Obsah (8)

§ 168§ 644§ 4§ 429§ 645§ 639§ 162§ 460

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-11-14095 Tsiviilasi KÜ Ka

§ 168lg 4 alusel apellandi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus on seisukohal, et KÜ Kangelaste pr XXX loobumine nii hagist kui apellatsioonkaebusest tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. Apellandil on õigus loobuda apellatsioonkaebusest

§ 644

lg 1 alusel.

§ 644

kohaselt ei sõltu apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmine vastaspoole nõusolekust ega ka kohtu kaalutlusõigusest. Tegemist on apellandi poolt oma menetlusõiguste käsutamisega (

§ 4

lgd 2 ja 3).

§ 644

lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. 4. Samuti on apellandil hagejana

§ 429lg 1 alusel õigus loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Ka hagist loobumise vastuvõtmise puhuks ei ole seadusandja kehtestanud vastaspoole nõusoleku eeldust. Vastavalt

§ 429

üldisele mõttele tuleb kohtul reeglina hagist loobumine vastu võtta ning aluse sellest keeldumiseks annavad üksnes erandlikud asjaolud (nt

§ 429lg 4), eelkõige kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Hagist loobumine on võimalik ka apellatsiooniastmes (

§ 645

lg 1, koostoimes

§ 639lg-ga 1).

Ringkonnakohus leiab, et KÜ Kangelaste pr XXX hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi.

§ 645

lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Eeltoodud sätete alusel tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. veebruari 2013 otsuse ning lõpetab tsiviilasjas menetluse.
2. Apellant põhjendas apellatsioonkaebusest ja hagist loobumise soovi asjaoluga, et vaidlusalune nõue on pärast apellatsioonkaebuse esitamist kolmanda isiku poolt täidetud ning apellandil (hagejal) puudub igasugune huvi menetluse jätkumise vastu. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul ei ole apellandil kohustust apellatsioonkaebusest või hagist loobumist põhjendada, kuid 2 käesolevas asjas omavad loobumise põhjendused tähendust menetluskulude jaotamise seisukohast. Ringkonnakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 19.09.2013.a on I. S. tasunud apellandi (KÜ Kangelaste pr XXX) arveldusarvele 1 137,15 eurot selgitusega „korteri XXX võlgnevuse kustutamine.“ Korteri XXX näol oli tegemist kostjatele (vastustajatele) kuulunud korteriomandiga, millega seotud kommunaalteenuste ja majandamiskulude võlgnevust nõudis hageja kostjatelt käesoleva tsiviilasja raames. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et alates 17.09.2013 on kõnealuse korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud ühisomanikena I. S. ja I. S..
3. Apellant (hageja) on 28.10.2013.a ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis põhistanud, et apellant (korteriühistu) edastas andmed XXX korteril lasuva kommunaalkulude võlgnevuse kohta korteri müügitehingut vahendanud maakleri palvel enne korteriomandi võõrandamise kohta notariaalse lepingu sõlmimist. Korteriühistu ei ole esitanud võlgnevuse hüvitamise nõuet korteri uuele omanikule I. S., mis annab alust järelduseks, et uus omanik tasus võlgnevuse korteriühistu ees kokkuleppel korteri varasemate omanikega, s.o vastustajate T. Jakobsoni ja I. Yakobsoniga. Apellant viitab ka VÕS § 78 lg-le 1, mille kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Tuleb eeldada, et võlgnik oli kolmanda isiku poolt võlgnevuse tasumisega nõus ning nende vahel oli saavutatud sellekohane kokkulepe. Eeltoodust lähtudes ei ole apellatsioonkaebusest ja hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumise aluseks vastustajate (kostjate) vastuväited hageja (apellandi) menetluses esitatud nõuetele ega nende seisukoht, et nad ei tunnista hageja nõuet ega oma mistahes seost nõude täitnud kolmanda isikuga. Käesoleval juhul leiab hageja (apellant), et vaidlusalune nõue on kostjate eriõigusjärglase poolt täidetud ning apellandi huvi menetluse jätkamise vastu on ära langenud.
4. Seoses menetluse lõpetamisega vaidlevad pooled selle üle, kuidas jaotada asjas kantud menetluskulud. Menetluskulude kandmist apellatsioonkaebusest loobumisel reguleerib

§ 644

lg 3, mille kohaselt jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas juhinduda sätetest, mis reguleerivad menetluskulude kandmist hagist loobumise korral, kuna apellatsioonkaebusest loobumise soov on lahutamatult seotud apellandi sooviga loobuda hagist.

§ 168

lg 4 kohaselt jäävad hageja poolt hagist loobumise korral nii hageja enda kui kostja menetluskulud hageja kanda, v.a juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas on vastustajad (kostjad) seisukohal, et menetluse lõpetamisel tuleks kõik menetluskulud jätta täies ulatuses

§ 168lg 4 alusel hageja (apellandi) kanda.

Apellant (hageja) seevastu on seisukohal, et

§ 168

lg 5 kohaselt tuleks kõik asjas kantud menetluskulud jätta kostjate (vastustajate) kanda. 8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

§ 168

lg 5 ja

§ 162lg 4 koostoimes jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et käesolevas asjas vaidluse all olev võlgnevus tuleb lugeda vastustajate poolt täidetuks seetõttu, et nõude on täitnud vastustajate eriõigusjärglane (vastustajatele kuulunud korteri uus omanik). Seega kuuluks asjas kohaldamisele

§ 168lg 5.

3 Samas oleks hageja (apellandi) poolt kantud menetluskulude vastustajatelt väljamõistmine ringkonnakohtu arvates menetluse senist kulgu ja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjatelt võlgnevust perioodi eest 01.03.2009.a kuni 30.06.2012.a, mis kattus osaliselt tsiviilasjas nr 2-10-46545 esitatud nõudega (KÜ Kangelaste pr XXX hagi korteri XXX varasema omaniku V. S. vastu). Käesolevas asjas esitatud võlgnevuse nõue tulenes Viru Maakohtu 10.08.2012.a otsusest tsiviilasjas nr 2-10-46545, millega kohus tuvastas, et 01.07.2010.a seisuga oli V. S. võlgnevus korteriühistu ees summas 400,93 eurot (sh viivis). Hageja luges nimetatud võlgnevuse

§ 460lg 1 ja Korteriühistuseaduse § 51 järgi kostjatele üle läinuks.

9. Käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu esitatud nõue (esialgses hagiavalduses 638,72 eurot, hilisema täpsustuse kohaselt 687,12 eurot) oli seotud tsiviilasjas nr 2-09-17710 V. S. väljamõistetud rahalise kohustuse täitmisega. Nõue tulenes teises tsiviilasjas korteri endiselt omanikult väljamõistetud ja veel tasumata võlgnevuselt täiendava viivise arvestamisest. Oma 22.02.2013.a otsuses asus Viru Maakohtu seisukohale, et teises tsiviilasjas teiselt võlgnikult (korteri eelmiselt omanikult) väljamõistetud võlgnevuselt täiendava viivise arvestamine ei ole laiendatav korteri uutele omanikele ja see ei tulene ka KÜS 51 mõttest. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et I. S. poolt tasutud summa 1 137,15 eurot ei kattu käesolevas asjas hageja poolt nõutud summaga 687,12 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et kostjatele kuulunud korteril lasus ka muid kohustusi (võlgnevusi), mis ei olnud käesoleva vaidluse esemeks. Kuna käesolevas tsiviilasjas nõutud võlgnevus oli seotud varasemate tsiviilasjadega, kus kostjaks oli korteri varasem omanik V. S., ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, nagu oleksid kostjad võlgnevuse 687,12 euro osas käitunud ülejäänud korteriomanike suhtes „parasiitlikult“, s.o nautinud hüvesid teiste korteriomanike arvel. Arvestades käesolevas asjas esitatud nõude kujunemist, tsiviilasja olemust, menetluse kestust (hagi on esitatud 29.03.2011.a) ja käiku, samuti menetlusosaliste poolt menetluse käigus esitatud seisukohti ja nende korduvat muutmist leiab ringkonnakohus, et kummagi poole menetluskulud on õiglane ja põhjendatud jätta

§ 162lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

10. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusosaliste poolt asjas kantud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda, ei hinda ringkonnakohus menetlusosaliste kantud ja kohtule esitatud menetluskulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatud avalduste kohaselt on poolte kantud menetluskulud oluliselt suuremad kui vaidlusalune võlgnevus (kostjate esitatud avalduste kohaselt on T. Jakobson ja I. Yakobson kandnud esimeses ja teises astmes kokku menetluskulusid summas 3250,00 eurot ilma käibemaksuta, KÜ Kangelaste pr 19 on esimese ja teise astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku summas 2269,86 eurot). 11.

§ 644

lg 7 kohaselt võib apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4