Obsah (10)

§ 149§ 416§ 415§ 313§ 322§ 417§ 407§ 659§ 312§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12-47015 Tsiviilasi

§ 149lg 5 alusel riigituludesse.

Määruse kohaselt on kaja esitatud õiges vormis (

§ 416lg 1).

Samuti esinevad alused mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata kaja esitamiseks – hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415lg 1 p 1).

Samas ei ole kaja esitatud tähtaegselt.

§ 415

lg 2 esimese lause kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt võttis kostja II ema, S. P. kohtuotsuse vastu 27.03.2013 (tl 56), et edastada see kostjale II. Nii hagimaterjalid kui kohtuotsus toimetati tähitud kirjaga aadressile XXX. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on alates 12.01.2004 tegemist kostja II elukohaga. Sama aadressi on kostja II ise teatanud ka oma esindajale (tl 59).

§ 313

lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument

§ 322

lg 1 järgi saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Rahvastikuregistri andmetel elab S. P. alates 11.12.1990 aadressil XXX, , seega kostjaga II samas elukohas. Järelikult on põhjendatud lugeda, et kostjale II on tagaseljaotsus kätte toimetatud

§ 322lg 1 alusel 27.03.2013.

Õiguslikult põhjendatud ei ole olukord, kus menetlusosaline, kellele on kohtuotsus kätte toimetatud kahel erineval viisil, antud juhul

§ 322

lg 1 ja § 3111 lg 3 järgi, valib menetlustoimingu tegemiseks temale soodsama tähtaja. Seega hakkas kaja esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema

1. märtsile 2013 järgneval 2 päeval ning kostjal II tuli esitada kaja hiljemalt 26.04.
2. Kostja II ei ole esitanud kohtule põhjendusi selle kohta, mis takistas tal kaja esitamast nimetatud tähtajal. Kuna kostja II esitas kaja alles 17.05.2013 ehk pärast kaja esitamise tähtaega, ei ole täidetud kõik

§ 417

lgs 2 sätestatud kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eeldused, mistõttu tuleb kaja jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M. Padar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. augusti 2013 määruse tühistamist ning M. Padari kaja rahuldamist ja menetluse tsiviilajas taastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtu tuvastatud kostja II elukoha andmed valed. Kostja II elukohaks oli hagi menetlemise ajal XXX, mida ta üüris üürilepingu alusel. Pinna kasutuse eest tasus kostja II ja vahel ka tema abikaasa üürimakseid ning kommunaalkulusid korteriomandi omanikule. Kostja II lepingulise esindaja volikirjal olevad kostja II elukoha andmed on saadud samuti rahvastikuregistrist; 2) selleks, et kohaldada kaja rahuldamata jätmise õigusliku alusena

§ 322

lg-t 1 ja menetlustähtaja möödalaskmise väidet, tulnuks kohtul tuvastada kostja II tegelik elukoht. Kostja II on tõendanud oma elukoha asumise XXX, millest tulenevalt ei saa teha järeldust tagaseljaotsuse kehtivast kostjale II kättetoimetamisest 27.03.2013. Sarnasele seisukohale asus ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-74-09 (p 16). Kostjale II toimetati maakohtu 22.03.2013 otsus kätte AET-i kaudu 18.04.2013; 3) on maakohtu 22.03.2013 otsus õigusvastane, kuivõrd hagimaterjale ei ole kostjale II enne 22.03.2013 kohtulahendit kätte toimetatud ja seega pole kostjat II teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

§ 407lg 5 p 2 välistab sellisel juhul tagaseljaotsuse tegemise.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Swedbank AS vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on eluliselt väheusutav, et kostja II reaalselt XXX üürikorteris elas, kuna sel juhul oleks ta seda maininud ja üürilepingu esitanud juba kajaga, kuid seda ta ei teinud. Kaja esitamise hetkeks oli kostja II saanud kätte hagimaterjalid ja tagaseljaotsuse, kus on kirjas ka aadress, kuhu eelnimetatu kostjale II kätte toimetati. Seega oleks kostja II juhtinud tähelepanu ja tõendanud asjaolu, et ta ei elanud sellel aadressil; 2) ei saa kostja II lepingulise esindaja volikirjal olevad elukoha andmed olla pärit rahvastikuregistrist, vaid ainult kliendi käest, kuna lepingulisel esindajal ei saa olla õigustatud huvi oma kliendi rahvastikuregistri andmetele ligipääsuks (rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 65 on ammendavalt loetletud isikud, kellel on rahvastikuregistri andmetele ligipääs). Samuti ei ole kostja II elukoha muutusest teavitanud ei rahvastikuregistrit vastavalt RRS § 391 lg-le 2 ega hagejat vastavalt käenduslepingus sätestatud kohustusele; 3) on üürileping fiktiivne ja sõlmitud tagantjärgi. Üürileping sõlmiti 26.04.2009, seega kehtis üürilepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis maksevahendina Eesti kroon. Üürilepingu p-s 3.1 on kirjas, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest igakuiselt üüri summas 110 eurot. Asjaolu, et ajal, kui euro kasutusele võtmiseni Eesti Vabariigis (01.01.2011) oli aega enam kui aasta ja seitse kuud, oli üürilepingus maksevahendiks märgitud euro, ei ole usutav; 4) saab kostjale II lugeda hagimaterjalid kättetoimetatuks 29.11.2012 ning kuna kostja II ei ole oma tegevusetust kuidagi põhjendanud, tuleb kaja jätta rahuldamata; 3 5) toimetati tagaseljaotsus kostjale II kätte 27.03.2013, seega esitas kostja II kaja hilinenult. Kostja II viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-74-09 ei ole asjakohane, kuna selles asjas ei olnud kohus dokumente kätte toimetanud kostjaga kooselavale isikule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 659ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

7. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks. Ekslik ja asja materjalidega vastuolus on määruskaebuse esitaja seisukoht, et määruskaebuse esitaja (kostja II) elukohaks oli hagi menetlemise ajal XXX. Rahvastikuregistri andmete (t.l 41) kohaselt oli kostja II elukohaks alates 12.01.2004 XXX. Nimetatud aadressil on kostja II saanud isiklikult kätte 25.09.2012 hageja nõude kohustuse täitmiseks (t.l 35) ning nimetatud aadressi on kostja II märkinud ka oma elukohaks maakohtule 16.05.2013 esitatud kajas (t.l 63). Samuti nähtub asja materjalidest, et eelmärgitud aadressi on kostja II teatanud ka oma esindajale (t.l 59). Seetõttu ei ole usutav kostja II väide määruskaebuses, et tegelikult on tema elukohaks hagi menetlemise ajal XXX, mida väidetavalt tõendab määruskaebusele lisatud üürileping (t.l 102-106). Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et juhul, kui kostja II ka tegelikult XXX üürikorteris elas, oleks ta seda ka maakohtule esitatud kajas märkinud. Üürilepingu tagantjärgi sõlmimisele viitab ka üürilepingu p 3.1, millest nähtuvalt leppisid üürilepingu pooled juba 26.04.2009 kokku üüri tasumises eurodes. Lisaks nähtub hageja ja kostja II vahelise käenduslepingu p-st 7, et kostja II käendajana on kohustatud informeerima panka kirjalikult 5 tööpäeva jooksul muuhulgas muudatustest oma elukohas. Kostja II ei ole hagejat elukoha muudatusest informeerinud ning ka see viitab sellele, et tegelikult kostja II elukoht ei ole muutunud ning maakohtu poolt on 22.03.2013 tagaseljaotsus toimetatud kostjale II kehtivalt kätte. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kaja esitamise 30 päevane tähtaeg hakkas kulgema 27.03.2013 järgneval päeval ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimetati hagimaterjalid kostjale II kätte 29.11.2012 (t.l 47)

§ 312

lg-s 2 ja § 322 lg-s 1 sätestatud tingimustel ning sellest tulenevalt ei ole õige ka see määruskaebuse esitaja väide, et maakohtul puudus

§ 407lg 5 p 2 kohaselt õigus tagaseljaotsust teha.

Hagimaterjalide edastamist I. V. (kostja II tädile) ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. 8. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja