lg 1 teises lauses sätestatud määras (
lg 1 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) XXXkasuks Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagiavalduse asjaolud Hageja on kostja nõukogu liige, kelle volitused nõukogu liikmena kestavad kuni 02.12.
lauses ettenähtud ulatuses protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leiab, et kostja ühepoolne tahteavaldus hagejaga sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu muutmiseks ei ole hagejale õiguslikult siduv; lepingu muutmine on võimalik üksnes hageja ja kostja kokkuleppel, nõusolekut lepingu muutmiseks ei ole hageja andnud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt kehtestati 01.07.2011 üldkoosoleku otsusega hagejale kostja nõukogu liikmena makstava tasu uus suurus, samuti täpsustati hageja ülesandeid nõukogu liikmena, mille eesmärgiks oli viia nõukogu liikmete tasud ja iga nõukogu liikme pädevusvaldkond ning selle raames täidetavad ülesanded kooskõlla tegeliku olukorra ja nõukogu töös välja kujunenud praktikaga. Üldkoosoleku otsuse eesmärk on õiguspärane ja nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine on üldkoosoleku pädevuses. Hageja pole otsust seaduses sätestatud korras vaidlustanud. 01.03.2010 ametilepingust tulenev tasukokkulepe on ÄS § 318 lg 6 järgi tühine. Hageja pole osutanud kostjale alates maist 2011, mil hageja seltsi õigusdirektori ülesandeid enam ei täida, neid teenuseid, mille eest ta tasu nõuab. Hageja on jätnud loomata põhikirjade, tüüplepingute andmebaasi ja raamatukogu, mis olid tema ülesandeks õigusdirektorina. Hageja koostatud dokumendid on lünklikud, kehtestamata on terve rida siseprotseduure, valdav enamus hageja koostatud tütarühingute poolt kasutatavatest lepingutest on defektsed ning vananenud, hageja pole neid korrastanud ega kaasajastanud; hageja on käinud nõukogu koosolekutel kohal, kuid nende töös sisuliselt ei osale, kõikidele ettepanekutele on hageja süsteemselt vastu, samuti ei allkirjasta hageja nõukogu koosoleku protokolle; hageja ei käi tutvumas nõukogu töös sisuliseks osalemiseks vajalike materjalidega, mis on talle seltsi andmeruumis kättesaadavaks tehtud; hageja on takistanud operatiivset teabevahetust nõukogu liikmete vahel, keeldunud oma e-maili aadressi avaldamisest, hoidunud kõrvale postiga saadetavate kirjade õigeaegsest kättesaamisest; hageja ei võtnud vastu vastuseid tema enda küsimustele, ta pole tutvunud tema enda nõudel kogutud informatsiooniga OÜ Ökoloog kohta; hageja keeldub teabe andmisest tema tööalase tegevuse kohta, eirab nõukogu otsuseid ning tegutseb nõukogus pahatahtlikult, jätab nõukogu protokollid allkirjastamata; hageja on avaldanud ebaõiget informatsiooni; hageja ei toetanud 1. novembri 2011 üldkoosolekul aktsiakapitali eurodesse ümberarvestamist, tehes kogu kapitali eurodesse ümberarvestamiseks tehtud ettevalmistustöö tarbetuks; hageja kaebab pidevalt ja alusetult kostja töötajate peale, käitub ebaviisakalt. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostja nõukogu liige, et hageja volitused kostja nõukogu liikmena kestavad kuni 02.detsembrini 2014.a, et poolte vahel sõlmiti 01.märtsil 2010.a nõukogu liikme ametileping, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale nõukogu liikme ülesannete täitmise eest igakuiselt tasu 47 500 krooni, et 11. märtsil 2010. a määras üldkoosolek hagejale nõukogu liikme tasu suuruseks 47 000 krooni kuus eurot kuus, et perioodil 01.märts 2010.a kuni 30.juuni 2011.a täitis kostja lepingust tulenevat nõukogu liikme tasu maksmise kohustust ning et alates 01.juulist 2011. a ei ole kostja poolte vahel 01.märtsil 2010.a sõlmitud nõukogu liikme ametilepingus sätestatud igakuise tasu 47 500 krooni maksmise kohustust hageja ees täitnud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja 01.juulil 2011.a toimunud üldkoosoleku otsusega, milles anti nõusolek hagejaga lepingu sõlmimiseks tasu eest 100 eurot tunnis nõukogu koosolekul osalemisele kulunud tunni eest, saab poolte vahel 01.märtsil 2010.a sõlmitud lepingu tingimusi ühepoolselt muudetuks pidada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et äriühingu ja juhtorgani liikme vaheline õigussuhe on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 1 lõikele 1 kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega kohaldub võlaõigusseaduse üldosas sätestatu ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab olemuselt käsunduslepingule.
sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 01.märtsil 2010.a hageja ja kostja vahel sõlmitud nõukogu liikme ametilepingus lepiti kokku, et kostja maksab hagejale nõukogu liikme kohustuste täitmise eest igakuiselt tasu 47 500 krooni. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 01.märtsil 2010.a sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu muutmise aluseks peab kostja 01.juulil 2011.a aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsust. Üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkti 3.3 kohaselt andis kostja üldkoosolek nõusoleku nõukogu liikme lepingu sõlmimiseks aktsiaseltsi nõukogu liikmeks oleva hagejaga 100 eurot tunnis nõukogu koosolekul osalemisele kulutatud tunni eest, nõukogu liikme kohustusteks pandi alljärgnev: täita õigusaktidest, käesolevast lepingust, aktsiaseltsi põhikirjast ja/või teistest aktsiaseltsi sisedokumentidest tulenevaid kohustusi; osaleda AS-i nõukogu koosolekutel ja hääletada küsimustes, mis on nõukogu koosolekul tõstatatud. Nõukogu liikme lepingute sõlmimiseks volitas üldkoosolek XXX. Kostja viitas 07.septembri 2011.a kirjas, milles ta palus hagejal allkirjastada uus nõukogu liikme ametilepingu projekt ja tagastada telefon ja arvuti, äriseadustiku (ÄS) § 298 lg-le 1, ÄS § 326 lgle 1 ja 2 ning ÄS § 318 lg-le
lõikele 1 võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hageja ja kostja vahel 01.märtsil 2010.a sõlmitud nõukogu liikme lepingust ega seadusest ei tulene kostjale õigust hagejaga sõlmitud lepingut ühepoolselt muuta. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole üldse sätestatud lepingu muutmise aluseid, korda ega ka võimalust tasu vähendada lepingust tulenevate kohustuste vähenemise või mittetäitmise korral. Järelikult ei ole kostja ühepoolne tahteavaldus poolte vahel 01.märtsil 2010.a sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu muutmiseks hagejale õiguslikult siduv ning lepingu muutmine on võimalik üksnes hageja ja kostja kokkuleppel. Hageja 05.augusti 2011.a kirjaga on tõendatud, et ta nõusolekut lepingu muutmiseks ei ole andnud. Vastavalt ÄS § 319 lausele 4, mille kohaselt lõpevad nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule, ei saa kostja aktsionäride üldkoosoleku otsus nõukogu liikmega eelnevalt sõlmitud lepingu tingimusi muuta. Kohtule kirjaliku tõendina esitatud 01.märtsil 2010.a poolte vahel sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu punktist
p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust ja § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja väited, et hagejale tasu määramisel võeti arvesse asjaolu, et hageja töötab kostja juures täistööajaga, täidab kontserni õigusdirektori ülesandeid, sh. nõustab kostja ja tema tütarühinguid õiguslikes küsimustes, juhib kostja õigusosakonna tööd, koostab ja kooskõlastab õigusdokumente, esindab kostjat ja tema tütarühinguid läbirääkimistel, tehingute tegemisel ning täidab muid äriühingu kõrgemale õigusnõunikule omaseid ülesandeid, on paljasõnalised ega põhine nõukogu liikme ametilepingul, kuna lepingus ei ole ülalviidatud ülesandeid hageja nõukogu liikme kohustustena ette nähtud. Seega ei saa eelpool nimetatud ülesannete täitmisest või mittetäitmisest tulenevat käsitleda nõukogu liikme ametilepingu rikkumisena ega põhjendada hagejale tasu maksmata jätmist lepingu rikkumise tõttu. Kostja on vastuses märkinud, et 2011.aasta mais vähenes kardinaalselt hageja töökoormus. Kohus leiab, et antud asjaolu ei oma käesolevas vaidluses tähendust, kuna lepingust nähtuvalt ei sõltu hagejale makstava igakuise tasu suurus hageja töökoormusest. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest – hageja 19.oktoobri 2011 kiri XXXAktsiaseltsi tegevust ja juhtimist puudutava dokumendiga tutvumine, 20.oktoobri 2011 nõue kostja nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks, 11.novembri 2011 nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade, 5.detsembri 2011 kiri XXX külastus 2.detsembril 2011 ja 11.jaanuari 2012 üldkoosoleku kokkukutsumise nõue, väljavõte Eesti Posti saadetiste registreerimise süsteemist, ei saa järeldada, et hageja oleks lepingust, seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagejal on ÄS § 317 lg 6 järgi õigus nõukogu liikmena tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Hagejal on aktsionärina ÄS §-st 292 lg 1 p 2 ja 321 lg-st 3 tulenev õigus nõukogu koosolek kokku kutsuda ja nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist. Dokumentidega tutvumise ja koosolekute kokkukutsumise õiguse realiseerimist ei saa pidada soovimatuseks osaleda nõukogu töös ega vaenulikkuseks või ebalojaalsuseks aktsiaseltsi suhtes. Muud etteheited hageja kui nõukogu liikme ametikohustuste mittetäitmise osas on kostjal tõendamata.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 12.aprilli 2012 nõude suurendamise avalduse kohaselt nõuab hageja lisaks 2011.aasta juuli-, augusti-, septembri ja oktoobrikuu tasudele ka
§-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist kohtuotsuse avaldamise kuupäevani 22.juunil 2012.a 2011.aasta juulikuu tasult viivist alates 01.septembrist
lauses ettenähtud ulatuses alates 23.juunist 2012 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole põhinõude ega viivise arvestust vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.