Obsah (7)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-40740 Tsiviilasi Danske Bank AS Danske Bank AS Ee

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud 17.04.2013.a. Danske Bank AS esindaja esitas 18.04.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus

§ 174lg 3 nõuetele.

5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks 2 riigilõiv hagi tagamise avalduselt 28,76 eurot, hagiavalduselt 4 154,26 eurot (I kd, tlk 44-45, maksekorraldused) ning apellatsioonkaebuselt 850 eurot (II kd, tlk 18, maksekorraldus), kokku 5 033,02 eurot. Vastavate summade tasumine on hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
2. Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) 66h 10min ulatuses, kokku 8 457,42 euro eest. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 25.01.2012.a kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 1h 15min. Kohtuistung kestis protokolli andmetel vaid 15min. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks ning lähtudes mõistlikust istungiks valmistumise ajast hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 45min, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 30min võrra.
3. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 13.12.2012.a Tallinna Ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 2h 30min. Kohtuistung kestis protokolli andmetel 52min. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks ning lähtudes mõistlikust istungiks valmistumise ajast hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 2h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 30min võrra.
4. Kohus, hinnanud kõigi hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ning vajalikkust, leiab, et ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud vajalikud ning nende ajakulu põhjendatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult.
5. Kostja on seisukohal, et maksimaalne menetluskulude nõude suurus võiks olla 3 400 eurot, kuna selline summa oleks vastavuses kostja poolt kantud menetluskuludega ning ka käesoleva tsiviilasja hinnaga. Kohus märgib, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-43-10 p 17 kohaselt ei pea poolte menetluskulud olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

§ 175

lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Kohus selgitab ka, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai osapool ette näha. Kostja pidi arvestama, et juhul, kui ta vaidluse kaotab, võib tal käesoleva tsiviilasja hinnast (46 709,70 eurot) lähtuva piirmäära (kuni 51 100-eurose tsiviilasja hinna puhul 14 000 eurot) ulatuses tekkida vastaspoole menetluskulude hüvitamise kohustus. Seega ei ole kostja seisukoht asjakohane.

1. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 65h 10min (66h 10min – 1h), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (127,82 eurot käibemaksuta) arvestades 8 329,60 eurole. Hageja menetluskulud kokku on 13 362,62 eurot (riigilõivud 5 033,02 eurot + lepingulise esindaja kulu 8 329,60 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 127,82 eurot (taotletud summa 13 490,44 eurot – taotluse rahuldatud osa 13 362,62 eurot).
2. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 46 709,70 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 51 100 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 14 000 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud (8 329,60 eurot) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 3 14.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (13 362,62 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4