05.
20. a on viiviste summa 5877.63 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 7988.95 eurot.
21. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja oli nõus, et pooled olid sõlminud suulise töövõtulepingu betoonist platvormi valamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, kuna kostja pole tööd vastu 2 võtnud ega ühtegi akti või arvet allkirjastanud. Hageja teostas betoonplaadi valmistamise tööd puudulikult ning peab tõendama, et töö vastas lepingutingimustele. Kostja on hagejale saatnud faksi teel 14.07.
22. a teate puuduste kohta ning on sellest suuliselt teavitanud hageja juhatuse liiget A. Kerti.
23. a suvel käis hageja esindaja tööd üle vaatamata koos AS Savekate esindajaga, kes pidi puudused likvideerima. Alates
24. a keskpaigast ei võtnud hageja enam tähitud kirju vastu. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kostja on korduvalt nõudnud puuduste kõrvaldamist, kuid hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Akti nr 52 ei ole kostjale esitatud, raha maksti arve alusel tehtud tööde eest. Kõik tööd on üle andmata. Kostja leidis, et kuna tööd ei ole vastu võetud ja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, tuleb jätta hagi läbi vaatamata. MAAKOHTU LAHEND
25. Tartu Maakohus jättis 06.11.
26. a otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning kostja taotluse kohtukulude kohta tehtud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Kohus jättis Alusehitus OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud Alusehitus OÜ kanda. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 423 lg-s 2 toodud asjaoludel hagi läbivaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leidis, et antud juhul ei ole nimetatud sätte kohaldamise eeldused selgelt täidetud ning vaidlus tuleb lahendada sisuliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 2008 a. juulis sõlmiti suuline töövõtuleping. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja pidi kostjale valama Tartus Ravila 51A kinnistule betoonist platvormi. Seega on pooled sõlminud VÕS § 635 kohase töövõtulepingu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tööde eest on osaliselt tasumata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei ole üle antud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööd vastasid lepingutingimustele ning hageja väitel ei teatanud kostja tööde mittevastavusest lepingutingimustele mõistlikul aja jooksul. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et töö (betoonplaadi valamine) tuli üle anda. Seega kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 637 lg 4, mille kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vastavalt VÕS § 636 lg-le 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Seega oli hagejal kohustus töö üle anda ja kostjal kohustus see vastu võtta. Hageja väitel on tööd kostjale üle antud osaliselt suuliselt ja osaliselt aktiga nr 52 (tl 11). Kuna kostja ei ole tööde üleandmist omaks võtnud, tuli hagejal seda tõendada. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja esitatud akt on kostja poolt allkirjastamata, hageja ei ole tõendanud tööde suulist üleandmist. Kohus leidis, et tööde üleandmist ei saa tõendada esitatud arvega (tl 10). Arvel on ainult hageja esindaja allkiri ning ei nähtu, et kostja oleks selle alusel tööd vastu võtnud. Kuna võlaõigusseadusest ei tulene, et valminud töö kasutuselevõtuga tuleb lugeda töö vastuvõetuks, ei ole tööde üleandmine tõendatud. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja peab tõendama, et tööd saab lugeda vastuvõetuks. Kostja peaks puuduste olemasolu tõendama juhul, kui hageja tõendaks, et kostja on tööd vastu võtnud. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja peab tõendama, et töö vastas lepingutingimustele ja et kostja keeldub alusetult tööde vastuvõtmisest. Hageja ei ole selle 3 kohta esitanud ühtegi tõendit ning selgitas ka ise kohtuistungil, et pooled rääkisid kohapeal töö puudustest. Hageja vastuväite kohaselt ei saa kostja puudustele tugineda, kuna kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt esitas kostja pretensioone töö kohta suusõnaliselt kohapeal ja seega tuleb lugeda, et kostja on puudustest teavitanud õigeaegselt. Kostja on viidanud 14.07.
27. a teatisele (tl 17), kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal kostja hagejale teatise saatis. Kohus lähtus seetõttu hageja esindaja kohtuistungil esitatud asjaolu omaksvõtust. Kostja on eeltoodu alusel tuginenud õigeaegselt töö puudustele ning hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldub alusetult tööde vastuvõtmisest. Kohtul tuleb asuda seisukohale, et tööd on üle andmata. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis tähelepanuta hageja esitatud kirjavahetuse (tl 12-17, 18-20), kuna see ei tõenda hageja seisukohta tööde üleandmise kohta. 11.02.
28. a saldoteatiselt (tl 21) ei nähtu, millisel alusel on kostja hagejale võlgu. Põhinõude rahuldamata jätmisel jättis kohus rahuldamata ka viivise nõude. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt Alusehitus OÜ kanda. Kostja on taotlenud menetluskulude kohta tehtud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 468 lg 1 alusel. Kohus selgitas kostjale, et nimetatud paragrahv menetluskulude täitmist ei reguleeri. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi menetluses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
29. Alusehitus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on tööd tellija poolt vastu võetud. Käesoleval juhul ei ole tellija AS Balt-Hellin allkirjastanud teostatud tööde akti nr 52 (tl. 11). OÜ Alusehitus hinnangul rakendub VÕS § 638, mille kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; 2) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolud ja tõendid, mis lubavad järeldada tööde teostatust ja tellijale üleandmist. Kostja on kinnitanud, et tööd on vastu võetud osaliselt (vt. kostja 07.09.
30. a kostja täiendav vastus hageja seisukohtadele). Samas protsessidokumendis ja kostja 07.06.
31. a hagivastuses viitab kostja pretensioonile seoses betoonplaadi valmistamisega. Asja juures oleva teostatud tööde akti nr 52 (tl. 11) kohaselt on vaidlusaluse põranda betooneerimistööd akteeritud 150 000 krooni (ja lisaks käibemaksu) võrra väiksemas mahus, st 83 025 krooni ulatuses lepingulise 233 025 krooni asemel. Seega on 180 000 krooni (150 000 + k/m) eest jäetud töid akteerimata. Eelnev tähendab seda, et OÜ Alusehitus ei akteerinud ega andnudki üle neid betoonist tööpinna töid, millises osas on tellija AS BaltHellin viidanud pretensioonidele. Siinjuures ei ole OÜ Alusehitus esindaja viidanud puudusele, vaid sellele, et tellija ja töövõtjal olid betoontööpinna osas tehnoloogilised ebakõlad. Apellant mõistab olukorda selliselt, et ülejäänud aktis nr 52 fikseeritud tööd on teostatud ja tellijale üle antud. Kui kostja väidab, et ta võttis tööd osaliselt vastu ja maksis nende tööde eest, mille osas pretensioone ei olnud, siis pidanuks tellija makstav summa olema 4 ikkagi oluliselt suurem. Järelikult on vastustaja väide, et tööde eest on tasutud selle osa eest, mille suhtes pretensioone ei olnud, samuti ebaõige; 3) on tellija nõuet tunnistanud arve tasumise ja saldoteatise kaudu. Apellant on seisukohal, et AS Balt-Hellin on arve tasumistega tunnistanud töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumist ja selle kaudu tööde vastuvõtmist. Apellant on arvamusel, et arve tasumiste puhul ei peaks enam tõstatuma küsimust tööde vastuvõtmisest, kui sellisest, kuna tellija AS Balt-Hellin on tasumiste kaudu juba tunnustanud töövõtja tasunõuet. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Tellija vastuväidet tööde vaid osalisest vastuvõtmisest ei ole tellija tõendanud ega selgitanud, st millised tööd ta siis enda arvates vastu võttis ja millised mitte. Seega tuleb järeldada kõigi tööde vastuvõtmist. Lisaks on kostja tunnistanud võlgnevust 11.02.
32. a saldoteatises (tl. 21). Nimetatud saldoteatis on koostatud ja edastatud AS Balt-Hellin poolt, OÜ Alusehitus on vastuseks kinnitanud nõude olemasolu teatises näidatud määras. Kui kohtule jäi arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on saldoteatisel olevat võlgnevust kajastatud, siis oleks pidanud kohus selle välja selgitama. AS Balt-Hellin vastuväide on piirdunud sellega, et raamatupidajal ei olevat olnud esindusõigust võlgnevust kinnitada (vt. hagi lisa nr 5, kostja kohtuväliselt esitatud vastus), väitmata, et saldoteatisel olev võlgnevus tuleneks mõnest muust suhtest; 4) puudub vaidlus, et kostja on asunud objekti kasutama koheselt peale ehitusobjekti valmimist. Kohtud on varasemalt leidnud, et näiteks ehitise kasutuselevõtuga on tellija avaldanud kaudset tahet tööd vastu võtta ja ühtlasi väljendanud selliselt oma nõusolekut võtta tööd vastu ka ilma kirjalikku tööde üleandmise akti allkirjastamata. Seda tahet kinnitab ühtlasi kostja väide, et osaliselt ta siiski võttis tööd vastu; 5) peab töös esinevaid puudusi tõendama tellija. Apellant on arvamusel, et olukorras, kus tööde valmimine on tõendatud ja tellijale üleandmiseks esitatud, peab tellija tõendama, et töös esinevad mingid puudused, mis takistaksid tööde vastuvõtmist või looksid aluse tööde vastuvõtmisest keelduda. Seda asjaolu on rõhutanud ka kohus oma 19.09.
33. a kirjas (tl 54). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetavate puuduste kohta, objektil mõni aasta peale valmimist tehtud fotod CD-l on 02.10.
34. a istungil tagastatud, kostja on ühtlasi loobunud tunnistaja ülekuulamise taotlusest, samuti loobuti ekspertiisitaotlusest; 6) ei ole tellija teavitanud puudustest õigeaegselt, mistõttu kaotas ta õiguse puudusele tugineda. 22.03.
35. a istungiprotokollis on hageja esindaja tõepoolest öelnud, et “kostja esitas suusõnaliselt kohapeal pretensioone töö kohta.” Millistest pretensioonidest räägiti ja kas viidati puudustele, ei selgu. Kostja poolt on 07.06.
36. a hagivastuses eile toodud, et puudustena käsitletakse betoonis olevaid aukusid ja mõrasid, kuid need ei ole saanud tekkida betooni tööde üleandmise ajaks